Mängu vaatama

[jobu]

Kuulge, google gurud. Järgmine nädal on juba tripile minek ja mõtlesin, et kuna tegemist hetkel läbinisti jalkatripiga (4,5 päevaga kolm Bundesliga mängu), siis küll küllale liiga ei tee. Ehk siis. Kui keegi suudab leida Bremenis või selle lähiümbruses mängu, mis toimub 23.10 õhtupoolikul või 24.10 hommikupoolikul/lõnual, siis andke teada. Ma otsisin nii palju kui vähegi oskasin, aga ei leidnud mitte midagi. Kõik mängud toimuvad nädalavahetusel ja isegi noortemänge ei leidnud.

Mängu tase pole absoluutselt oluline. Võib olla noortemäng, naistemäng, rahvaliiga tasemel madistamine jne.

Kuna 21,22,23 toimuvad CLi/Euroopa liiga mängud ei tohiks midagi erilist muud ka Saksamaal toimuda. Vaatasin madalamaid Saksamaa liigasid ja igal pool tekib paus sisse 18-24 õhtuni, isegi 5. liigas, noortes ja naistel.
Kindlasti midagi leiaks, kuid 5. liigast madalamale ma ei osanud otsida.

Samas kohapeal olles vast rahvasuust kuuleks paremat infot.
Kõige lähem asi mis ma leidsin on Bremenist 300km kaugusel, Euroopa liiga mäng Borussia Mönchengladbach - Apollon Limassol, kuid pakun, et piletit sinna hetkel saada suht võimatu.

[ericbana]

Ülehomme hommikul siis lõpuks Riia kaudu Bremenisse minek. Mõtlesin, et teen ühe postituse piletite kohta. Äkki aitab neid, kes tulevikus peaksid Wolfsburgi, Dortmundi või Bremeni mängudele pileteid tahtma.

Dortmund.
Dortmundi mäng oli selle tripi prioriteet ning muu sai tegelikult selle ümber ehitatud. Kuna enamus kulutusi (odavad lennud ja ööbimine) tuli teha juba augusti lõpus, siis läksin Dortmundi piletitega nö kindlapeale ja tellisin need viagogo.com kaudu. See on siis piletimüügi ettevõte, kus saad osta kolmandatelt isikutelt mängule pileti ning viagogo kindlustab nende jõudmise kulleriga õigeks ajaks sinu kätte. Mina ostsin 4 piletit ning puhtalt piletite eest maksin 45€ lõpuks. Sinna lisandus UPS kullerteenus 20€ ja viagogo.com teenustasu 35€. Ehk siis ühe pileti hinnaks kujunes lõpuks 57€.

Tagantjärgi tarkusena oli sealt pileti ostmine väga õige samm, sest kodulehe kaudu ma neid lihtsalt saanud ei oleks. Dortmundi piletid tulevad reeglina müüki 6-4 nädalat enne mängu. Umbes nädal enne teatatakse täpne kuupäev ja tingimused kodulehel, seega tuleb seal pidevalt peale passida. Väga palju oleneb vastasest, sest näiteks Gladbachi, Schalke, Bayerni ja CL-i mängude puhul pileteid vabamüüki ei tulegi. Müük on avatud ainult BVB ametlikele liikmetele, kes maksavad aastatasu. Ehk siis sellsite mängude puhul ongi võimalus pilet saada ainult viagogo.com kaudu või mõne teise vahetusettevõtte kaudu. Siis tuleb arvestada aga tõenäolise ülemaksimisega.

Väikema kaliibri vastaste vstu on tavaliselt süsteem selline, et alguses avatakse piletimüük taaskord liikmetele, kellel on teatud periood (tavaliselt nädal) aega neid tellida kodulehe kaudu. Meeles tuleb pidada aga seda, et kuna Dortmund müüd juba ca 55 000 piletit hooajapiletitena, siis väga palju neid pärast seda nädalast perioodi alles pole. Maha tuleb võtta ka sponsorite piletid jne. Ehk siis hulk, mis jääbpärast ametlike liikmete ostmise perioodi alles, on kaduvväike. Ja isegi kui sealt midagi alles jääb ja proovida neid osta, siis võib lehekülg maha joosta. Veel on üks variant mõned päevad enne mängu, kui paisatakse müüki piletid, mis on klubile näiteks tagasi müüdud. Nende saamine on samuti loterii ja kui minek vägegi suurema pundiga, siis kõrvuti piletitest unistada ei tasu.

Mina näiteks Hannoveri mängu puhul ei näinudki seda vabamüügi perioodi. Kuigi piletid olid endal kindlustatud, siis käisin huvi pärast iga päev kodulehel vaatamas. Samuti pole näha seda teise laine müüki, kuigi mänguni on 4 päeva. Kusjuures juba paar nädalat tagasi tuli teade, et staadion on väljamüüdud. Saksamaal tuleb meeles pidada seda, et kui klubil läheb sitasti, siis staadion müüakse veel kiiremini välja, sest omasid tuleb toetada. Nii võin öelda Bremeni ja Dortmundi puhul vähemalt.

Üldiselt viagogo.com kaudu ostmine oli mul muretu. Broneerid pileti ära ja siis maksad paypali-i kaudu viagogo.com-ile. Müüja ei saa seda raha firmalt enne, kui sina oled saanud piletid. See on garantii, et müüa ei petaks ning tal oleks motivatsioon raha kätte saada. Tellisin piletid augusti lõpus ära ja 1,5 kuud ei toimunud midagi. Olenevalt klubist tulevad piletid reeglina füüsiliselt välja paar nädalat enne mängu. Aga võib ka hiljem. Ku isa oled enne mängu reisimas, siis umbes 10 päeva enne minekut tasuks ära muuta saatmisaadress. Näiteks hosteli või hotelli aadress lisada, kus sa ööbid. Samuti tuleks seda majutusasutust teavitada, et sa ootad kirja ning et keegi saaks allkirja anda. Sellega väldid olukorda, et ise oled lennukis juba, aga piletid saadetakse vanale aadressile Eestis.

Minu puhul on Dortmundi mäng laupäeval ning teade, et piletid on müüja poolt saadetud, tuli neljapäeval. Mul oli too hetk aadressiks märgitud juba Saksamaa hosteli oma. Siis aga helistati viagogo-st ja öeldi, et kuna piletid on UPS-i käes, siis jõuaks need kenasti veel Eestisse saata. Piletid sain kätte esmaspäeva lõunal juba. Seega kullerteenus igati kvaliteetne.

Hoolimata sellest, et minul läks asi väga sujuvlt ja muretult, siis ma soovitan selle ettevõttega siiski ettevaatlik olla, sest väga paljud inimesed on sealt piletit ostes ka üle saanud. Halvim, mis juhtuda saab on see, et sa ei näe oma üritust, mida planeerinud oled. Eriti sageli saadakse üle seal igasugu kontserdipiletitega. Üldjuhul on loogika vist selles, et mida glamuursem üritus, seda suurem võimalus on tünga saada.

Kes Dortmundi mängule minemas kunagi, siis soovitan uurida ka külalismeeskonna piletipoliitikat. Reeglina on sinna sektorisse saada oluliselt lihtsam ja odavam. Kuna staadion on nii suur, siis külalistele eraldatav piletihulk samuti märkimisväärne. Mina näiteks olengi Hannoveri seisusektoris, mille piletihind isegi viagogo juurdehindluse puhul tuli enam-vähem sama sellega, mida tulnuks maksta bvb kodulehe kaudu mingite kõrgel paiknevate istekohtade eest (kui need üldse müüki oleks tulnud). Konks on aga selles, et väga palju oleneb klubistvõõrsilpiletite puhul. Osad müüvad ainult ametlikele liikmetele, osad ei saada välismaale (Hannover), osad müüvad kõigile (Hoffenheim) osad müvad üldiselt kõigile, aga Bayerni puhul ainult liikmetele jne. See tuleb üle vaadata, aga üldiselt võib võõrsilsektorisse pileti saada lihtsamalt ja odavamalt. Samuti on elamus suurem kui lihtsalt kuskil kõrgel istudes.

Bremen
Selle kohta ma juba kijutasin natukene. Piletid tulevad samuti müüki umbes kuu enne mängu. Näiteks 24.oktoobri mäng tuli avalikku müüki 25.september. Pileti ostmisel tuleb ennast kasutajask registreerida kodulehel. See on tasuta. Mina seda alguses ei teinud ja sealt tekkisidki probleemid. Ühesõnaga enne kui pileteid bronnima hakkad, tee kasutaja ära ja logi sisse ning siis alusta bronnimisega. Mina alustasin bronnimisega ja siis tuli poole pealt link ette, et nüüd pead regama ennast. Regasin ära, aga siis kui edasi üritasin osta, lõi leht errori ette. Siis proovisin uuest, aga olin küll reganud, kuid mitte sisse loginud veel. Samuti tuli mingi error ette. Siis logisin enne sisse ja bronnisin ning sain kenasti piletid kätte. Pangas oli aga kogu eelneva jama peale läinud topeltsumma piletite eest. Pidin siis ühe tehingu vaidlustama ning umbes nädala pärast vabastas pank raha broneeringu alt.

Piletid tellisin ma tavapostiga koju (4€ lisatasu). Reegel on see, et postiga saab tellida pileteid kuni kaks nädalat enne mängu. Mina tellisin kuu aega, aga pileteid pole siiani postiga tulnud. Ka eelmine kord tulid need tohutult aeglaselt. Siiski ei tasu paanitseda, kui need paar päeva enne reisi tulnud ei ole või ei tulegi. Nimelt saab need ID/passi ettenäitamisel 6 värava lähedalt kätte ka enne mängu. Lihtsalt ülinõme, et maksan 4€ ja siis oota Saksamaalt pileteid nagu päikesevarjutust. Vaevalt nad enam homme tulevad. Kui koju tagasi jõuan reisilt, sisi ona ga raudpolt postkastis. Tra, Bremen. Samuti olid piletid veidralt kallid. Kölni vastu oli odavaim täispilet 35€, mina sain 40 eurise lõpuks.

Wolfsburg
Vaieldamatult mõnusaim piletiostmine nendest kolmest. Läbinisti muretu. Umbes kuuaega tagasi bronnisin kodulehe kaudu pileti, maksta sai nii Visa kui Mastercardiga. Postikulu mälu järgi ärri 2€. Piletid olid kohal ca nädalaga. Kujuures veel nädal hiljem tuli tähitud kirja teatis. Ehk siis sain topelt piletid. Ei tea, kas mingi viga neil süsteemis või kindlustavadki nii kindla piletite kättesaamise. Igatahes nüüd mul topeltpiletid, kui ühe satsiga midagi juhtuma peaks. Piletihind samuti mõistlik. Täispilet 28€ ning üliõpilane 24€ minu sektoris. 12 points Wolfsburgile igatahes. Mingit jura nende kaudu ostmisel ei esinenud.

[Malfoy]

Head reisi ja elamusi

[undusk22]

Kui pole tegemist väga edeva mänguga ja kui pooldad pigem külalismeeskonda, siis võib piletite hankimine küllalt lihtne olla. Olen käinud VfB mängu vaatamas Wolfsburgis, Gelsenkirchenis ja Bremenis nii, et pole pileti pärast muretsenud ning ostnud selle staadioniputkas külalisteblokki. polnud vähimatki probleemi. Ise ei kujuta end staadionil mujal ettegi, kui omade seas. Hoopis teine fiiling. Lihtsalt et jahutada arusaama, et kui oled küll piirkonnas, aga ei julge staadionile minna, sest niikuinii pileteid ei saa..

[bubbles]

Seda küll. Mina näiteks märtsis Dortmund -Köln mängule minnes proovin igaljuhul Dortmundi poolehoidjate poole saada piletid. Isegi kui fännikale ei saa ( tõenäiselt ei saa ) , siis Kölni sektoris küll istuda ei tahaks.. pigem istuks siis juba külgedel.

[reio]

Mina pean Gladbachi toetajana paraku tõdema, et külalismeeskonna blokki on piletit võõrsilmängudel täiesti võimatu saada. 3-4 aastat tagasi sai, aga pärast Favre tulekut ja tulemuste selgelt paranemist tuleb leppida sellega, et isegi Berliinis ei jagu külalistebloki kõigile kohti Õnneks on Olümpiastaadion piisavalt suur ja päris ukse taha ka jääma ei pidanud

[ericbana]

Tripilt nüüd siis tagasi. Kõik sujus kenasti ning reis oli minekut igati väärt. Teen mõne päeva pärast ka mingi kokkuvõtte reisist. Kui mõned kuhjunud asjad ära saab tehtud ja pildid sorteeritud on. Vastavalt meeleolule ja atmosfäärile oli mängude järjekord igatahes selline: Dortmund-Hannover, Bremen-Köln, Wolfsburg-Mainz.

Viimaste Bundesliga mängude bilanss on nüüd: 0:1, 0:0, 0:2, 0:1, 0:1, 3:0. Ehk siis 1,3 väravat mängus. Ei joppa kuidagi absoluutselt nendega. Mis see Bundesliga keskmine ongi? 3,5? Eriti siis muidugi, kui samal nädalavahetusel lõppeb sinust mõnesaja kilomeetri kaugusel mäng 4:5. Samuti oleks lootnud, et näeks mängu, kus mõlemad meeskonnad löövad värava. Aga midagi peab ju järgmisteks kordadeks ka jääma

Nüüd on lives nähtud: Bayern, Dortmund, Leverkusen, Bremen, Stuttgart, Nürnberg, Köln, Wolfsburg, Mainz, Freiburg, Hannover. Järgmistena peaks sihikule võtma Gladbachi ja Eintrachti. Ja võõrsilfännide toetuse põhjal julgeks öelda, et Kölni kodumäng oleks uuesti päris võimas kogemus. Uuesti ei läheks ilmselt vaatama ainult Wolfsburgi kodumängu, aga sellest juba pikemalt.

[Ibanez]

Millal oma esimese BL mängu kohapeal vaatamas käisid ja kes mängisid?

[ericbana]

Millal oma esimese BL mängu kohapeal vaatamas käisid ja kes mängisid?

Esimene oli nagu arvatagi võid Freiburgi mäng, 2011 sügis, kui sinna sattusin. Mängisid Leverkuseni vastu. Seda paari olen kaks korda näinud. Teine kord oli 2013 jaanuaris, taaskord Freiburgis.

[Ibanez]

Väga äge. See võib päris hea tunne olla, kui saad oma lemmikute mängul ära käia. Annab kindlasti toetamisele veel mingi lisaväärtuse. Keeruline oma pointi sõnastada aga peaks arusaadav olema. Seni pole veel ise Bayerni mängule suutnud end trügida, kuid päev enne Juventuse kaheksandikfinaali staadionit külastada oli juba päris hea.

Enda ainuke välisklubide mäng kohapeal seni 2013 kevadesse jäänud Copa del Rey Camp Noul. Paraku just sel korral suutis Barca Realile 1-3 kaotada ja ilmselt päris õiget emotsiooni ei saanudki tunnetada. Ise olin erapooletu aga staadioni feeling oleks ilmselt midagi täiesti teistpidist olnud Barca võidu korral.

[bubbles]

Telekast vaadates tundus, et Wolfsburgi staadion oli pooltühi. Sellest tulenevalt sa need piletid vist nii kiiresti kätte saidki

[ericbana]

Nonii! Tripilt tagasi, pildid sorteeritud ning esmased kuhjunud tööd likvideeritud. Nüüd on võimalus reis paari sõnaga kokku võtta.
Mindud sai siis Riia kaudu ehk bussisõitu tuli alustada endale juba harjumatult varakult- kell 6.00. Nelja poole tunnine sõit Lux Ekspressiga võimaldas parajalt vaadata ära kaks seni nägemata filmi, seega tüütut bussisõitu õnneks ei olnud. Erinevalt eelimisest korrast, kui öösel Vilniusest Simple ekspressiga tagasi loksusime. Vot see oli piin. Alates sellest reisist otsustasin ka lõplikult ära, et kui reisile minna võib ka mingi lähiriigi kaudu, siis tagasi PEAB tulema nii otse kui vähegi võimalik. Igatahes, Riias olime juba kell 10.20 ning veel pool tundi hiljem juba lennujaamas. Kuna Ryanair on EL-i survel lõpuks pidanud normaalse boarding süsteemi arendanud, siis Ryanairiga lendamine ei kujuta endast enam päris sellist olelusvõitlust nagu mõned aastad varem. See muidugi ei takistanud ülejäänud 186-te inimest mingi 45 minutit sabas seista. Kokkuvõttes mitte millegi nimel, sest meie saime lennukile täpselt samamoodi nagu nemad ja lõppkokkuvõttes ju ka nendele kohtadele, mis piletitel märgitud. Loomastumine Ryanairi check-inis on seega jätkuvalt teema, aga seda mõnusam on minna väravast läbi viimase kutsungi peale, kui ülejäänud rahvas oma ilmselgelt käsipagasist suuremate mõõtmetega kotid lennukis juba ära sättinud on.



Igatahes lend oli chill ning varasügiseselt soe Bremen tervitas meid kell 15.00. Trammiga mugavad 10 minutit linna ning rongijaamast veel 5 minutit jala hostelisse, millele ma ka siinkohal uuesti reklaami teen. Kui Bremenis peaksite hostelis tahtma ööbida, siis minu raudne soovitus on GastHaus Bremer Backpacker Hostel. Nüüd mitmel korral seal ööbinud ja pole mitte ühtegi halba sõna öelda. Kui on vaja ööbimiskohta lihtsalt, kus magada, siis on see ideaalne. Suurepärane asukoht, sõbralik staff, puhas jnejne. Ainuke asi, millega arvestada on see, et hosteli hinnle liida kohe mõttes 3€, mis linade eest juurde maksta, aga lõppkokkuvõttes on hinna ja kvaliteedi suhe ikka parem kui mõnel teisel hostelil, kus Bremenis ööbinud olen. Kui kohale jõudsime, siis teatas neiu, et hostelworld on seekord broneeringuga pange pannud ning meie teiseks ööks oli toimunud ülebroneering. Asi lõppes sellega, et meile anti teiseks ööks tuba sama firma opereeritavas hotellis, mis hinnaklassilt täpselt poole kallim tegelikult. Ei saanud kurta sellise viperuse üle. Staff lahendas asja kenasti ning kui niipidiseid ülebroneeringuid ka edaspidi juhtuks, siis võiks täitsa rahul olla. Esimene õhtu käisime lihtsalt mööda Bremenis ja tuletasime natuke seda linna viimasest korrast meelde. Bremenis oli samal ajal ka üks laat, mis seal järjepidevalt toimunud vist juba üle 700 aasta. Sai veini ja Nutella pannkooke ostetud ning mängueelset päeva nauditud Bremeni raekoja ees. Hiljem lugesin ka lehest, et Bremenil oli viimasel ajal seoses selle laadaga päris hea seeria käsil. Tulistan peast, aga äkki oli nii, et kui Bremenil on olnud laadaga ühele ajale sattuv kodumäng, siis viimase 15 mängu tulemused olid 11V-3V-1K. Nüüd üks kaotus juures.

Kuna reedene mäng oli alles hilja õhtul, siis otsustasime, et läheme hommikul Bremeni teaduskeskusesse. Kesklinnast üsna kaugel asuv Universum oli kindlasti raha väärt. Pole Eestis sarnases teaduskeskuses käinud veel, aga kujutan ette, et sarnane Ahhaa keskusele (vms). Ühesõnaga sai igasuguseid suuri ja väikseid katseid ise proovida ning lõppkokkuvõttes veetsime seal mingi kolm tundi vist. Jalgpall tuletas ennast aga isegi seal meelde, sest kohe esimesele peldikuuksele oli kirjutatud "Scheiss HSV!" Mängu ootus tuli automaatselt sisse.



Tagasiteel linna jälle väike kebab, Nutella pannkoogid ja õlu. Noh, nagu Saksamaal ikka käib. Mõned tunnid enne mängu oli linnapildis juba ka päris palju Kölni fänne näha, kes ennast vähemalt linnas veel suhteliselt rahulikult üleval pidasid. Mängule hakkasime liikuma ca kolm tundi enne mängu. Pean tunnistama, et Bremeni staadioni juurde viiv tee on minu absoluutne lemmik. Siiani pole ükski teine sellele vastu saanud. Tee kulgeb mööda Weseri jõe kallast, teisel pool äge tellisest ehitatud linnaosa. Tee ise on täpselt parajalt nii pikk, et jõuab kaks/kolm õlle ära lahendada. Kusjuures putkasid on seal nii palju, et juurde saab neid vajadusel alati osta . Kui piletitest rääkida, siis lõppkokkuvõttes need minuni Eestisse ei jõudnudki. Kuna neid pole praeguse hetkeni postiga tulnud, siis ma kaldun arvama, et nad ei saatnudki neid välja tegelikult ning broneerimisega röövisid mult lihtsalt 4 euri ära. See selleks. Igatahes sain piletid 6.värava juures olevast putkast kenasti kätte ja mingeid probleeme sellega ei esinendu. Kuna Weseri staadioni kaart, mis eelmisel korral tehtud sai, jäi maha, siis see tuli meil uuesti teha.



Positiivne üllatus võrreldes kahe aasta taguse ajaga oli ka selles valdkonnas. Kui toona maksis kaart ise paar eurot ning sellele kantud raha pärast mängu lõppu tagasi ei saanud, siis nüüd oli kaardi enda tegemine tasuta ning raha said hiljem sulas välja võtta vastava ametniku juures. Seega ei pidanud enam enne mängu planeerima, mitu topsi friikaid süüa ja kannu õlle juua. Ilmselgelt läks see varasem huiamine mingi seadusega vastuollu ning nad pidid selle inimlikumaks muutma. Istusime taaskord ühes otsas alumisel tasandil, värava taga ehk täpselt Bremeni fännisektori vastas. Kölni fännid olid otse meie peade kohal ülemisel tasandil. Silma järgi oli neid võõrsilmängule kogunenud umbes 1000 ümber. Bremeni staadion on mõnusalt kodune ja kompaktne ning need mänguni jäänud tunnikesed möödusid ka seekord lennates. Mängust endast rääkida väga ei viitsi, sest seda kandis üle ka Eurosport ning kes huvitus, võis seda ka lives näha. Küll aga tuleb tunnustada Kölni fänne, kes väga hea mulje jätsid. Väga organiseeritud ja hästi kõlav punt oli neil Bremenisse kohale sõitnud. Kui näiteks võrrelda Hannoveri fännidega, siis Kölni omad olid selgelt tugevamad (põhjustest räägin hiljem). Mängu ainsa värava lõi minut pärast vahetust sisse tulnud Anthony Ujah. Nii see väravatevaene kohtumine ka lõppes. Koduvõistkond oli kaotanud järjekordse mängu, staadion tühjenes rahulikult ning Kölni fännid tähistasid koos mängijatega võitu, mida oli võimalus ka endal väga lähedalt näha. Mängu võtab kokku järgnev pilt, kus kaks Kölni fänni rõõmustavad omade võidu äle ning Bremeni fännid peavad taluma järjekordset kaotust. See oli ka märkimisväärne, et Kölni fänne leidus päris palju ka mujale kui fännisektorisse. Nii vahtult meie ees kui taga istus paar väiksemat punti.



jätkub...

[ericbana]

Laupäev algas varakult, sest juba 8.30 väljus rong Dortmundi poole. Selle sõidu puhul tegime perroonil väikse strateegilise vea ning jäime peatuva rongi suhtes väga sitta positsiooni. Kuna Sakslased jumaldavad nädalavahetusel igale poole sõita, siis oli rong kohe ka päris täis. Kuna tegu oli läbisõitva rongiga, siis oli juba varem rongis üsna palju inimesi. Esmapilgul tundus, et tuleb pikem seismine, mis muidugi väga ahvatlev väljavaade ei olnud. Otsustasime siiski rongis edasi vaadata ning lõpuks leidsime kohad kümnendas vagunis. Teisel pool oodates poleks kohtade kohese leidmisega mingit probleemi tekkinud. Aga vähemalt saime istuma ning nende kohtade ostmisega oli kulunud juba 25 minutit, ehk rongiga polnudki enam eriti kaua loksuda enam. Veelgi meeldivamaks tegi asja see, et kohvi järgi minemiseks ei pidanud uuesti viis vagunit tagasi tuigerdama, vaid see tuli ise meie juurde. Dortmundi jõudsime lõpuks 10.30 ning kohe läksime ka hostelisse. Magamiseks oli koht okei, aga kui arvestada, et maksis see 7€ rohkem kui Bremeni oma, siis oli see natuke veits rott. Toas oli kerge suitsu lõhn, prilllauda hoidis poti küljes kinni ainult värv ning vanni mehaaniline äravoolusüsteem ei töötanud ning seda tuli kuidagi sendiga urgitsedes avada. Viskasime asjad tuppa ning läksime enne päevast mängu sööma. Linnapilt oli enesestmõistetavalt täis Dortmundi atribuutikaga inimesi. Vanadest noorteni oli absoluutselt kõigil midagi BVB-ga seonduvat seljas. Tore vaadata, kui korda klubi hoolimata tabelisisust ja hetkevormist Dortmundi inimestele läheb. Tuleb tunnistada seda, et lõppkokkuvõttes sai meile selgeks, et ega Dortmundis absoluutselt muud midagi teha ei olegi, kui jalkat käia vaatamas. Üle kahe päeva seal küll midagi teha ei tohiks olla.

Samas, kui linnas on mäng, siis on see linn enam kui väärt külastamist. Meie jõudsime staadioni juurde umbes 2.15 enne mängu algust. Nagu ikka, tomus mängule minek jalutades, sest nii saab endas kombineerida mitu kasulikku ühes. Hannoveri sektorisse pääsemine oli muretu ning õnneks olime kohal piisvalt vara. Oma kohale seisukal jäin ma täpselt kaks tundi enne mängu. Lõppkokkuvõttes seisin ma seega seal ühe koha peal peaaegu 4 tundi . Kui arvestada, et sisuliselt viimne kui üks Hannoveri fänn suitsetas, siis sain sealt boonusena mingi aasta doosi kätte. Kaks rida eespool ja üks rida üleval suitsetasid vanemad härrasmehed sigarit näiteks. Paar inimest kõrval tegid mängu ajal kanepit. Tore. Hannoveri fännid olid kõik varakult kohal ka muidugi ning neile eraldatud seisutribüüni osa täitus tohutu kiirusega. Umbes poolteist tundi enne mängu oli seisuka osa sisuliselt täis ning teoorias oli võimalik lasta sõbral säilitada ainult üks koht enda kõrval kui pidanuks ära käima. Kahte kohta säilitada polnuks enam võimalik olnud, sest mass oleks selle kokku surunud tuimalt. Hiljem tuli välja, et see tegelt oli sektor tuimalt üle müüdud. Hannoveri fännidega kaasas olnud turvaülem ütles ühele minu kõrval seisnud sakslasele, et tema hindab, et selles sektoris oli umbes 400 inimest rohkem, kui tohtinuks olla tegelikult. Üldiselt tuleb terve trepi ulatus vabana hoida, seal oli parimal juhul vaba pool treppi, mängu ajal aga mitte sedagi. See muidugi eriti ei häirinud, sest õnneks too mäng palju õlle joodud ei saanud. Varasemalt sai mainitud, et Hannoveri fännid jäid võrreldes Kölniga lahjaks. Põhjus on tegelikult selles, et Dortmund on siiski prominentne klubi Saksamaal. Ehk siis Bayerni ja Dortmundi mänge tahavad näha kõik, olenemata sellest, kus ja kellega nad mängivad. Seega Hannoveri sektoris oli lisaks ka palju fänne, kes pigem päris fännideks ei liigitu. Pigem toetajad. Sest ega ju meiegi mingid ultra Hannoveri fännid ei olnud, kuigi olime valmis kaasa laulma, kui see üles oleks üles võetud.

Samal ajal Kölni fännid, kes sõidavad reede õhtuks Bremenisse on suurema tõenäosusega kõik need päris õiged fännid, kes kõigil mängudel käivad. Või Mainzi fännid, kes Wolfsburgi sõitsid. Mina mõtestasin selle Hannoveri sektori nii lahti. Mis muidugi ei vähendanud melu pärast seda, kui Hannover värava lõi ning pärast võitu tähistas. Selles mõttes oli vinge olla võitva meeskonna fännide seas. Mängust pole vist seekordki mõtet eriti rääkida. Kuigi tuleb mainida, et mulle ei mahu jätkuvalt pähe, kuidas Dortmund ei suutnud seda mängu võita. Täielik müstika. Hannover lõi ühe oma kahest variandist ära ja võttis punktid kotiga kaasa. Kusjuures värav löödi sarnaselt Bremeni mänguga meie suhtes kaugemasse väravasse. Pärast lõpuvilet lendas meie hulka enesestmõistetavalt ka kõik ettejuhtuv jura. Endal jäi umbes pool meetrit puudu, et oleks saanud ülemiselt tasandilt Dortmundi fännide poolt visatud pooleliitrise täidetud õlletopsiga pikki pead. Neid lendas seal omajagu, õnneks endal suuremast õllevalangust õnnestus pääseda. Osad said seal aga täistabamusi. Hoolimata järjekordsest kaotusest lahkusid kõik siiski rahumeelselt ning 80 000 staadion tühjenes sujuvamalt kui näiteks Lilleküla staadion, mis on ehituslik katastroof. Õhtul pizza, õlu ja Leverkusen-Schalke lõpp. Dortmundisse tasub muidugi minna juba ainuüksi selle fännitribüüni nägemise pärast. See on lihtsalt uskumatult võimas, mis seal toimub. Tund enne mängu on terve 25 000 sektor otsast lõpuni rahvast täis.



Järgmine hommik taas juba väga varakult rongijaama. Seekord 8.45-11.05 Wolfsburgi. Nagu ka päev varem, oli rong triiki täis. Kuna hommikusööki hostelis ei jõudnud süüa, siis otsustasime mina hoopis restoranivagunisse ja seal reisi ära tiksuda. Kokkuvõttes väga mõistlik, sest muidu täis rongi restoranvagun oli sisuliselt tühi. Wolfsburgi mentaliteediga viis meid kurssi piletikontrolör, kes küsis meilt, kas läheme ka Wolfsburgi kasutatud auto järgi. Nimelt pidi seal suures autolinnakus pühapäeviti toimuma mingi kasutatud autode turg, kuhu reaalselt üle Saksamaa kohale sõidetakse ja siis autoga tagasi põrutatakse. Kontrolör tuli just esimese klassi vagunist ja ütles naerdes, et sisuliselt terve sealne vagun läheb just seda tegema. Mida muud Wolfsbugis ikka teha?! Meie ütlesime, et seekord lähme siiski seda teist ajaveetmisvormi harrastama- jalgpalli vaatama.



Julgen kindlalt öelda, et Wolfsburgi külastamine oli selle tripi kõige sürreaalsem kogemus. See linn on täielik futu. Rongijaamast välja tulles on täpselt selline tunne nagu oleks Simsi mängu sattunud. Tohutult puhas, keegi ei suitsetanud, prügi maas ei vedelenud jnejne. Tunne tekkis aga loomulikult Volkswgeni tehase tornide tõttu, mille järgi Simsi tornid vist disainitud ongi.




Igatahes juhuslikult sattusime järsku autolinnakusse, mis kujutab endas suurt ala eri Volkswageni gruppi kuuluvte brändide paviljonidega ning muude väljapanekutega. Kuna mänguni oli veel kõvasti aega, siis otsustasime sinna pileti osta ning tuleb tunnistada, et 15€ well spent. Käisime Seati, Porsche, Audi, Škoda, Volkswageni paviljonides, kus olid autod välja pandud. See polnud aga sugugi lihtsalt tüüpiline autonäitus. Iga brändi jaoks oli eraldi suur maja, mis kõik olid väga ilusa arhitektuuriga. Uksel võttis külalisi vastu selle brändi esindajad ning tohutult pappi oli kulutatud visuaalile. Näiteks Seati majas oli vist täpselt kolm autot, aga igasugu kaldteede, suurte ekraanide, valguslahenduste ja muu sellisega oli see väljapanek tehtud ülistiilseks. Nii oli kõigis majades. Igas erinev kujundus ja visuaalne lahendus.

Seati paviljoni sisekujundus


Porsche paviljon

[ericbana]

Paviljonide vaheline ala oli kujundatud väikeste pargiteede ning tiikidega. Ühesõnaga väga vinge koht, kus Wolfsburgis aega veeta. Hiljem selgus, et ka ilmselt üks ainukesi selliseid kohti.



Staadion oli kohe selle autolinnaku kõrval ning kogu see futu tunne jätkus. Kõik oli nii puhas, puud joonlauaga mõõdetult ühesuguste vahedega istutatud. Seda kirjeldada on väga keeruline, aga kui kunagi keegi peaks Wolfsburgi sattuma, siis luban, et ta saab kohe aru, millest ma räägin. Sellel linnal on konkreetne auto "vibe" juures ning on näha, et kogu linn toimib selle linnaku ja staadioni ümber. Veider tunne jätkus ka mängule minnes, sest näiteks 1.20 enne mängu algust oli võimalik staadioni kõrval rahulikult linnulaulu kuulata. Dortmundi mängul olin ma selleks ajaks juba 40 minutit fännikal seisnud ja koha eest võidelnud . Kõik olid nii vaiksed, mingeid laulvaid/karjuvaid fänne polnud.

Vahetult staadioni kõrval enne mängu

Ja staadionil sees (ca tund enne)


Hästi palju oli lapsi, kellele oli eraldatud ka sisuliselt terve üks staadioni ots ja kus nad said koos vanematega istuda. Sinna tavapublik piletit osta ei saanudki. Tegelt on arusaadav ka, et nii palju lapsi mängul oli, sest ega Wolfsburg mingi traditsioonidega klubi just pole. Klubil läheb küll suurepäraselt, aga ei suudeta isegi kodumängu võrdlemisi väiksel staadionil välja müüa. Selline rahulik ja vaikne atmosfäär oli tegelt terve mängu. Ühes otsas oli mõnetuhande fänni suurune grupp. Ülejäänud oli pigem tennisepublik või lapsed. Seega atmosfääri suhtes kindlalt kõige sitem mäng, samas väravaid oli kõige rohkem ja erinevale maitsele.
Wolfsburgi mängu võttab kokku see pilt:


Üldiselt, nagu ma mainisin, siis Wolfsburgi on keeruline kui mitte võimatu sõnadega kirjeldada. Kui aga keegi peaks mingil kuradi põhjusel sinna sattuma, siis on selles linnas midagi erilist päris kindlasti. Soovitan sinna aga sattuda nädala sees, sest vastasel juhul on see linn õhtul totaalselt välja surnud. Pühapäeva õhtul kell kuus oli linna peatänav 90% ulatuses suletud. Lahti olid sisuliselt ainult kolm kohta, mis kõik paiknesid samal tänavanurgal. Restoran, baar ja Vapiano. Meie otsustasime rongini jäänud kaks tundi veeta baaris, kus oli ettekandjaks selle reisi kõige kaunim sakslanna, kusjuures. Kuna parasjagu oli happy-hour, siis sai igasugu monster kokteile sealt poole hinnaga, mis samuti selle pika otsimise peale pigem positiivne oli. Ehk ikka tasub tagasi sattuda! Wolfsburgi rahulikkuse võtab kokku see, et samal tänaval selle baariga paiknes kaks kuuldeaparaatide poodi. See oli linnas mingi eriti popp äri, sest mina nägin neid kogu päeva peale vähemalt mingi 6-7. Sellepärast äkki kõik nii vaikselt mängul olidki?! Üheksast sõitsime taas rongiga Bremenisse ning seekord oli vagun sisuliselt tühi.

Järgmine hommik Ryanairigia tagasi Tallinnasse ning selleks korraks oli reis läbi. Mängulise poole pealt jälle pigem lahja, aga kõiges muus osas taaskord pikaks ajaks meeldejääv reis. Küll hakkavad need väravad ja suureskoorilised viigid ka ükskord tulema. Ehk juba alates veebruarist, kui Mannheimi kolin veidikeseks.

Minge Bundesligat vaatama!

[vincent]

vahva lugemine