Replying to Topic \'Maasikad ja vaarikad\'
Hää teema. Mõningaid umbropsu pillatuid mõtteid, mõni peegeldub eelpoolöeldul.
1. Igasusguste tõekspidamiste, sh lemmikute ja vihatavate vutimeeskondade (näitlejate, poliitikute, riikide & rahvaste) teke on osa nö sotsialiseerumisest. Indiviidi mõjutavad perekond, kool, kodukant, meedia, raamatud, reisid vms. Leicesteri ülikoolis uuritakse jagpallisotsioloogiat, vabalt on saadaval huvitavad artiklid selle lehekülje lõpus.
2. Eestis puudub laiapinnalise vutitraditsiooni tõttu perekonna (eelkõige isa) mõju nö \"oma\" meeskonna valikul. Loomulikult on ka neid, kes juba 1970ndatest või 1980ndatest on mingit meeskonda innukalt järginud, kuid see on kaduv murdosa. Nagu näiteks koondisemängud näitavad on vutipublik noor, puudub \"vutiikka\" jõudnud perekondlik järelkasv.
3. Puuduvad kohalikud suurklubid, traditsioonid. Esimese vabariigi aegsed klubid hääbusid töökollektiivide satsidesse. Flora ja Levadia on VÄGA noored klubid. Seega langeb kodukandi roll ära.
4. Pilk raja taha, seda sidet aga kontrollib ajalis-ruumiliste seaduspärasuste tõttu meedia. Vastava liiga või klubiga peab tekkima side. Mõningaid grupeeritud põhjuseid, mis võivad olla omavahel põimunud:
a) mõistetav keelekeskkond: lingua franca on Inglise liiga populaarsuse üks alustalasid, mis annab eelise teiste ees, kuivõrd need ka ei pingutaks. Info on olemas ja arusaadav.
b) palju informatsiooni (eriti teleülekanded), oskus ennast müüa: oma mätta otsast üks Bundesliga kui organisatsiooni (selle eest ei vastuta Saksa Jalgpalliliit) suuri hädasid: mänguõigused on kallid, live-ülekanded kodeeritud, ei osata ennast müüa. Võrdluseks CL ja Premier League.
c) kodumaise (Eesti) palluri siirdumine klubisse: Poom, Poom, Poom, kusagil Oper. Derby, Sunderlandi fännide/käekäigu jälgijate kasv; keda huvitaks Taani/Norra (või teistpidi küsida, miks on võrreldavad Poola, Belgia, Austria või Tshehhi varjus). Nimetagem Shveitsi klubisid: FC Wil?
d) sportlik edu: säraihalus, sellest on palju juttu olnud - ei pruugi isegi täielikult kattuda sportliku eduga (nt Chelsea). Ikka koondutakse suurema tõenäosusega edukate ning ilusate ümber.
e) mõni muu isiklikum kogemus (CM, turisimi v- ärireis, pikem eluperiood välismaal) või silmatorkav eripära. Kõige huvitavamad ning värvikamad juhtumid. Ei pea isegi oleme tuline poolehoidja, aga sellised sümpaatsed satsid, kelle tegevusele aeg-ajalt silm peale visata. Kindlasti muutuv huvi. Näiteid:
Almelo Heracles - Hollandi 1. divisjon - seal toimus 2001. U-21 mäng,
Bastia - geograafiliselt-etniliselt põnev kooslus,
SK Ceské Budejovice, FC Viktoria Plzén - Gambrinus-liiga
Hää teema. Mõningaid umbropsu pillatuid mõtteid, mõni peegeldub eelpoolöeldul.
1. Igasusguste tõekspidamiste, sh lemmikute ja vihatavate vutimeeskondade (näitlejate, poliitikute, riikide & rahvaste) teke on osa nö sotsialiseerumisest. Indiviidi mõjutavad perekond, kool, kodukant, meedia, raamatud, reisid vms. Leicesteri ülikoolis uuritakse jagpallisotsioloogiat, vabalt on saadaval huvitavad artiklid selle lehekülje lõpus.
2. Eestis puudub laiapinnalise vutitraditsiooni tõttu perekonna (eelkõige isa) mõju nö \"oma\" meeskonna valikul. Loomulikult on ka neid, kes juba 1970ndatest või 1980ndatest on mingit meeskonda innukalt järginud, kuid see on kaduv murdosa. Nagu näiteks koondisemängud näitavad on vutipublik noor, puudub \"vutiikka\" jõudnud perekondlik järelkasv.
3. Puuduvad kohalikud suurklubid, traditsioonid. Esimese vabariigi aegsed klubid hääbusid töökollektiivide satsidesse. Flora ja Levadia on VÄGA noored klubid. Seega langeb kodukandi roll ära.
4. Pilk raja taha, seda sidet aga kontrollib ajalis-ruumiliste seaduspärasuste tõttu meedia. Vastava liiga või klubiga peab tekkima side. Mõningaid grupeeritud põhjuseid, mis võivad olla omavahel põimunud:
a) mõistetav keelekeskkond: lingua franca on Inglise liiga populaarsuse üks alustalasid, mis annab eelise teiste ees, kuivõrd need ka ei pingutaks. Info on olemas ja arusaadav.
b) palju informatsiooni (eriti teleülekanded), oskus ennast müüa: oma mätta otsast üks Bundesliga kui organisatsiooni (selle eest ei vastuta Saksa Jalgpalliliit) suuri hädasid: mänguõigused on kallid, live-ülekanded kodeeritud, ei osata ennast müüa. Võrdluseks CL ja Premier League.
c) kodumaise (Eesti) palluri siirdumine klubisse: Poom, Poom, Poom, kusagil Oper. Derby, Sunderlandi fännide/käekäigu jälgijate kasv; keda huvitaks Taani/Norra (või teistpidi küsida, miks on võrreldavad Poola, Belgia, Austria või Tshehhi varjus). Nimetagem Shveitsi klubisid: FC Wil?
d) sportlik edu: säraihalus, sellest on palju juttu olnud - ei pruugi isegi täielikult kattuda sportliku eduga (nt Chelsea). Ikka koondutakse suurema tõenäosusega edukate ning ilusate ümber.
e) mõni muu isiklikum kogemus (CM, turisimi v- ärireis, pikem eluperiood välismaal) või silmatorkav eripära. Kõige huvitavamad ning värvikamad juhtumid. Ei pea isegi oleme tuline poolehoidja, aga sellised sümpaatsed satsid, kelle tegevusele aeg-ajalt silm peale visata. Kindlasti muutuv huvi. Näiteid:
Almelo Heracles - Hollandi 1. divisjon - seal toimus 2001. U-21 mäng,
Bastia - geograafiliselt-etniliselt põnev kooslus,
SK Ceské Budejovice, FC Viktoria Plzén - Gambrinus-liiga
Kommentaar