Algselt postitas chac
Vaata postitust
tahad ühe hoobiga lahendada probleemi, mille üle vutiklubid juba paarkümmend aastat pead valutavad? nagu Ratnikov teises teemas tõdes, raha ei ole ja klubid TJK/Legioni kombel liituvad või kaovad hoopis..
Algselt postitas Ratnikov
Vaata postitust
paraku ei tööta
firmade turundusosakondades rumalad inimesed ja nad tahavad oma raha eest ka midagi tagasi saada, nt et Kaia Kanepi särgil oleks firma logo ikka näha
Sponsorlusotsuste tegemise võib Eesti ettevõtetes jagada nelja põhilisse kategooriasse.
1)firmajuht palub isiklikult turundusjuhil projekt töösse võtta, sest ei taha alt vedada sportlast või mõnda muud toetuse vajajat vahendanud isiklikke tuttavaid või pereliikmeid. Selle otsuse taga võib olla mõnikord ka juhi edevus ja soov end õiges seltskonnas näidata. Turundusjuhile on see aga üsna mõttetu projekt: teha pressiteade teemast, mis kellelegi korda ei lähe, üritada kliendiüritusel panna esinema toetuse saanud inimest, kes selles rollis end hästi ei tunne või tegeleda logode tikkimisega vormiriietele, olenemata sellest, et viljeletaval spordialal puuduvad pealtvaatajad
2) «heategevus»: kurvad kirjad sellest, kuidas ilma toetuseta ei ole võimalik hakkama saada, teevad haledaks südame ning summa, mis turunduseelarvet mitte kuidagi ei mõjuta, kantaksegi abivajajale üle. Ettevõte tunneb, et on teinud head, toetuse ootaja saab toetuse. Turundus ei pea aga sellest iga hinna eest turundusprojekti tegema, vaid saab keskenduda olulisematele teemadele. Nii ei märka peale toetuse saaja mitte keegi sellist tegevust.
3)«võistlus»: sponsorlustaotlustele eitavalt vastamise vaeva vähendamiseks on kasulik korraldada konkurss. Kord aastas teemaga tegeleda on efektiivsem aja kasutamine kui igapäevaselt otsida diplomaatilisi sõnastusi äraütlemiskirjadele vastamiseks. Samas on nii küll hea näidata, et ettevõte tegeleb sponsorlusega, kuid väikeste toetuste külvamine erinevatesse üksteisega mittehaakuvatesse ja erineval tasemel elluviidud projektidega ei ole turunduskommunikatsioonis just mitte kõige mõistlikum viis.
4) kõige vähem esinev on sponsorlus kui strateegiline turunduskommunikatsiooni tööriist ettevõtte käes, kes soovib selle läbi jõuda uute turgudeni ja tarbijate suletud südameteni. Kiirlaenufirmade ja pankadega konkureeriv Bigpank on näiteks Eestis valinud kergejõustiku toetamise ja on saanud ilmselgelt ka vastu selgelt eristuva positiivse renomee. Niisamuti võib öelda SEB Tartu Nelikürituse, Swedbanki poolt toetatud Eesti suusatamise ja Eesti Energia terviseürituste sarja kohta
2) «heategevus»: kurvad kirjad sellest, kuidas ilma toetuseta ei ole võimalik hakkama saada, teevad haledaks südame ning summa, mis turunduseelarvet mitte kuidagi ei mõjuta, kantaksegi abivajajale üle. Ettevõte tunneb, et on teinud head, toetuse ootaja saab toetuse. Turundus ei pea aga sellest iga hinna eest turundusprojekti tegema, vaid saab keskenduda olulisematele teemadele. Nii ei märka peale toetuse saaja mitte keegi sellist tegevust.
3)«võistlus»: sponsorlustaotlustele eitavalt vastamise vaeva vähendamiseks on kasulik korraldada konkurss. Kord aastas teemaga tegeleda on efektiivsem aja kasutamine kui igapäevaselt otsida diplomaatilisi sõnastusi äraütlemiskirjadele vastamiseks. Samas on nii küll hea näidata, et ettevõte tegeleb sponsorlusega, kuid väikeste toetuste külvamine erinevatesse üksteisega mittehaakuvatesse ja erineval tasemel elluviidud projektidega ei ole turunduskommunikatsioonis just mitte kõige mõistlikum viis.
4) kõige vähem esinev on sponsorlus kui strateegiline turunduskommunikatsiooni tööriist ettevõtte käes, kes soovib selle läbi jõuda uute turgudeni ja tarbijate suletud südameteni. Kiirlaenufirmade ja pankadega konkureeriv Bigpank on näiteks Eestis valinud kergejõustiku toetamise ja on saanud ilmselgelt ka vastu selgelt eristuva positiivse renomee. Niisamuti võib öelda SEB Tartu Nelikürituse, Swedbanki poolt toetatud Eesti suusatamise ja Eesti Energia terviseürituste sarja kohta

Leave a comment: