U-19 Koondis

[mazz]

natuke nagu itaalia moodi, ainult et vastupidiselt. enamikel "makaronidel" mõni klubi südames, aga kui riigiesindus kusagil väljas on, siis jätab suhteliselt külmaks. Meilt siis vastupanna peegelpilt sellisest olukorrast.

Kui kesa postitatud numbreid vaadata, siis paistab, et Eesti on terve Euroopa peegelpilt. Otsi kohta, kus võõraste noortekoondiste mängud oleksid populaarsemad kui enda koduliiga mängud. Rääkimata nii masendavatest kääridest.

[Marts]

Seda, et nö. "massid" Meistriliiga mänge külastama hakkaksid muidugi reaalselt ei juhtu, kuid kui saaks keskmise publikunumbri mingi 500-1000 kanti, vot siis juba hakkaks looma.

[lrak]

kutid kutid, ma loodan, et saate ise ka aru, et mõtlete praegu liialt ulmeliselt. muidugi - ML mänge võiks samuti massid vaatamas käia, but lets face it - seda küll lähitulevikus ei juhtu. Eesti jalka"fännidest" kipub saama selline seltskond, kes rahvuskoondise tagant ja üleüldse riikide vastasseisude taga seisab, aga klubide taga mitte. sama teema ju ka kossus, võrkpallis ja käsipalliski - ehk kõikidel peamistel pallimängualadel, mida eestis harrastatakse. natuke nagu itaalia moodi, ainult et vastupidiselt. enamikel "makaronidel" mõni klubi südames, aga kui riigiesindus kusagil väljas on, siis jätab suhteliselt külmaks. Meilt siis vastupanna peegelpilt sellisest olukorrast.

[Marts]

Mis ma oskan öelda. Teenitud võit Hispaaniale! Palju õnne!

Vaatamata väga kehvale ilmale, tuli finaali ikka üllatavalt palju (7864) inimest vaatama, mis on imo väga positiivne nähtus. Hakkaks EJL (ja klubid ise!) nüüd ka kohaliku kõrgliiga publikunumbreid jõudsasti kasvatama, sest see ei ole normaalne, et 15-t U19 mängu külastab 10k inimest rohkem, kui 180-t Meistriliiga vastasseisu kokku, lol. Mõttekoht! Kasutamata potentsiaali on ju piisavalt!

Igatahes, tänud võimsa turniiri eest ja võib-olla kunagi lähiajal jälle. Miks mitte siis juba nt U17 finaalturniir? (U21 vast hetkel liiga suur suutäis)

[kesa]

Veidi tuunitud publik Rumeenias ja lisatud puuduv Prantsusmaa.
Publik kokku, keskmine ja korraldanud riigi kõrgliiga keskmine publik korraldamise aastal või kevad-sügis süsteemi mängiva liiga keskmine publik eelneval hooajal.

Võib ju olla rahul ja end õlgadest tõsta kui tublid me oleme aga ei saa jätta tähelepanuta masendav fakt, et Eesti on ainumas riik, kus kohaliku kõrgliiga keskmine publikuarv on rohkem kui drastiliselt madalam finaalturniiri keskmisest. (ehk siiski ka P-Iiri, enne nende Premieri reformimist)
Eesti ML on ainuke kõrgliiga selles reas, kus U-19 EM finaalturniiri külastas rohkem rahvast kui Meistriliigat hooajal kokku (36546), selline on eestimaalaste suhtumine ja lugupidamine Eesti kodujalgpalli...põskedele võõramaised lipuvärvid, pasunad suumulku ja kui parasjagu ei pinipasunda, siis kiljume võõramaist vännates end pildituks.

Huvitav, kas üldse leidus mõni nende tuhandete finaalturniiri külastanute hulgas, kes sai turniirist külge vutipisiku, et külastada järgmist koduliigavooru, puhtast uudishimust, uudishimust, mismoodi näevad väljakul välja ja saavad koduliigas hakkama needsamad Eesti noorkoondislased, keda nii innukalt sai põski punnitades, pasunat pikemaks puhudes, kannustatud.
Kui leidus selliseid, kas või üksainus, siis võib turniiri tõesti lugeda kordaläinuks.

2012 - Eesti------------ 46412-- 3094-- 203 ????
2011 - Rumeenia ------- 24670-- 1645-- 5022
2010 - Prantsusmaa---- 69912--- 4661-- 20089
2009 - Ukraina --- ---- 100408--- 6694-- 7574
2008 - Tšehhi- -------- 45484--- 3032-- 5147
2007 - Austria --- ------ 71000-- 4733-- 8022
2006 - Poola ---------- 55300---- 3687-- 5522
2005 - Põhja-Iirimaa---- 19464-- 1298-- andmed puuduvad
2004 - Šveits---------- 43170--- 2878-- 9025
2003 - Liechtenstein---- 20510-- 1367-- koduliigat pole
2002 - Norra----------- 28091-- 1873-- 6201
2001 - Soome---------- 29700-- 1980-- 2152
2000 - Saksamaa ------ 104500- 6967-- 31182

[BlueSupport]

Tervist!

On kellelgi (nt statistikakunn kesal) äkki andmeid selle kohta, kui suur publikuhuvi on varasemate U19 EM finaalturniiride vastu olnud?

http://soccernet.ee/u-19-em-finaalturniiri-kulastas-46-412-pealtvaatajat

Võrreldes varasemate U-19 EM-finaalturniiridega edestas Eesti publikuarvult näiteks Soomet (29 700), Norrat (28 091), Šveitsi (43 170), Tšehhit (45 484), Põhja-Iirimaad (19 464), Rumeeniat (22 000) ja Liechtensteini (20 510). Alla jäime publikuarvult tõelistele vutimaailma tegijatele nagu Saksamaa (104 500), Ukraina (100 408), Austria (71 000) ja Poola (55 300).

[lorenzo]

sekundeerin markofkini viimasele lõigule! potentsiaali ju on, kui ainult oskaks keegi seda ära kasutada

[Marek_T]

Jalpgalliliidule tulised kiidusõnad turniiri orgunni ja pealtvaatajate meelitamise eest. Väga kaunis on vaadata peaaegu täismaja telekast!

...ja nüüd paluks sarnast keskendunud tööd ja pühendumust publikuarvu kasvatamisel ka ML ja A-koondise mängudel. Aitäh

[Nahkpea]

Mina leidsin sealt vaid eelmise U19 EMi kohta sellist infot.

Võib-olla tõesti, ma nii süvitsi ei uurinud ka.

[Mõnuagent 007]

Sõbrad, sõbrad, võtkem nüüd ikka natuke hoogu meie poiste materdamisega maha.
Suurturniir pole arvutimäng, kus kõik on nii kergelt aru saadav, et võitja on hea ja kaotajad lihtsalt võimetud, sest:
- mida väiksem on riik, seda väiksem on võimalus, et saadakse kokku knidlalt ühe vanuserühmaga (ligikaudu kaheaastase perioodi peale sündinud noortest) piiratud väga hea koondis. Võtke näiteks Eesti koondis ette ja üritage näiteks panna kokku väga hea meeskond vanusest 29-30, 27-28, 25-26 jne. Ehk korraliku 11 mehe leidmise tõenäosus langeb korralikult. u19 on veel selles suhtes ka tobe, et päris 16-aastast sa võtta ka ei saa, kuna seal on füüsises ikka mäekõrgune vahe sees.
- vaadakse meeste klubisid. Kui A-koondises läheb meil ka meestel kõvasti aega, et kuidagigi ennast väljaku peal kehtestada, siis mida neist praegu veel tahta? Võtame näiteks mängija x, kes tuleb 20-aastaselt koondisesse, aga on siiani mänginud ainult Eesti liigas, kus ligikaudu tõsiseid mänge tuleb ette korda 12-15 hooaja jooksul. Aga seda ka pigem sellist, kus ollakse võrdsed. Korraga aga tulevad vastu tõsised profid, kes mängivad päevast päeva. Pea igal mängijal (kui välja arvata ürgtalendid, kes on saanud varakult välja) läheb ka A-koondises korralikuks tegijaks saamisel aega, kuni saab enda nime alla piisavalt mütsikesi, et natukenegi jalg värisemise lõpetaks ning ei hakkaks surve all paanitsema.
Pange juurde kasvõi paljude jaoks esimest korda suure rahvahulga ees mängimine ja kõik muud sellised.
- kui võtate veel juurde, et teistel meeskondadel on juba saatjaskonnas mehi, kes on Arno Pijpersist (panen üsna puusalt ja tunde järgi) kogenumad treenerid. Pijpers on ju CV-d vaadates pigem skaut ja häid kontakte omav mees, kelle suurim pluss on võime mängijaid välismaale edasi pushida. Ta pole mingi imetreener, kellest ainult Pohlak lubjakivi kihi all teemanti näeb. Läks meeskonnaga kaitsma, meeskond väristas - kõik. Kogemusi sa meeskonnale kulbiga pähe ei vala.
- nüüd siis materdamise juurde. Te hakkate materdama mingeid 19-aastaseid mängumehi, kes peaksid kohe justkui kivi alla peituma. Jah, võime ju öelda, et nii karastub teras ja kasvõi Michael Jordan kottis alati enda meeskonnakaaslasi, mis allesjäänutest tegi tõelised kiskjad, kuid meil pole ju sellist valikut, et kõigile kohe vastu vahtimist anda ja loota, et nad üles tõusevad, aga kui ei tõuse, siis tuleb uus ja samaväärne asemele. Võtke natuke rahulikumalt ja katsuge end panna ühe keskmise noorjalgpalluri asemele, kes on siiani mänginud ainult Eesti liigas ja peab korraga suure rahvahulga ees ja ülitähtsatele mängudele tulema.
Ehk võrdlus:
Muusikakoolis käijad, kes siiani on esinenud õeptajate ees, aga peate esinema justkui eurovisiooni eelvooru vaheklipis otse laval. Väristate.
Või siis näiteks kodused hobikokad, kellele meeldib jubedalt kartuleid praadida ja sinna juurde seafileed punases veinis sussutada. Aga peate korraga tegema mingitele vinguvatele köögikomandolistele süüa, kellele ei meeldi ilmselt su tapeet ka.
Või siis näiteks noormehed, kes siiani on harjunud neiudega pimedas teki all asju ajama, aga korraga pead seda tegema kümnete naiste ees, kes ei võta küll aktiivselt osa, aga kritiseerivad iga sinu katset naist rahuldada.
Ehk algul on raske, aga kui kogemus tuleb, siis läheb asi paremaks.
Minu viis senti.

[Marts]

Tegelikult sealt leiab veel publikunumbreid, kuigi jah, seda küll valikuliselt.

[Tofoa]

Wikipediast saab selle info hõlpsalt kätte.

Mina leidsin sealt vaid eelmise U19 EMi kohta sellist infot.

[Marek_T]

Ilmataat ilmselt muidugi paneb näkku, kui prognoosi vaadata. Alagrupp ja poolfinaalid olid isegi üllatavalt okei ilmadega.

Ise pole mitte ühtki mängu staadionile vaatama jõudnud kahjuks, aga kõik mängud olen ära jälginud kas telekast või vähemalt teksti-laivis. Kõige sümpaatsem sats ilma igasuguse kahtluseta oli Prantsusmaa, kuradi kahju oli neist, kui penaltiseeria loosiratas nende kahjuks vajus poolfinaalis spanjardite vastu.

Hispaania U19 mängib irooniliselt märksa atraktiivsemat, mängulisemat ja jalgpallisarnasemat mängu kui nende täiskasvanute koondis, kelle mäng meenutab jalgpalli peaasjalikult rohelisel murul kerakujulise objekti veeretamise tõttu. Sestap loodan siiralt, et homne tööpäev lõppeb nii, et saan ka ise staadionile kihutada - olen täielikult erapooletu ja elan kaasa mõlemale meeskonnale. Loodan lihtsalt näha head jalgpalli ja miskipärast usun, et seda ka saan.

Eesti... Mnjah. Me võime enesekindluseraasukeste alalhoidmiseks endale sisendada, et mängisime Vana Maailma vägevaimate noorte vastu ja et pakkusime neile korraliku sparringu, aga... See sparring nägi paraku välja sellise sparringu moodi, mida A-koondis Horvaatia, Ukraina ja Prantsusmaa vastu pakkus. Saunu ei saadud? 1:4 ja 0:3 on täiesti veenvad saunad, vaata, kust otsast tahad. Positiivseteks momentideks jäävad selle turniiri puhul ainult 0:2 Hispaania vastu ja Luigendi auvärav. Muus osas imesime lurinal ja minu tagasihoidlise arvamuse kohaselt ei mänginud välja isegi oma seda nõrgukest taset, mis meie pärisosaks on.

EDIT: siiski. Eesti, väravate vahe 1-9. Serbia, väravate vahe 1-8. Järeldus: me ei olnud ainukesed autsaiderid ja vähegi parem loosiõnne korral oleks olnud MM-i koha kindlustamine märksa reaalsem kui käesolnud alagrupis...

Luigend, Klemmer, Rättel, Mets - tuleviku A-koondise mehed. Ülejäänute tase - oh kurat, kui meeldiv oleks 5 aasta pärast tõdeda, et eksisin, ärge unustage mulle seda siis meelde tuletamast - jääb Meistriliigasse kuni karjääri lõpuni, äärmisel juhul saame portsu Södertälje, Bodö ja Györi staare või poolstaare. Samas - kui vaadata asja selle mätta otsast, et hea on, kui igast aastakäigust 2-3 head lisandust tuleb A-koondisele, siis pole ju asi sugugi sitt või mis? Ja U17 teeb meil ju tegusid, sealt on vägagi korralikke mängumehi tulemas, kui ei hakka kehtima ühe siinse foorumlase allkirjaks olev Erki Noole tsitaat:"Eestis sünnib iga päev üks Ronaldinho, aga treener teeb temast TVMK tasemel mängija."

Kogemus on väärt, aga kirjutan kahe käe ja kolme jalaga alla Pohlaku ütelungile:"Kõiges, mida teeme, pole niivõrd oluline mitte see, mille me lõpuks saavutame, vaid see, kuidas me selle saavutame. Soovin, et jõuaksime finaalturniirile siis, kui me selle välja oleme teeninud."

[Marts]

Igatahes, homme siis Lillekülas U19 EM-finaalturniiri viimane ja otsustav mäng, kus selgub tiitlivõitja. Kas niigi juba nii ennast ja vastaseid üllatanud Kreeka või jalgpallimaailma suur hiid ja viimaste aastate valitseja Hispaania? Ütlen kohe ära, et mina hoian pöialt kreeklastele (sama oleks kehtinud ükskõik kelle puhul, kes finaalis hispaanlastega madistanud oleks ), kuigi favoriidikoorem nende vastastel ja kes arvatavasti turniiri taaskord ka kinni panevad, kuid eks näha ole. Ise loodaks esimest korda oma silma(de)ga staadionil ka penaltiseeriat näha, kuid vaevalt asi nii kaugele jõuab, aga eks homme ole juba kohapeal näha.

Küsiks ka kohe ära, et kuidas teiega lood on? Olete seda Eesti (jalgpalli) jaoks ajaloolist turniiri jälginud?

Ise olen seni viit mängu külastanud - kõik Eesti osalusel peetud kohtumised, pluss PRA-INGL ja POR-HISP. Poolfinaalid pidin kahjuks vahele jätma (OK, esimest poolfinaali INGL ja KREE vahel nägin televiisori vahendusel, kuid seda ainult 90 minutit) ja üleüldse oleks soovinud veelgi rohkem mänge külastada, kuid töökohustused said takistuseks. Siiski, finaalmängul olen kohal!

Eesti paraku üle oma varju hüpata ei suutnud, nagu ka karta oli, kuid samas, päris häbisse ju kah imo ei jäädud. Värav saadi kirja ning suured saunad jäid tulemata, kohati näidati ka päris lootustandvat mängu, kuid klassivahe oli selge. See-selleks. Positiivne nähtus on muidugi suur publikuhuvi, sest nelja mängupäeva jooksul on staadione külastanud ju tubli 38 548 pealtvaatajat ehk siis keskmiselt 2753 inimest mängu kohta. Homme kell 21.30 algaval finaalil sooviks näha umbes-täpselt samaväärset publikunumbrit (6691 inimest) nagu Eesti esimest alagrupimängu külastas, et tekiks ikka see va õige finaalitunne. Täismaja vaevalt tuleb. Loodetavasti nüüd ilmataat jälle trikitama ei hakka. Ja noh, mitmeid põnevaid vutilahinguid pakuti ju kah publikule.

Aga jah, mis ma siin ikka vatran. Kõik, kel vähegi võimalik, homme staadionile!

[Marts]

Midagi ma leidsin sealt jah.