Soccernet tegutses pikalt puhtalt entusiasmi pealt. Toonane arusaam oli, et Soccernet peab olema neutraalsetes kätes. Noorte ja roheliste spordientusiastide kätes. Ei mingit Florat, ei mingit EJLi. Fakt oli see, et Soccernet oli hüppelavaks paljudele. Kes liikus edasi EJL (Juks, Uiboleht, Kampura), kes Florasse (Vainik), kes kuhugi meedia väljaandesse (Smutov, Lepik), kes mujale. Selle perioodi jooksul käis Soccernetist läbi pikk nimekiri inimesi, kes tulid, tegid ja liikusid edasi sest elu tegi omad korrektuurid. Selle aja jooksul üritas Aivar Soccerneti korduvalt ära osta.
Üheks ristiretkeks oli Soccernet OÜ registreerimine ja Raimo Aivari poolt tanki panemine. See ristiretk toona ebaõnnestus, nagu Veiko Jalkas kommenteeris, see ei tundunud toona õige. Aga nagu kõik head asjad vajavad arenemiseks ja jätkusuutlikuks opereerimiseks raha, nii ka Soccernet. Kuigi mitmed, eesotsas Veikoga võitlesid toona mitmel rindel, sai lugu siiski loogilise lõpu ehk EJL omandas Soccerneti järglase MTÜ OÜ Vutivõrgu osaluse. Soccernet sai EJLi rahastuse, mis aitab portaalil elus püsida ja palgata selliseid tegijaid nagu Järvela, lisaks ligipääs infole, igasugused LIVE ülekanded, jne. Ehk siis nagu Eesti jalgpallis kohane, Aivar sai oma tahtmise ja see ei olnud mitte üldse halvasti öeldud vaid võitjad olid kõik osapooled.
Olgem ausad, EJL on ainukene osapool, kes saaks omada Soccerneti või kellel oleks piisavalt vahendeid ja tahtmist ainult jalgpallile pühendatud portaali Eestis toetada. See, kas ajakirjanikud on erapooletud jms. jääb alatiseks pinnale. Ma ei väida, et nad ei ole, kuid faktiks jääb ka see, et Aivar on kõikidele nendele Soccerneti entusiastidele, kes seda veavad raha eest või lihtsalt enese arenguks, tööandja. Ja tööandjat ei ole tark igas olukorras torpedeerida. Kõigega muidugi ei pea kaasa minema, aga mõistlik on paksu verd mitte tekitada. Eks sealt ka see aupaklikus teatud olukordades, et päris igat valangut mida sisimas tuntakse, padrunitena välja ei tulistata..
Soccerneti tuluallikad olid bännerreklaam ja kihlveokontoritega tehtavad diilid reklaami näol. Sellise sissetulekuga pikalt ei sõida. See ei olnud jätkusuutlik. EJL rahastus ja kaasamine oli ainuõige lahendus. Soccerneti kvaliteet ja võimekus on tänu sellele kindlasti väga palju kasvanud.
Üheks ristiretkeks oli Soccernet OÜ registreerimine ja Raimo Aivari poolt tanki panemine. See ristiretk toona ebaõnnestus, nagu Veiko Jalkas kommenteeris, see ei tundunud toona õige. Aga nagu kõik head asjad vajavad arenemiseks ja jätkusuutlikuks opereerimiseks raha, nii ka Soccernet. Kuigi mitmed, eesotsas Veikoga võitlesid toona mitmel rindel, sai lugu siiski loogilise lõpu ehk EJL omandas Soccerneti järglase MTÜ OÜ Vutivõrgu osaluse. Soccernet sai EJLi rahastuse, mis aitab portaalil elus püsida ja palgata selliseid tegijaid nagu Järvela, lisaks ligipääs infole, igasugused LIVE ülekanded, jne. Ehk siis nagu Eesti jalgpallis kohane, Aivar sai oma tahtmise ja see ei olnud mitte üldse halvasti öeldud vaid võitjad olid kõik osapooled.
Olgem ausad, EJL on ainukene osapool, kes saaks omada Soccerneti või kellel oleks piisavalt vahendeid ja tahtmist ainult jalgpallile pühendatud portaali Eestis toetada. See, kas ajakirjanikud on erapooletud jms. jääb alatiseks pinnale. Ma ei väida, et nad ei ole, kuid faktiks jääb ka see, et Aivar on kõikidele nendele Soccerneti entusiastidele, kes seda veavad raha eest või lihtsalt enese arenguks, tööandja. Ja tööandjat ei ole tark igas olukorras torpedeerida. Kõigega muidugi ei pea kaasa minema, aga mõistlik on paksu verd mitte tekitada. Eks sealt ka see aupaklikus teatud olukordades, et päris igat valangut mida sisimas tuntakse, padrunitena välja ei tulistata..

Soccerneti tuluallikad olid bännerreklaam ja kihlveokontoritega tehtavad diilid reklaami näol. Sellise sissetulekuga pikalt ei sõida. See ei olnud jätkusuutlik. EJL rahastus ja kaasamine oli ainuõige lahendus. Soccerneti kvaliteet ja võimekus on tänu sellele kindlasti väga palju kasvanud.
Kommentaar