-
-
May the Violet flag flutter in the wind on all fields of challenge and valour, a vivid hope is our solace, we have eleven athletes and one heart. Go, Fiorentina, we want you to be the queen of all teams, go, Fiorentina, fight with bravery and prowess everywhere! In any hour of dismay and victory, remember you're the history of football!Kommentaar
-
Sorga 443 minutit ja 1 värav
Jürgens 67 minutit ja 0 väravat
Siin peavad olema muud põhjused kui mängulised, et ühte ründajat teisele eelistati.Kommentaar
-
"Rääkisime temaga eile ja selgitasin talle praegust olukorda. Ühel hetkel peame mõtlema sellele, et meil on vaja väravaid. See on põhjus, miks ta koondisesse ei kuulu. See pole seotud tema esituste või mingisuguse käitumisega. Ründaja peab lööma väravaid ja praegusel hetkel, jah, selleks kogunemiseks me otsustasime kaasata teisi mängijaid," selgitas Häberli.Kommentaar
-
Eks Jürgens sobib paremini, sest ta suudab olukordi ise tekitada, Sorga on rohkem viimase puute mees, aga koondis ei suuda olukordi tekitada, seega veidi kasutu.Kommentaar
-
Ründajatest ei peaks üldse niipalju rääkima, meil on probleemid hoopis kaitseliini sõelapõhjasuses ning selles et keskväli ei suuda ei palli hoida ning allapoole mängides, kaitset piisavalt abistada. Aeglane ja jõuetu press. Füüsiliselt nõrk.
Suhtumisega on ka läinud puha peeti viimased mängud. Pehme jura või siis ambitsioonitu sitt, ei teagi kuhu seda lükata või ei saa keegi treeneritest aru.YNWA!Kommentaar
-
Kuni juunis saadud 0:3 kaotuseni Belgiale oli koondise esitus rahuldav, alates septembrist mitte.
Kuni juunini mängis koondises Sappinen, kes sai augustis raskelt vigastada.
Kas see on kokkusattumine, et sügisest alates mäng ei toimi, vbl. mitte.
Samuti sai septembri mängudeks vigastada paremalt äärekaitsest Teniste,tema asendamine sarnaneb rohkem tõmblemisena, mitte mõttestatud asendaja otsimisena..
Kommentaar
-
Muuseas, Oliver Jürgens on 300. Eesti koondislane, kes Eesti A-koondise särgis mängu kirja saanud..
Peale iseseisvuse taastamist 200.Kommentaar
-
Üha selgemaks saab, et Thomas Häberli on liiga kogenematu treener, kellel on küll oma tugevad küljed, aga tema miinused on veel liiga suured, et Eesti suguse koondisega rahvusvaheliselt midagi ära teha. Suurim miinus joonistub välja selles, et tema reaalne meeste jalgpalli treenerikogemus piirdub hetkega Luzernis. Tundub, et Häberli teadmised piirduvadki selle 5-3-2 või nagu reaalsuses väljakul välja joonistub, siis 5-3-1-1ega ning teiste formatsioonide ja taktikatega ta ei julge isegi Tai vastu katsetada. Eesti koondise sugusel satsil võrdubki selline peatreener katastroofiga. Sellise lähenemisega võib Guardiola Man Citys või Deschamps Prantsusmaa koondise eesotsas olla, kus täielik eliittreener paneb enda jaoks kõige ideaalsema formatsiooni, mida ta kõige paremini valdab aluseks ning siis valib ja sätib mängijad positsioonidesse, sest valikus on tippude tipud ning mängijad suudavad mängida erinevaid positsioone, kuna nende üleüldine jalgpalli tase on nii võimas.
Meie väiksel Eesti koondisel, kus valik on no nii piiratud kui piiratud olla saab, siis peatreener peab formatsiooni üles ehitama puhtalt vastavalt sellele, et võimalikult paljud saaks mängida enda võimetele vastavalt ning, et nende tugevused esile tuleks. Häberli Wingbackid on praeguses jalgpallis üheks kõige olulisemaks osaks tõusnud kui me räägime täielikust tipust, aga sa ei saa seda hakata rakendama Eesti koondises, kus meil neid samuseid wingbacke mängivad Ojamaad, Martin Millerid, Sinjavskid jne. See pole nende positsioon ning nende üldine jalgpalli tase on väga kaugel sellest, et nad suudaks seal rahvusvaheliselt kohaneda ja rahuldavalt mängida (kui nad suudaks, siis nad ei oleks mängiks hetkel sellisel tasemel nagu nad mängivad). Tulemuseks ongi see, mis viimased kuud toimub, et me ei suuda palliga absoluutselt ettepoole mängida, sest liinid on paigast ära ning osad mehed ei oska absoluutselt loogilisi käike pakkuda.Ilmselgelt põhjuseks on, et neid mängitatakse täiesti valesti ja täpselt sama asi toimub kaitses, kus meeskondlikus kaitses on niipalju vigu, et Austria, Rootsi jne sugused meeskonnad tunduvad nagu parimate päevade Brasiilia, kes paari kiirema sööduga ilma igasuguse pingutuseta tõmbab meid ribadeks.
Meil on vaja hoopis teistsuguse lähenemise ja Know How'ga treenerit kui seda on Thomas Häberli. Ma saan aru, et nagu nui pooleks taheti tuua Šveitsi treener, sest järsku me hakkasime Šveitsi liigat ja jalgpalli endale üleöö eeskujuks võtma ning Häberliga mindi riskipeale, sest Šveitsist tõestanud treenerit ilmselgelt ei jaksata palgata. Kindlasti on ka väga raske leida, kes üldse nõus oleks, kuid Häberliga on ikkagi kahjuks totaalselt mööda pandud ning see on jalgpallis paratamatu. Loodetavasti ei hakata kunstlikult kõike ilustama ja loogikatega seletama ning selgeks tegema, et Häberli on ikkagi sobiv vend ja jätkatakse (see oleks väga iseloomulik).
Kui uut peatreenerit otsitakse, siis see kuradi tsirkus ja huumor tuleb ära lõpetada, et kutsume ta Eestisse vestlusele ja tutvustame teda ainult FC Flora vendadega ning kõrval kabinetis pesitsev Norbert Hurt valitaksegi abitreeneriks, sest temaga on kohalikust jalgpallist ainsana uuel peatreeneril kontakt olnud. Asi ei olegi FC Floras, sest täpselt samamoodi ei oleks kuskilt otsast normaalne kui varasemalt Levadiast Tarmo Kink või Paidest Gert Kams oleks Eesti koondise abitreener. Kas me tahame võimalikult konkurentsivõimeliselt asju teha või igal pool huvide konflikte ja vandenõusid tekitada, mis meie jalgpalli niigi massiliselt 30+ aastat saatnud on.Kommentaar
Kommentaar