Eesti Jalgpall - Eesti Jalgpalli Liit - Aivar Pohlak
See postitus ei ole selleks, et kedagi kritiseerida või kedagi kiita. Neutraalne arvamus mis on kujunenud minul, kui inimesel 20+ aasta jooksul mis ma olen jalgpalliga tugevalt seotud olnud.
Ma olen küll oma seltskonna ja tuttavatega arutlenud, aga avalikult kaasa kunagi rääkinud pole.
Tänaseks, on Eesti Jalgpalli seis hapu (kuid mitte midagi katastroofilist) ja selletõttu arvasin, et võiksin jagada enda mõtteid.
Eesti Jalgpall - Kui vaadata kus me hetkel oleme (tervikult), on seis hapu. Klubide, taristu, koondise, liigade ja mängijate poolest oleme hapus seisus. Ma räägin praegu seda selles võtmes, et kui me vaatame seda "Eesti Jalgpalli" kui üldiselt jalgpalli tervikuna maailma pildis, siis potentsiaali on kõvasti rohkem. Jalgpall on maailma (ja ka eesti) kõige populaarsem spordiala. Rahasummad, võrgustikud ja mäng ise on mastaapne. Kirjeldamiseks ei piisa ainult arvudest ja näidetest mida võikski tooma jääda. Millegi pärast Eestis see raha siin ei taha liikuda ja võrgustikud ei too inimesi staadionile jalgpalli vaatama. Harva. Kui saame endise maailmameistriga mängides oma kodustaadioni küll publikust täis, siis see ei tohiks olla uhkustamine, vaid see peaks staadioni kohaarvude poolest olema tegelikult igamäng täis. Kasvõi Eesti - Azerbadjan või isegi Eesti - Tai. Kui me vaatame, et staadion mahutab 15 000 inimest, siis oleme ausad. Me oleme kultuurne Euroopa riik. Me ei saa mõned korrad aastas seda kokku? Ja ärge öelge mulle, et me oleme väike riik. Rahvaarvu suhe staadionikohtadega on täiesti tasakaalus ja see publiku potentsiaal on võimalik, kui mitte isegi lihtne aga millegi pärast me pole seda saavutanud. Eesti valitsus samuti ei ole sillas, et näha seda potentsiaali ja raha mis selles meelelahutuses lihtsalt vedeleb. Klubide ja liiga tasand on ka mudas hetkel ja millegi pärast mingit avalikku sõnumit kuidas edasi, ei ole ka tulnud. Flora taristu on kõva, loomulikult, aga miks vähemalt üks selline jalgpallitaristu (või suur sporditaristu) ei ole veel Tartus ja Pärnus (võibolla üks isegi Narvas ja Saaremaal). Kas reaalselt tundub see nii suur risk ja mõtetu kulu, et tõsta seda kvaliteeti? Raha pole? Nalja teed? Pärnu rannastaadion on kõva aga cmon. Ehitaks nüüd samasuguse taristu mis Ale Coqi ümbruses on vähemalt kahte teise põhi Eesti linna. Tallinn saab ise hakkama. R.Klavan/J.Lindpere projekt on tõesti suurem kui paljud seda isegi ette kujutada suudavad. Ei imestaks kui Kalevi Keskstaadionist (mitte sellisel kujul) saaks ükspäev Eesti Rahvuskoondise kodustaadion ja selle ümber olevast taristust üks Eesti spordi ja Eesti jalgpalli kõige tugevamaid alustalasi ja edukuse valemeid. M.Poom ja Nõmme United vaikselt, vaikselt ehitavad välja oma noorteakadeemia taristu jne. Levadia äkki Pirital ja Kalju Nõmmel. Tallinn saab hakkama. Eesti pole nii suur ju, et see nii raske oleks. Raha taga ei saa asi kinni olla, see on võimatu. VÕIMATU. Kui sa natuke adud kuidas maailm, raha ja jalgpall toimib siis see ei saa takistus olla. 30+ aastat peaks piisavalt pikk aeg olema, et maailma kõige populaasem spordiala kuidagi toimivamalt riigis tööle panna.
Eesti Jalgpalli Liit - E.Savisaarest A.Pohlakuni. Ma arvan, et paljud ei mõista kui palju vastutust ja kui suur koorem sul peab seljas olema, et seda tegevusala hallata. See ei ole ainult Koondis. Need on klubid, taristud, kohtunikud, liigad, mängijad, seadused ja nii edasi jne. See nimekiri on lõputu millega peab tegelema ja üldpildis on sellega saadud vaieldamatult paremini hakkama viimase valitsusaja jooksul kui kõik eelnevad kooseisud ilmselt kokku. Aga miks siis kõik nii bipolaarsel kombel ikkagi halvasti on? Lihtne vastus - See mida on tehtud on imeline, aga tänu sellele on inimesed näinud seda õiget ja paremat potentsiaali milleks me tegelikult võimelised oleme. Eesti on läbi ajaloo olnud sportlik rahvas. Nii individuaalselt kui meeskondlikult.
Aivar Pohlak - Mu lemmikteema. Armastan ja Vihkan seda meest korraga. Mees kelle nimetähed tuleks kirjutada rasvaselt ja kuldselt Eesti Jalgpalli ajalukku. Mees, kellel pole EJL presidendivalimistel vastaseid aga isegi kui oleks, purustaks ta nad ükskõik millisel debatil jalgpalli teadmiste kohta. Mees on tark, haritud ja teinud Eesti Jalgpalli jaoks rohkem kui keegi teine. Kas saate aru millise kuningriigi ta üles on seadnud? Pärandi, mida ajaloost ära ei kustuta? Jumal ainult teab kuidas mees (vabandust väljenduse pärast) fucking SUPER CUP-i Eestisse suutis välja tingida Ale Coqile. Real Madrid - Atletico Madrid. Saate üldse aru? Või millised noorte rahvusvahelised turniirid siia on saadud? U19 EMi mäletate (2012)? MÄLETATE KES MÄNGISID SIIN MEIL NINA ALL? A-Koondis - Saime samuti Play-Offi kaugusele EM-ile mille me ISEGI oleks paremal päeval suutnud võidetavad mängud teha ja EMile ennast saada (Viktor Kassai). Ja seda edu seal võib nimetada T.Rüütli ja mängijate eduks, aga samuti ka A.Pohlaku. 3-5 aastat hiljem peale Presidendiks saamist teha selline võimas esitus annab sellest märku. Loomulikult ka noormängijad kes praegu välismaal pallivad saab A.Pohlakule väikse tänu öelda, sest võrgustikud mida ta on loonud on kasulikud selleks olnud. Noormängijates on ju seda potentsiaali. Pime pead olema kui ei näe seda. Liiga mis on üles ehitatud ja hallatud on ka peaaegu vägev (probleemidega) aga siiski. Vanakooli mees, aeg on vest varna panna.
Minu arvates ei tohiks siin vihata A.Pohlakut vaid tuleb faktidele otsa vaadata. Sa oled vägev mees, suured tänud. Aga vahel peavad muutused lihtsalt toimuma. Värskust.
Aivar Pohlak on 60. aastane. Eesti keskmine mehe eluiga on 73.aastat. (Palun ärge saage valesti aru, ma ei arva ega taha, et see nii juhtuks) vaid lihtsalt statistikat vaadates on aeg kus peab küsimust vaikselt nagunii tekitama, et kes üldse asemele? Ja isegi kui me teeks praegu suurepärast hooaega siis siiski.. Kas ei oleks aeg, et leida keegi kellele pärand edasi usaldada või vaikselt välja õpetada/kurssi viia? Onupoja poliitika pole häbi asi Härra Pohlak ja arvestades kui kaugele me tegelikult jõudnud oleme ei imestaks kui on tehtud palju korruptsiooni linnavalitsusega, riigiga või UEFA/FIFA-ga. Ma ei väida midagi faktiliselt, lihtsalt maailm on korrupeerunud ja faktid mis diile on tehtud igas eelmainitud asutuses on avalikud. Kõik panevad raha tasku ja see on fakt, aga cmon. Lets make a change now. Anna kasvõi see kuningriik üle oma tütre mehele - Tomi Rahulale. Ausalt, mind ei kotiks. Õpeta ta välja ja las ta tuleb enda loovuse, juhtimis kogemuse ja tarkusega seda EJL-i uute inimestega juhtima, et värskust tuua. Värsked mehed ja naised juhatusse ja püüame uue generatsiooniga uusi kõrgusi.
Ära jaura nii palju Härra Pohlak. Nagu mul on tunne, et praegu on õige hetk lahkuda. Vabandust aga jamh.
Isegi kui me saame läbi Play-Offi EM-ile järgmine aasta siis ikkagi. See ei muuda asjaolu.
Loomulikult see oleks vägev pensionile minek ja pärandi edasi andmine kui me järgmine aasta alistades Poola ja Soome/Ukraina/Wales/Norra/Island ehk kaks sammu ainult EMile Play-Offiga saaksime. Loomulikult see oleks ka võimalik. Paberi peal on meil ju materjali küll ja veel. Aga siis peab muutus toimuma. Ja KIIRELT. Ma oleks optimistlikum olnud kui Tai mängus oleksime kasutanud ainult noori. Kõige vanem platsil oleks olnud Anier kellele kooseisu andmiseks piisas mehe CV-st. Vahet pole mis tulemus EM-il tuleb, aga kui me sellest (tegelikult lihtsast) sõelast läbi tuleme, siis ainuke võimalus on seda teha noortega. Mul täiesti savi kas kogenematud või mitte. Aga kooseis kus alustab Vassiljev, Zenjov, Ojamaa, Anier, Pikk, Baranov jne on lubamatu. (Mitte midagi halvaga ega isiklikku). Hein, Paskotši, Mets, Tunjov, Vetkal, Poom, Käit, Sinjavski + 3
Ah ma ei tea, mul hakkas igav lihtsalt. Tegelikult võikski kirjutama jääda. Neid detaile ja asju nii palju.
Peace out, just my thoughts.
Ma olen küll oma seltskonna ja tuttavatega arutlenud, aga avalikult kaasa kunagi rääkinud pole.
Tänaseks, on Eesti Jalgpalli seis hapu (kuid mitte midagi katastroofilist) ja selletõttu arvasin, et võiksin jagada enda mõtteid.
Eesti Jalgpall - Kui vaadata kus me hetkel oleme (tervikult), on seis hapu. Klubide, taristu, koondise, liigade ja mängijate poolest oleme hapus seisus. Ma räägin praegu seda selles võtmes, et kui me vaatame seda "Eesti Jalgpalli" kui üldiselt jalgpalli tervikuna maailma pildis, siis potentsiaali on kõvasti rohkem. Jalgpall on maailma (ja ka eesti) kõige populaarsem spordiala. Rahasummad, võrgustikud ja mäng ise on mastaapne. Kirjeldamiseks ei piisa ainult arvudest ja näidetest mida võikski tooma jääda. Millegi pärast Eestis see raha siin ei taha liikuda ja võrgustikud ei too inimesi staadionile jalgpalli vaatama. Harva. Kui saame endise maailmameistriga mängides oma kodustaadioni küll publikust täis, siis see ei tohiks olla uhkustamine, vaid see peaks staadioni kohaarvude poolest olema tegelikult igamäng täis. Kasvõi Eesti - Azerbadjan või isegi Eesti - Tai. Kui me vaatame, et staadion mahutab 15 000 inimest, siis oleme ausad. Me oleme kultuurne Euroopa riik. Me ei saa mõned korrad aastas seda kokku? Ja ärge öelge mulle, et me oleme väike riik. Rahvaarvu suhe staadionikohtadega on täiesti tasakaalus ja see publiku potentsiaal on võimalik, kui mitte isegi lihtne aga millegi pärast me pole seda saavutanud. Eesti valitsus samuti ei ole sillas, et näha seda potentsiaali ja raha mis selles meelelahutuses lihtsalt vedeleb. Klubide ja liiga tasand on ka mudas hetkel ja millegi pärast mingit avalikku sõnumit kuidas edasi, ei ole ka tulnud. Flora taristu on kõva, loomulikult, aga miks vähemalt üks selline jalgpallitaristu (või suur sporditaristu) ei ole veel Tartus ja Pärnus (võibolla üks isegi Narvas ja Saaremaal). Kas reaalselt tundub see nii suur risk ja mõtetu kulu, et tõsta seda kvaliteeti? Raha pole? Nalja teed? Pärnu rannastaadion on kõva aga cmon. Ehitaks nüüd samasuguse taristu mis Ale Coqi ümbruses on vähemalt kahte teise põhi Eesti linna. Tallinn saab ise hakkama. R.Klavan/J.Lindpere projekt on tõesti suurem kui paljud seda isegi ette kujutada suudavad. Ei imestaks kui Kalevi Keskstaadionist (mitte sellisel kujul) saaks ükspäev Eesti Rahvuskoondise kodustaadion ja selle ümber olevast taristust üks Eesti spordi ja Eesti jalgpalli kõige tugevamaid alustalasi ja edukuse valemeid. M.Poom ja Nõmme United vaikselt, vaikselt ehitavad välja oma noorteakadeemia taristu jne. Levadia äkki Pirital ja Kalju Nõmmel. Tallinn saab hakkama. Eesti pole nii suur ju, et see nii raske oleks. Raha taga ei saa asi kinni olla, see on võimatu. VÕIMATU. Kui sa natuke adud kuidas maailm, raha ja jalgpall toimib siis see ei saa takistus olla. 30+ aastat peaks piisavalt pikk aeg olema, et maailma kõige populaasem spordiala kuidagi toimivamalt riigis tööle panna.
Eesti Jalgpalli Liit - E.Savisaarest A.Pohlakuni. Ma arvan, et paljud ei mõista kui palju vastutust ja kui suur koorem sul peab seljas olema, et seda tegevusala hallata. See ei ole ainult Koondis. Need on klubid, taristud, kohtunikud, liigad, mängijad, seadused ja nii edasi jne. See nimekiri on lõputu millega peab tegelema ja üldpildis on sellega saadud vaieldamatult paremini hakkama viimase valitsusaja jooksul kui kõik eelnevad kooseisud ilmselt kokku. Aga miks siis kõik nii bipolaarsel kombel ikkagi halvasti on? Lihtne vastus - See mida on tehtud on imeline, aga tänu sellele on inimesed näinud seda õiget ja paremat potentsiaali milleks me tegelikult võimelised oleme. Eesti on läbi ajaloo olnud sportlik rahvas. Nii individuaalselt kui meeskondlikult.
Aivar Pohlak - Mu lemmikteema. Armastan ja Vihkan seda meest korraga. Mees kelle nimetähed tuleks kirjutada rasvaselt ja kuldselt Eesti Jalgpalli ajalukku. Mees, kellel pole EJL presidendivalimistel vastaseid aga isegi kui oleks, purustaks ta nad ükskõik millisel debatil jalgpalli teadmiste kohta. Mees on tark, haritud ja teinud Eesti Jalgpalli jaoks rohkem kui keegi teine. Kas saate aru millise kuningriigi ta üles on seadnud? Pärandi, mida ajaloost ära ei kustuta? Jumal ainult teab kuidas mees (vabandust väljenduse pärast) fucking SUPER CUP-i Eestisse suutis välja tingida Ale Coqile. Real Madrid - Atletico Madrid. Saate üldse aru? Või millised noorte rahvusvahelised turniirid siia on saadud? U19 EMi mäletate (2012)? MÄLETATE KES MÄNGISID SIIN MEIL NINA ALL? A-Koondis - Saime samuti Play-Offi kaugusele EM-ile mille me ISEGI oleks paremal päeval suutnud võidetavad mängud teha ja EMile ennast saada (Viktor Kassai). Ja seda edu seal võib nimetada T.Rüütli ja mängijate eduks, aga samuti ka A.Pohlaku. 3-5 aastat hiljem peale Presidendiks saamist teha selline võimas esitus annab sellest märku. Loomulikult ka noormängijad kes praegu välismaal pallivad saab A.Pohlakule väikse tänu öelda, sest võrgustikud mida ta on loonud on kasulikud selleks olnud. Noormängijates on ju seda potentsiaali. Pime pead olema kui ei näe seda. Liiga mis on üles ehitatud ja hallatud on ka peaaegu vägev (probleemidega) aga siiski. Vanakooli mees, aeg on vest varna panna.
Minu arvates ei tohiks siin vihata A.Pohlakut vaid tuleb faktidele otsa vaadata. Sa oled vägev mees, suured tänud. Aga vahel peavad muutused lihtsalt toimuma. Värskust.
Aivar Pohlak on 60. aastane. Eesti keskmine mehe eluiga on 73.aastat. (Palun ärge saage valesti aru, ma ei arva ega taha, et see nii juhtuks) vaid lihtsalt statistikat vaadates on aeg kus peab küsimust vaikselt nagunii tekitama, et kes üldse asemele? Ja isegi kui me teeks praegu suurepärast hooaega siis siiski.. Kas ei oleks aeg, et leida keegi kellele pärand edasi usaldada või vaikselt välja õpetada/kurssi viia? Onupoja poliitika pole häbi asi Härra Pohlak ja arvestades kui kaugele me tegelikult jõudnud oleme ei imestaks kui on tehtud palju korruptsiooni linnavalitsusega, riigiga või UEFA/FIFA-ga. Ma ei väida midagi faktiliselt, lihtsalt maailm on korrupeerunud ja faktid mis diile on tehtud igas eelmainitud asutuses on avalikud. Kõik panevad raha tasku ja see on fakt, aga cmon. Lets make a change now. Anna kasvõi see kuningriik üle oma tütre mehele - Tomi Rahulale. Ausalt, mind ei kotiks. Õpeta ta välja ja las ta tuleb enda loovuse, juhtimis kogemuse ja tarkusega seda EJL-i uute inimestega juhtima, et värskust tuua. Värsked mehed ja naised juhatusse ja püüame uue generatsiooniga uusi kõrgusi.
Ära jaura nii palju Härra Pohlak. Nagu mul on tunne, et praegu on õige hetk lahkuda. Vabandust aga jamh.
Isegi kui me saame läbi Play-Offi EM-ile järgmine aasta siis ikkagi. See ei muuda asjaolu.
Loomulikult see oleks vägev pensionile minek ja pärandi edasi andmine kui me järgmine aasta alistades Poola ja Soome/Ukraina/Wales/Norra/Island ehk kaks sammu ainult EMile Play-Offiga saaksime. Loomulikult see oleks ka võimalik. Paberi peal on meil ju materjali küll ja veel. Aga siis peab muutus toimuma. Ja KIIRELT. Ma oleks optimistlikum olnud kui Tai mängus oleksime kasutanud ainult noori. Kõige vanem platsil oleks olnud Anier kellele kooseisu andmiseks piisas mehe CV-st. Vahet pole mis tulemus EM-il tuleb, aga kui me sellest (tegelikult lihtsast) sõelast läbi tuleme, siis ainuke võimalus on seda teha noortega. Mul täiesti savi kas kogenematud või mitte. Aga kooseis kus alustab Vassiljev, Zenjov, Ojamaa, Anier, Pikk, Baranov jne on lubamatu. (Mitte midagi halvaga ega isiklikku). Hein, Paskotši, Mets, Tunjov, Vetkal, Poom, Käit, Sinjavski + 3
Ah ma ei tea, mul hakkas igav lihtsalt. Tegelikult võikski kirjutama jääda. Neid detaile ja asju nii palju.
Peace out, just my thoughts.
Kommentaar