Kes on 2024 aasta parim Eesti jalgpallur?

[Wingback]

Foorumlastel on aeg ka oma sõna sekka öelda.

[Wingback]

Lisan siia ka kommentaari kohe ära et olen Tarmo Kink'iga nõus, et väljakumängijat ja väravahti ei peaks niimoodi kõrvutama, aga mis sa teed...mõned tegelinskid on nii asjad üles seadnud kahjuks.

[MNa]

Minu hääl läks Metsale, sest Bundesliga 2/ Bundesliga põhimees olla nonstop terve aasta on auhinda väärt saavutus. Hein ka muidugi super, aga ta alles noor, jõuab neid kopsikuid ja karikaid koju tuua küll ja veel

[Eranio]

Ainult 1 saab GOAT olla.

[cyrusvk]

Lisan siia ka kommentaari kohe ära et olen Tarmo Kink'iga nõus, et väljakumängijat ja väravahti ei peaks niimoodi kõrvutama, aga mis sa teed...mõned tegelinskid on nii asjad üles seadnud kahjuks.

See on ka põhjus, miks ma ei saa nende kahe vahel valida ja hääletada. Hääletada saaksin, kui peaks valima positsiooni põhiselt: parim vv, parim ründaja, parim kaitsja, parim poolik. Inglisepäraselt öeldes "apples and oranges".

[plastic]

Tundub selles osas mõttetu hääletamine jalgpallifännile. Mees, kes pani Saksamaal II liiga ja pokaali peale 3000+ min ja tõusis bundsligasse või mees, kes sai PL heas satsis vahel pingile vist. Kindlasti on Karl Jakob Heinal kvaliteeti, et sama teha (ilmselt tal rohkematki) kui Karol Mets, aga sellel hooajal ei teinud ju*.

Vaevalt ta tunneb ennast puudutanuna kui KM-le see auhind seekord läheb (ja vaevalt teda kotib ja ilmselt ise arvab sama ). Seega kui mingit arutelu ja draamat tekitada, siis "KJH enda teha", et järgmine kord oleks auhind tema oma. Selles osas on ta hetkel suhteliselt kõva liider .

Naljanumber on lihtsalt see, et EOK "jalgpalliliidu sisendist lähtuvalt" sarnaselt ei arva.

*Jätkem palun kõrvale see jalgpalliromantika ja eemaldagem ootused Heinale. Kas täpselt sama panuse korral oleksite Poomile andnud parima mängija tiitli kui ta Arsenalis oli vs eelmise hooaja Karol Metsa panus ja saavutus?

[kesa]

Lõin ajaviiteks valemi, kus arvestatud erinevate kaaludega aasta jooksul mängitud liigamängud, liiga tugevus UEFA rankingu ja koeffitsendi põhjal, klubi koht oma riigi liigatabelis + karikamängud, euromöngud, koondisemängud ja kirsiks tordil aasta jooksul osaletud mängude tähtsust, klubi, liiga, koondise atraktiivsust rõhutav publikuarv,

Top-20 kukkkus välja selline:

1. Karol Mets
2. Karl Jakob Hein
3. Maksim Paskotši
4. Vlasiy Sinyavskiy
5. Rocco Robert Shein
6. Markus Poom
7.Joonas Tamm
8. Märten Kuusk
9. Kevor Palumets
10. Martin Vetkal

11. Mattias Käit
12. Artur Pikk
13. Oliver Jürgens
14. Georgi Tunjov
15. Matvei Igonen
16. Martin Miller
17. Aleksandr Šapovalov
18. Erik Sorga
19. Mihkel Ainsalu
20. Alex Matthias Tamm

[Wingback]

Tulemused

1. Karol Mets 194 punkti (45 esikohta)
2. Karl Jakob Hein 182 punkti (31 esikohta)
3. Rocco Robert Shein 21 punkti
4. Maksim Paskotši 16 punkti
5. Mihkel Ainsalu 12 punkti
6.–7. Henri Anier 8 punkti
6.–7. Alex Matthias Tamm 8 punkti
8. Vlasiy Sinyavskiy 5 punkti
9. Joonas Tamm 4 punkti
10. Michael Schjönning-Larsen 2 punkti
11.–14. Patrik Kristal 1 punkt
11.–14. Kevor Palumets 1 punkt
11.–14. Markus Poom 1 punkt
11.–14. Ioan Yakovlev 1 punkt

https://sport.err.ee/1609558852/eesti-parimaks-jalgpalluriks-valiti-karol-mets

[Andres.]

Tundub, et lõpuks läks auhind tänavuse eest ikkagi õigesse koht. Bundesliga 2 võitmine on juba iseenesest meie mõistes kõva saavutus, lisaks siis muidugi hilisemale Saksamaa meistriliigas põhimeheks olemisele. Korra jäi juba mulje, et rahvas on koondise tuules ja eeldatava potentsiaali pealt tabanud üleüldine heinapalavik ja mine hullu tea, et ehk valitaksegi Hein ära (194 vs 182 on lõpuks ikkagi üsna napp vahe). Aga samas ka vahva, et oli aasta, kus tipus oligi konkurents.

Hein küllap paneb selle auhinna juba õige pea kotti, ja teenitult, aga praegu oleks väga avansi mekk külge jäänud. Koondises olid mõlemad kandvas rollis, mis sest et Hein mõnevõrra säravamalt.

[Ibanez]

Huviatav lugu, et Eestist on maailma mõistes "tegusid" tegema pääsenud peaasjalikult vaid kaitsvad mängijad. Väravavahid sealhulgas. Jutt käib Bundesliiga, Premmi, Serie A, LaLiga kontekstis. Kas see on nii põhjusel, et meie koondis ja klubid kipuvad teiste riikide koondiste ning klubidega mängides olema 90% kordadel niiöelda kaitsvad pooled?

Või on maailmaklassi väravalööjaks, ääreks, mängujuhiks jõudmine lihtsalt niivõrd palju raskem?

[Andres.]

Huviatav lugu, et Eestist on maailma mõistes "tegusid" tegema pääsenud peaasjalikult vaid kaitsvad mängijad. Väravavahid sealhulgas. Jutt käib Bundesliiga, Premmi, Serie A, LaLiga kontekstis. Kas see on nii põhjusel, et meie koondis ja klubid kipuvad teiste riikide koondiste ning klubidega mängides olema 90% kordadel niiöelda kaitsvad pooled?

Või on maailmaklassi väravalööjaks, ääreks, mängujuhiks jõudmine lihtsalt niivõrd palju raskem?

Maailmaklassi saavutamine mis
tahes positsioonil on ülikõva, aga ma usun, et mõlemad su väljatoodud põhjused mängivad rolli, miks meil napib ründavate mängijate edulugusid.

[JuriM]

Huviatav lugu, et Eestist on maailma mõistes "tegusid" tegema pääsenud peaasjalikult vaid kaitsvad mängijad. Väravavahid sealhulgas. Jutt käib Bundesliiga, Premmi, Serie A, LaLiga kontekstis. Kas see on nii põhjusel, et meie koondis ja klubid kipuvad teiste riikide koondiste ning klubidega mängides olema 90% kordadel niiöelda kaitsvad pooled?

Või on maailmaklassi väravalööjaks, ääreks, mängujuhiks jõudmine lihtsalt niivõrd palju raskem?

Mõlemat, aga ka need ründjad/ründavad poolkaitsjad kes on mujal käinud enamvähem liigades - lõpuks on välja toodud pigem nende võimekuse puudus just kaitses tööd teha. Näiteks Vassiljev eelkõige, kes võis küll ründavas olukorras oma parimatel päevadel olla geenius, aga tema tööraadius ja vastupidavus polnud toona piisavalt hea, et Sloveeniast näiteks Itaaliasse saada.

Tänapäeval oleks Oper ja Zelinski imo tunduvalt suurema karjääriga kui nad seda tegelikult tegid, lihtsalt puhaste ründajate tase on suht ikaldamas. Kõik tahavad olla ääred või keskpoolikud.

[-21-]

Kostja jaoks, samm teha edasi Sloveeniast jäi selgelt ju füüsise taha, tehniliselt oli ta Eesti mõistes generatsiooniline mängija. Tänapäeval pead olema tugev, kiire ja tehniline (ja seda kõike top-tasemel), et jõuda Eesti passiga kuhugi TOP 5 liigasse. Ja mida kaitseliinist edasi, seda hullemaks konkurents läheb.

[midfielder]

Ilmselt paljude jaoks ebapopulaarne arvamus kuna ei lähe kokku üldsuse kanapimeda ja tihti arulageda tippliigade ülistamisega, aga Operi hooaeg Rodas 2005-2006 (liigas 8 pluss 5 väravat KNVB Bekeris) ehk kokku 13 väravat on ikka muljetavaldav saavutus eestlase jaoks. Silmas tuleb pidada asjaolu, et Roda sai sel hooajal liigas 8 koha ja karikasarjas jõudis poolfinaali,kus Oper lõi Ajaxi vastu esimese värava ja alles viimasel minutil Huntelaar viigistas. Lisaajal murdis Huntelaari teine ja lisaks Babeli kaks kolli Roda. (lõppskoor 4:1). Kui konteksti vaadata, siis Holland oli sel hooajal 7 liiga Euroopas.

Järgmisel hooajal kui Holland oli rankingus koha langenud suutis Oper lüüa liigas 11 väravat ja Roda lõpetas põhihooaja 6 kohal! Play-off mängudes siiski alistuti Utrechtile ja ei pääsetud UEFA Cupile.

2007-2008 kui Holland oli rankingus 9 kohal jõudis Roda samal hooajal KNVB Bekeri finaali Feyenoordi vastu kaotades 0:2 kuid Oper mängis kogu mängu!

Minu silmis on need suuremad saavutused kui meie kahe praeguse nö tippliigade peksukott klubides pallivate meeste esitused, eriti 2005-2006 ja 2006-2007 hooajad. Ehkki liigad on tugevamad, siis klubid on nõrgad ja neil puudub tõsine perspektiiv midagi saavutada. Kõrgliigasse püsimajäämine pole mingi saavutus. Saavutusest saab rääkida ikka siis kui klubi pallib reaalselt eurosarja kohtade peale.

Hollandi vutiportaale jälgides ei leia sealt uudisväärtusega lugusid hollandi palluritest, kes mängivad kuskil La Liga, Serie A või Premiershipi põhjamuda satsides. Kajastamist leiavad ikka mehed, kes mängivad reaalselt tulemuste peale ehk top 6-7 kohtade peale tippliigades. St. tegijad, mitte mingites luuserklubides pallivad mehed, keda on palju rohkem kui tippliigade ülemistes satsides pallivaid mehi. Koondisse pääsemisel on reeglina eelistus samuti PSV, Ajaxi, Feyenoordi mehel kui mingi suvalise tippliiga keskmiku või teise poole palluril va kui mingil positsioonil pole paremat lahendust nagu vv, kuna hetkel pole lihtsalt tippklubides selliseid mängijaid ja siis saavad Brentfordi ning Brightoni mehed põllule.

Pealegi on vv ja kaitsja koha peal konkurents väljakule pääsemiseks kordades lahjem kui ründavate keskväljameeste, äärepoolikute või ründaja positsioonil. Eks see ole ka põhjus, miks eestlastel nendel positsioonidel on ülikeeruline tugevamatesse liigadesse pääseda.

Huvitav kuidas oleks parima jalgpalluri valimisel valik langenud kui nt. Promise Davidi asemel oleks St. Gillois Unionis mängimas mõni eestlane? Klubi on hetkel Belgia liigas 6 kohal (uefa rankingu 8 riik) ja Euroopa Liigas play-offi pääsemise kursil. On ikka vaks vahet kui nö tipplligas pidevalt kaotaja mentaliteediga satsides mänguminuteid teenida ja mitte millegi peale mängida.

Transfermarkti andmeil (mitte, et see lõplik mõõdupuu oleks, aga mingi võrdlusbaasi saab) on meie kahe tippliigades palliva klubi meeste turuväärtus: Valladolid 44,20 milli (La Liga viimane tulemus), St. Pauli 45,98 milli (Bundesliga eelviimane tulemus) ja Unionil siis 79,30 milli (Belgia liiga paremuselt 4 tulemus) ehk vahe on märkimisväärne.

[Ibanez]

Oper oli mul küsimust tõstatades ilusti meeles aga tema on sisuliselt ka ainus mees, kes on ründajate seast Euroopa mõistes küll mitte top 4 liigas käinud aga siiski kõvasse liigasse murdnud ja seal ka mängida saanud. Kink ja Middmesbrough ei ole teema, sest mälu järgi tegutsesid nad Championshipis. Ka iseenesest meie riigi pallurite seas väga hea saavutus, mis igati tunnustust väärt. Tippliigade teised tasemed on ka kordi kõvemad, kui meie Meistriliiga veeretamine.

Selles osas olen erimeelt, mis puudutab tippliiga "peksukoti" ridades minutite teenimise tähtsusetususse. Palju kõvem sõna on kunagi lastelastele rääkida, et mängisin Serie A, Bundesliiga, LaLiga või Premmi eelviimases tiimis enamus mänge algusest lõpuni kui uhkeldada näiteks Hollandis karikafinaali jõudmisega. Seda juba põhjusel, et hea õnne ja saatuse soosinguga võib vahel ja teise liiga sats kuskil karikafinaalis lõpetada. Aga eks arvamusi peabki erinevaid olema.

Samuti raske nõustuda väitega, nagu oleks tabeli lõpuotsa tiimid kaotajamentaliteediga. Ilmselgelt nad seda ei ole. Omasuguste seas on vähemalt Saksamaal mängud väga tulised ja kaitaja mõtteviisist ei ole juttugi. Isegi Bayernile kiputakse aeg ajalt hambaid näitama ja elu tal raskeks tegema.

Lisaks veel on arusaadav, et Hollandis ei räägita midagi tagumise otsa tiimide palluritest. Siinkohal aga tuleks arvestada, palju sealt riigist tippmängijaid tuleb ja palju meilt. Kui Hollandis pääseks ka top 4 liigadesse samal ajal kokku mängima heal ajal vaid 2-3 mängumeest, küll ka lehes kirjutataks. Selles mõttes täiesti mittemidagiütlev argument.