Liverpool FC

[mcnamara]

Raske hommik. Pikalt kirjutada pole mingit tahtmist. Salahi vigastus oli ilmselt otsustav hoop - see mees oli pool 'pooli sel hooajal. Esimese poolaja lõpus oli tunne, et mängime kümnekesi. Ja eks see veidi nii ka oli, sest Lallana on hetkel läinud hooaegade hale vari.
Teine poolaeg siiski nii hull ei tundunud, aga Karius varjutas kogu mängu ning lõpuks ainult tema 'pooli poolelt meelde jääbki.
Heaks seda kuidagi ei tee - rahakotirauad valla ja end tõestanud vaht väravasse. Keskväli vajab ka ilmselgelt mängujuhti.

[mjaasa]

oot oot, karius pidi ju sama hea kui de gea olema, v mis.

Degea oli oma esimestel hooaegadel halvem kui kuzsak ju. Või kes iganes siis mankus tol ajal väravavaht polnud

[Mehhanisaator]

“Teieaasta” on nüüd läbi, saate jälle oma tavapärasesse tsooni maha istuda.

[Ibanez]

Oblak tuleb ära moosida.

[Carlsperg]

Pole mingit rasket tunnet, pettumust ega viha. Kariuse pisarad ja fännide aplaus tegid silmad korraks vesiseks, aga muud midagi. 3 ebareaalset väravat ja Salah vigastus murdsid meid. Uuel hooajal oleme veel tugevamad, aga selleks on täiendusi on vaja. Keita tuleb, loodetavasti Fekir ka, Wolves'ist Neves, Origi tagasi ja kahjuks uus väravavaht. We go again!

[Kenny's Heroes]

Muud pole kui suurt uhkust tunda kõigi üle, kes eile punases platsil olid ja fännide üle, kes tegid kiievi kui koduväljakuks. Võimas ja see on see, mis tuletab meelde, miks seda klubi armastada. Teine ülev emotsioon on muidugi kurbus, aga see on ka osa jalgpalli ilust ja valust.

Ja kui ma räägin uhkusest mängijate üle, siis ma lisan sinna ka Kariuse. Inimestel kipub olema lühike mälu ja mingi väljapurskamise vajadus eneserahuldamiseks. Ei kujuta ette, mis tunne tal endal on, aga ta on teise hooaja poolega nii palju küll tõestanud, et tasub edasi proovida. Ja meie puurivahi koht polnud see, kus mäng kaotati. See, et me üldse ühe värava tagasi saime, oli puhas südikus. Vastu panna sellele marveli superkangelaste klubile polnud meil kahjuks palju, eriti sellest hetkest kui Salah välja läks, siis polnud neil enam suurt, mille pärast muretseda (jääb teiste diskussiooniks, kas Salah kõrvaldati kellegi omavoliliselt). Sinnamaani paistsime isegi päris ohtlikud ja see näitas, et treener oli oma töö teinud ja meeskonna ette valmistanud ja häälestanud vastavalt (suurele) olukorrale. Paraku on see meeskond niigi oma arengust ette rutanud sellega, et nad nii kaugele on jõudnud. Kvaliteet oli lõppudelõpuks igal positsioonil liiga ülekaalukalt vastaste käes.

Sellegipoolest, eriti südikalt mängis meie kaitseliin eile. Nooruke Trent võib pea püsti käia, Lovren ja Van tegid kõik mis suutsid ülima pühendumusega ja Robertson on nii tubli, et me juba ootasime temalt sellist mängu. Mane hoidis väiksematki lootust mängu lõpuni elus, suurepärane mängija. Ja väga rohkem meil ju valikut polnudki peale esi-üheteistkümne. Vigastustest räsitud ja kõik mängijad olid esimest korda elus sellises olukorras - olgu see meeldetuletuseks Marduki taolistele ohkijatele ja muudele näpuganäitajatele, kes on enda arust targad, kui ütlevad, et Klopp ei oska finaale võita. Kas Zidane oskab finaale võita, nagu Bob Paisley või Ancelotti? Või paneb ta lihtsalt 11 maailma parimat mängijat platsile ja teeb vahetuse veel kolme parimaga? Kas Kloppi üldse huvitaks selline töö? Siit annaks kindlasti huvitava arutelu alustada ja targemad räägiks ruumi puhtaks. Aga perspektiiv on asi, mida ka lihtsama kuplialusega inimesed võiksid vahel harrastada. Eriliseks komplimendiks võib muidugi võtta külaskäivate, tavapäraselt vaimuvaesete manu fännide torked - kadedus vaenlastelt on alati märk sellest, et endal läheb midagi ikka päris õigesti. Tervitused, sitakotid

Ehk oma eluaja suurim jalgpalli moment oli ikka 2005. aasta finaali võit, aga siit saab tuua huvitava paralleeli 13 aastat hiljem. Me tõime suure viienda koju, fantastiline kapten ja üks teine kodukasvandikust kaitsja juhatasid oma aja ühe parima taktiku käe all täieliku minnowde tiimi uskumatu tagasitulekuga ehk Euroopa parima meeskonna vastu võidule. Ilus, stuff of dreams, nagu öeldakse. Ei vahetaks millegi vastu. Aga kas see oli mingis mõttes valealgus? See jäi Rafa ajastu ainsaks tõeliselt suureks saavutuseks hetkel, kui ta oli alles alustanud ja, nagu täna, oli meeskond jõudnud kaugemale, kui keegi osanuks arvata. Puhas filosoofia muidugi, aga ehk võib varajane edu naturaalsele arengule pimestavalt mõjuda (Loomulikult takistasid meid järgnevatel aastatel omanikud ja telgitagustes toimuv, aga see on natuke teine teema). Hetkel on Klopp viinud Liverpooli üle kümne aasta nii kaugele ja see, et meeskond on mitte ainult noor, aga kõik liikmed esimest korda nii kaugel, karjub üht sõna (ilma sooviga end korrata) - perspektiiv! Seega, loodame, et see on esimene samm ja millegi parema algus. Need kes suuri asju korda saadavad, ei tee seda tavaliselt enne proovimata.

Believe.

[Daz Booob]

Kui sulle lüüakse juba kaks väravat, mida juhtub vaid Fifa 86 mängus, siis on raske pahane olla vms.
Vastased olid paremad, ennekõike kogemuste osas - meil ikka katus vähe sõitis ning eriti paistis see silma tänu Ramose suurepärasele tegutsemisele.

Kui Karius kõrvale jätta, siis meie kaitseliin jättis ikka päris hea mulje. Robbo ja Lovren eesotsas.

Kahju, et ainult Mane üksi sai ees joosta. Mo'ga koos saanuks vast ikka rohkem lööke raamidesse. 13-st 2 on ikka väga kehva (punnitamine) - vastaste kaitse pole, polnud nii hea.

Aga nuh - better luck next time.

[LaRaBla]

Kui pikalt Salah audis on?

[cabron]

Kenny's Heroes (y). Ma ka ei saa aru, kuidas selliselt äkktõusnud meeskonnalt juba tiitlit oodati, seetõttu ei oska pahandada isegi Kariusega - nad on isegi mitmekordselt ootuseid ületanud.

[telekavaataja]

Kui Basel ja Benfica pääsevad Meistrite Liiga alagruppi, siis loosimisel olete 3. Potis.

[Ibanez]

See tiitel oli Realile kandikul kätte antud. Bayerni vastu oldi olematud, lihtsalt Rafinha ja Ullreich otsustasid, et pole finaali isu. Pluss kohtunikud oma otsustega. Juve vastu oldi püstihädas ja taaskord tulid vilemehed appi. Ja finaalis totaalne jama taaskord vastase väravavahilt. See tiim pole praegu seal tänu oma headusele, vaid puhtale joppamisele ning soosivatele otsustele.

[Metslane89]

See tiitel oli Realile kandikul kätte antud. Bayerni vastu oldi olematud, lihtsalt Rafinha ja Ullreich otsustasid, et pole finaali isu. Pluss kohtunikud oma otsustega. Juve vastu oldi püstihädas ja taaskord tulid vilemehed appi. Ja finaalis totaalne jama taaskord vastase väravavahilt. See tiim pole praegu seal tänu oma headusele, vaid puhtale joppamisele ning soosivatele otsustele.

+1

Lihtalt jälle vedas ja Ronaldo teeb jälle oma moosi varga nägu.

[reed]

Kui pikalt Salah audis on?

kolm nädalat pidavat olema.

[maanus]

Muud pole kui suurt uhkust tunda kõigi üle, kes eile punases platsil olid ja fännide üle, kes tegid kiievi kui koduväljakuks. Võimas ja see on see, mis tuletab meelde, miks seda klubi armastada. Teine ülev emotsioon on muidugi kurbus, aga see on ka osa jalgpalli ilust ja valust.

Ja kui ma räägin uhkusest mängijate üle, siis ma lisan sinna ka Kariuse. Inimestel kipub olema lühike mälu ja mingi väljapurskamise vajadus eneserahuldamiseks. Ei kujuta ette, mis tunne tal endal on, aga ta on teise hooaja poolega nii palju küll tõestanud, et tasub edasi proovida. Ja meie puurivahi koht polnud see, kus mäng kaotati. See, et me üldse ühe värava tagasi saime, oli puhas südikus. Vastu panna sellele marveli superkangelaste klubile polnud meil kahjuks palju, eriti sellest hetkest kui Salah välja läks, siis polnud neil enam suurt, mille pärast muretseda (jääb teiste diskussiooniks, kas Salah kõrvaldati kellegi omavoliliselt). Sinnamaani paistsime isegi päris ohtlikud ja see näitas, et treener oli oma töö teinud ja meeskonna ette valmistanud ja häälestanud vastavalt (suurele) olukorrale. Paraku on see meeskond niigi oma arengust ette rutanud sellega, et nad nii kaugele on jõudnud. Kvaliteet oli lõppudelõpuks igal positsioonil liiga ülekaalukalt vastaste käes.

Sellegipoolest, eriti südikalt mängis meie kaitseliin eile. Nooruke Trent võib pea püsti käia, Lovren ja Van tegid kõik mis suutsid ülima pühendumusega ja Robertson on nii tubli, et me juba ootasime temalt sellist mängu. Mane hoidis väiksematki lootust mängu lõpuni elus, suurepärane mängija. Ja väga rohkem meil ju valikut polnudki peale esi-üheteistkümne. Vigastustest räsitud ja kõik mängijad olid esimest korda elus sellises olukorras - olgu see meeldetuletuseks Marduki taolistele ohkijatele ja muudele näpuganäitajatele, kes on enda arust targad, kui ütlevad, et Klopp ei oska finaale võita. Kas Zidane oskab finaale võita, nagu Bob Paisley või Ancelotti? Või paneb ta lihtsalt 11 maailma parimat mängijat platsile ja teeb vahetuse veel kolme parimaga? Kas Kloppi üldse huvitaks selline töö? Siit annaks kindlasti huvitava arutelu alustada ja targemad räägiks ruumi puhtaks. Aga perspektiiv on asi, mida ka lihtsama kuplialusega inimesed võiksid vahel harrastada. Eriliseks komplimendiks võib muidugi võtta külaskäivate, tavapäraselt vaimuvaesete manu fännide torked - kadedus vaenlastelt on alati märk sellest, et endal läheb midagi ikka päris õigesti. Tervitused, sitakotid

Ehk oma eluaja suurim jalgpalli moment oli ikka 2005. aasta finaali võit, aga siit saab tuua huvitava paralleeli 13 aastat hiljem. Me tõime suure viienda koju, fantastiline kapten ja üks teine kodukasvandikust kaitsja juhatasid oma aja ühe parima taktiku käe all täieliku minnowde tiimi uskumatu tagasitulekuga ehk Euroopa parima meeskonna vastu võidule. Ilus, stuff of dreams, nagu öeldakse. Ei vahetaks millegi vastu. Aga kas see oli mingis mõttes valealgus? See jäi Rafa ajastu ainsaks tõeliselt suureks saavutuseks hetkel, kui ta oli alles alustanud ja, nagu täna, oli meeskond jõudnud kaugemale, kui keegi osanuks arvata. Puhas filosoofia muidugi, aga ehk võib varajane edu naturaalsele arengule pimestavalt mõjuda (Loomulikult takistasid meid järgnevatel aastatel omanikud ja telgitagustes toimuv, aga see on natuke teine teema). Hetkel on Klopp viinud Liverpooli üle kümne aasta nii kaugele ja see, et meeskond on mitte ainult noor, aga kõik liikmed esimest korda nii kaugel, karjub üht sõna (ilma sooviga end korrata) - perspektiiv! Seega, loodame, et see on esimene samm ja millegi parema algus. Need kes suuri asju korda saadavad, ei tee seda tavaliselt enne proovimata.

Believe.

See sel samal 2005 aasta taktikul ei õnnestunud aastaid hiljem seda lihtsat ülesannet täita ,kus 11 superstaari panna mängima väljakul ehk siis julge väide Zidani kohta.

[midfielder]

Jäi üks huvitav artikkel silma. On kellelgi infot palju Pooli fänne sellest 50 tuhandest oli? Kuna 10 tuhat olid selle loo põhjal mitte Reali ega Pooli fännid, kas siis ca 20 tuhat. Kui see arv tõele vastab, siis on ikka see uskumatult väike arv nii suure klubi kohta. Meenub, et kui Celtic 2003 UEFA Cupil Sevillas Portolt lüüa sai, reisis Andaluusiassse ca 100 tuhat rohe-valge fänni ning 2008 UEFA Cupil olevat Manchesteris Rangersi fännnide hulk olnud kolossaalne 130 tuhat.

https://112.international/ukraine-top-news/more-than-10-000-foreign-football-fans-come-to-ukraine-for-uefa-champions-league-final-28823.html