Algselt postitas MSM24
Vaata postitust
See on minu poolt ainult väike ülevaade arstiabist eestis. Mainimata jäi ka see ,et väravas olles löödi näpud paiste - läksin traumapunkti, Tegin pildi,pärast traumatoloog tõmbas näpust nii,et ukse taga kõik kuulsid karjatust,pärast seda lasin teha uue pildi ja läksin Voronetski juurde,kes suunas mind eesti parima käekirurgi juurde-nime ei mäleta. See vaatas pildid üle ja vaat mis välja tuli,see fucking traumatoloog oli mul sõrmesideme pooleks tõmmanud - nüüd näpp ei painu ,traadid sees - silikoonliigest ei soovitatud panna,kuna kukkumise korral on suur tõenäosus uus opp!
Ikka on see veel tükike minu värvikast arstiabist vabariigis.
Parim soovitus on ikkagi see,et unustage spordiarstid - varuge kannatust,minge läbi perearsti - ruineerige teda nii kaua kuni lõpuks ta lihtsalt peab teiega tõsisemalt tegelema ja saatma tomograafiasse või kuhu iganes.
See jutt võib mõne küll oksele ajada,aga uskuge mind,kui teil on piisavalt kannatust ja olete piisavalt kangekaelsed,siis on see kahjuks ainuke võimalus oma muredele lahendus leida. Teisel juhul võite spordiarstide soovitusel pool aastat Voltareni jms paska kasutada,spordist loobuda või kurat teab mida teha.
Jutt võis jätta väga imeliku sisu,kuid kõike ei jõuagi kirjutada - aga uskuge võiksin kirjutada terve raamatu endaga juhtunud traumadest ja nii pere kui ka spordiarstidest.
Lõppkokkuvõte on see,et vaatamata kõigele mängin jalgpalli edasi,kuna veel ei ole saanud õiget diagnoosi oma jalgade seisundi kohta
Kommentaar