Senise seitsme vooru tähelepanekud
1. Kolmemeheline kaitseliin vallutab
Kui teistes suurliigades on kolmemeheline kaitseliin väga rariteetne nähtus, siis Itaalias on sel hooajal juba enam kuu pooled tiimid kolmemehelist kaitseliini kasutanud. Ja vähetähtis pole seegi, et antud lahendust kasutavad nii liiga esimene, teine, neljas kui ka viies tiim ehk kunagisest "kummaliste tiimide kummaline taktikast" on tulnud liiga tipptiimide lemmiklähenemine Päris huvitav, kui massidesse antud taktikaline lahendus muutub ja kas muu maailm võtab Itaaliast ühel hetkel malli. Miinuspooleks on muidugi see, et hooti on kahe 352 taktikas mängivate tiimide mängud üsna puised, sest taktikaliselt peegeldatakse üksteist ja äärtelt erilist ohtu pole.
2. Napoli ja Lazio
Itaalia meediale pole justkui kohale jõudnud, et kaks tiimi on tippmängijate tipptiimid ja sestap saavad mõlemad üsna rahulikult oma asja ajada. Kui Lazio puhul on see mõneti isegi arusaadav (tiimis pole just väga palju täkkmängijaid ja pole ka väga palju nende kasuks tehtud otsuseid ja keegi justkui ei usu, et see tiim hooaja lõpuni suudab Scudettokonkurentsis olla), siis Napolisuunaline ignorants on erakordselt eriskummaline. Napoli võidab mitte-karistusalas-tehtud-veale järgnenud pendlast- ajalehed on vait. Mazzarri punasele ei järgne mängukeeld- ajalehed on vait. Napoli kontor otsitakse läbi- ajalehed on vait. Mõelgem, kui sellised asjad juhtuks mõne teise suurtiimiga ja milline pasarahe koheselt peale algaks. Ja sama seis ka fännide osas. Ajaloolist Põhi vs Lõuna vastaseisu arvestades on üsna kummaline, et Napoli on muutunud väga paljude "lemmik nr 2" klubiks.
3. Uustulnukad jagavad biiti
Sampdoria ja Torino mängivad nagu esikümne meeskonnad (ja see peegeldub ka tabelist) ning Pescara pole hetkel relegatsioonitsoonis. Ehk oleks liig oodata neilt kõigilt sarnase hoo jätkumist, aga siiski on Sampdoria ja Torino olnud väga sümpaatsed tiimid väga-väga sümpaatsete mängijatega ja Pescara ei teegi Novarat. Väga positiivne.
4. Vanameistrid oskavad
Kuigi varasemate aastate Di Natalet pole sel aastal suurt näha olnud, siis ikka on liigas sümpaatselt palju "väiketiimi überpaugutav ründetäkk, kelle kohta arvati, et mehe parim enne on ammu möödas" ründetäkke. GILARDINO! MICCOLI! KLOSE ja TOTTI! (ok, Roma klubid pole väikeklubid, aga sobivad hetkel konteksti) BIANCHI! ja mööndustega ka CALAIO! BORRIELLO! PELLISIER! DENIS! DIAMANTI! Väga Itaalialik nähtus ja igati äge, et igal hooajal selliseid mängijaid leidub. Müstiline on muidugi Gilardino esiletõus ja ootame siis paugutavat Amaurit.
5. Noored tulevad
Kui liiga üldine tase on veidi kukkunud, siis on väga sümpaatne, et esile on kerkinud mitmed 90ndatel sündinud mängijad. Quintero (Kolumbia rokib!), Caprari, Perin (ja teised Pescaralsed), De Luca, De Sciligio, El Sharaawy, Munoz, Belfodil, Stevanovic, Pereyra, Darmian, Immobile, Bertolacci, Insigne, Obiang, Florenzi, Marquinhos, Tachtsidis, Destro ja nii edasi. Ühesõnaga põnevaid noori on igale maitsele ja liiga tulevik tundub helge. Eriti vääriksid senise hooaja põhjal äramärkmist El Sharaawy, Florenzi ja Obiang.
6. Zeman
Okei. Seda oli eeldada, et ZemaniRoma mängud tulevad väga rajud andmised. Aga sellist überrünnak+überpask kaitse kombot poleks julenud loota ja Roma mängud on vaieldamatult liiga kõige vaatemängulisemad sündmused. Alati lõbus ja viimati oli "alati vaatemänguline tiim" Udinese, kus mängis Alexis. Loodetavasti Roma sama hoog jätkub.
7. Hernanes ja Cavani ja Jovetic
Senise hooaja kõige bossimad mängijad.
1. Kolmemeheline kaitseliin vallutab
Kui teistes suurliigades on kolmemeheline kaitseliin väga rariteetne nähtus, siis Itaalias on sel hooajal juba enam kuu pooled tiimid kolmemehelist kaitseliini kasutanud. Ja vähetähtis pole seegi, et antud lahendust kasutavad nii liiga esimene, teine, neljas kui ka viies tiim ehk kunagisest "kummaliste tiimide kummaline taktikast" on tulnud liiga tipptiimide lemmiklähenemine Päris huvitav, kui massidesse antud taktikaline lahendus muutub ja kas muu maailm võtab Itaaliast ühel hetkel malli. Miinuspooleks on muidugi see, et hooti on kahe 352 taktikas mängivate tiimide mängud üsna puised, sest taktikaliselt peegeldatakse üksteist ja äärtelt erilist ohtu pole.
2. Napoli ja Lazio
Itaalia meediale pole justkui kohale jõudnud, et kaks tiimi on tippmängijate tipptiimid ja sestap saavad mõlemad üsna rahulikult oma asja ajada. Kui Lazio puhul on see mõneti isegi arusaadav (tiimis pole just väga palju täkkmängijaid ja pole ka väga palju nende kasuks tehtud otsuseid ja keegi justkui ei usu, et see tiim hooaja lõpuni suudab Scudettokonkurentsis olla), siis Napolisuunaline ignorants on erakordselt eriskummaline. Napoli võidab mitte-karistusalas-tehtud-veale järgnenud pendlast- ajalehed on vait. Mazzarri punasele ei järgne mängukeeld- ajalehed on vait. Napoli kontor otsitakse läbi- ajalehed on vait. Mõelgem, kui sellised asjad juhtuks mõne teise suurtiimiga ja milline pasarahe koheselt peale algaks. Ja sama seis ka fännide osas. Ajaloolist Põhi vs Lõuna vastaseisu arvestades on üsna kummaline, et Napoli on muutunud väga paljude "lemmik nr 2" klubiks.
3. Uustulnukad jagavad biiti
Sampdoria ja Torino mängivad nagu esikümne meeskonnad (ja see peegeldub ka tabelist) ning Pescara pole hetkel relegatsioonitsoonis. Ehk oleks liig oodata neilt kõigilt sarnase hoo jätkumist, aga siiski on Sampdoria ja Torino olnud väga sümpaatsed tiimid väga-väga sümpaatsete mängijatega ja Pescara ei teegi Novarat. Väga positiivne.
4. Vanameistrid oskavad
Kuigi varasemate aastate Di Natalet pole sel aastal suurt näha olnud, siis ikka on liigas sümpaatselt palju "väiketiimi überpaugutav ründetäkk, kelle kohta arvati, et mehe parim enne on ammu möödas" ründetäkke. GILARDINO! MICCOLI! KLOSE ja TOTTI! (ok, Roma klubid pole väikeklubid, aga sobivad hetkel konteksti) BIANCHI! ja mööndustega ka CALAIO! BORRIELLO! PELLISIER! DENIS! DIAMANTI! Väga Itaalialik nähtus ja igati äge, et igal hooajal selliseid mängijaid leidub. Müstiline on muidugi Gilardino esiletõus ja ootame siis paugutavat Amaurit.
5. Noored tulevad
Kui liiga üldine tase on veidi kukkunud, siis on väga sümpaatne, et esile on kerkinud mitmed 90ndatel sündinud mängijad. Quintero (Kolumbia rokib!), Caprari, Perin (ja teised Pescaralsed), De Luca, De Sciligio, El Sharaawy, Munoz, Belfodil, Stevanovic, Pereyra, Darmian, Immobile, Bertolacci, Insigne, Obiang, Florenzi, Marquinhos, Tachtsidis, Destro ja nii edasi. Ühesõnaga põnevaid noori on igale maitsele ja liiga tulevik tundub helge. Eriti vääriksid senise hooaja põhjal äramärkmist El Sharaawy, Florenzi ja Obiang.
6. Zeman
Okei. Seda oli eeldada, et ZemaniRoma mängud tulevad väga rajud andmised. Aga sellist überrünnak+überpask kaitse kombot poleks julenud loota ja Roma mängud on vaieldamatult liiga kõige vaatemängulisemad sündmused. Alati lõbus ja viimati oli "alati vaatemänguline tiim" Udinese, kus mängis Alexis. Loodetavasti Roma sama hoog jätkub.
7. Hernanes ja Cavani ja Jovetic
Senise hooaja kõige bossimad mängijad.
Kommentaar