Sponsorlus eesti jalgpallis

[yordan]

No loomulikult peavad mängijad maksma liikmemaksu - madalamates liigades on see ju täiesti arusaadav. Welco liikmed on aga ka needl, kes otseselt treeningtegevusest osa ei võta, vaid ongi lihtsalt fännid, kes klubi toetavad. Ja just nende panus klubisse on ca 30% eelarvest. Kui lisada juurde võistkonna mängijad, siis umbes 60% eelarvest kaetakse liikmemaksudega.

[elx]

FC Otepääl toimib see aastast 2005. Liikmemaks on kohustuslik osa (on varieerunud seal krooniajal 1000 kr ringis ja nüüd euroajal siis tiba rohkem). % kohe peast ei ütle, palju see kogu eelarvest moodustub, kuid tegemist väga tõsiseltvõetava summaga, mis katab palju asi.

See on siis aastas? Nii võttes toimub sama asi enamikus madala otsa amatöörklubides, kus makstakse ise oma kulud kinni. Aga selliseid asju ei saa võrrelda.

[Defa]

Welcol töötab selline süsteem juba eelmisest aastast. Fännidest-toetajatest liikmetelt saadav liikmemaks moodustab ca 30% klubi eelarvest.

FC Otepääl toimib see aastast 2005. Liikmemaks on kohustuslik osa (on varieerunud seal krooniajal 1000 kr ringis ja nüüd euroajal siis tiba rohkem). % kohe peast ei ütle, palju see kogu eelarvest moodustub, kuid tegemist väga tõsiseltvõetava summaga, mis katab palju asi.

iseasi nüüd see et PL klubi ja tema kulud, ning väga vinged 2. ja 3. liiga klubid oma 1-2 meeskonnaga. Though Otepääl on ka noortevõistkonnad juba.

[yordan]

Welcol töötab selline süsteem juba eelmisest aastast. Fännidest-toetajatest liikmetelt saadav liikmemaks moodustab ca 30% klubi eelarvest.

[Martin]

Mis see hääl üldse annab? 10 venda istuvad ja hääletavad koosseisu?

[chac]

See on sul nii ulmejutt, et oi oi oi. Enda klubil pole 200 inimestki tribüünidel ja järsku tekib 10 aastaga 2000 igakuist maksjat. Isegi Eesti erakonnad, kellel on 70 000 liiget, ei tee sellele tulemusele ära.

eks ulmele võib vaadata nii ja teisiti... üks asi kui sa pead riidesse ja potikud jalga panema ja pool tundi kuni tund-poolteist staadionile minekuks/tulekuks kulutama ja teine asi teha 1 minutiga arvutist ülekanne...

mis motiveeriks raha sisse panema?
lihtsalt selline idee (ärge kohe päris mutta tampige):
võibolla oleks mõistlik korraldada klubi omandus ja hääleõigus vastavalt sissepandud rahale, näiteks:

eraisik: iga 100 € = 1 hääl (aktsia)
kov v (sponsor)firma: iga 1000 € = 1 hääl (aktsia)

milliseks kujuneks sel juhul JK finantsid ja hääleõigus?
oletagem näiteks veidi vähem optimistlik 1000 eraisikut, + (arvud nõmmelt) 400k kov ja 400k firmadelt:
finantsid: 1000x100 + 400k + 400k = 900 000€
hääleõigus: 1000 eraisikut = 1000 häält; kov 400 häält, (sponsor)firma 400 häält; ehk siis teoorias tundub vähemalt alguseks mõistlik skeem, nii finantsiliselt kui ka omanike struktuuri poolest.

[Nahkpea]

Milles siis asi, kas näiteks Tammeka ja T-Kalevi puhul koostati eelarve liiga optimistlikult või hüppas mõni toetaja ootamatult alt ära?

Tammeka kohapealt ei tea, aga Raimo sõnad peale seda sanseerimise alla minekut: "Kahjuks algas esindusmeeskonna hooaeg kehvasti ja mitmed nii-öelda ootel olnud partnerid kaasa ei tulnud."

Seda võiks vist nimetada optimistliku eelarve ja toetajate alt ära hüppamise kombinatsiooniks.

[Martin]

Kui ühel hetkel on ühel fännklubil nt 2-3000 liikmemaksu maksjat, millest osa läheb klubile, siis on see juba päris kena lisatulu. Rääkimata sellest, et suur fännklubi muudab klubi toetajate jaoks atraktiivsemaks.

See on sul nii ulmejutt, et oi oi oi. Enda klubil pole 200 inimestki tribüünidel ja järsku tekib 10 aastaga 2000 igakuist maksjat. Isegi Eesti erakonnad, kellel on 70 000 liiget, ei tee sellele tulemusele ära.

Sellise suurepärase saavutuse suudab teha ainult Eesti Jalgpalli Liit, kes tekitab Jalkale üleöö kordades suurema lugejaskonna, sest iga mängija litsents seotakse ajakirja saamisega See oli kuldne võte. Kui nüüd sama nipiga kõik fänniklubidesse möllida, on töö tehtud.

[Gallacher]

Omaette küsimus on ka see, et kust üldse tuli eelmisel aastal see jutt, et nüüd on kõik meistriliiga meeskonnad poolprofessionaalsed jne. Või vähemalt pürgivad sinna ja peaaegu on. Mäletan, et see käis kõigi tagumise otsa klubide kohta. Milles siis asi, kas näiteks Tammeka ja T-Kalevi puhul koostati eelarve liiga optimistlikult või hüppas mõni toetaja ootamatult alt ära? Teisel juhul võiks öelda, et sitt juhus ja force majeure, esimesel juhul on hoopis karmim lugu.

[willane]

[QUOTE=chac;1571210]swedpank, 3.kvartali tulemused - 63 miljonit eurot kasumit

https://www.swedbank.ee/static/pdf/about/finance/reports/Q313_est.pdf

olen omal ajal saanud klubi lastevanemate abiga tollase Hansapanga juhi Indrek Neivelti jutule. kuulas ära, kiitis meie tööd ja pühendumust jne. ning siis suunas turundusjuhi juurde, kes viisakalt meile ära ütles. Hansapank toetab suusatamist.
sama on olnud mitmetes teistes suurtes firmades.
siis nägin kahte põhilist tegelikku põhjust:
1) firma toetab pigem seda spordiala, mida selle juht ise on harrastanud ( ja siin ei suutnud jalgpall võistelda ühegi teise spordialaga, sest jalka oli nö. venelaste spordiala). see olukord muutubki ajaga, kui eilsed ja tänased jalgpallurid saavad firmajuhtideks ja leiavad ka oma lemmikalale raha. ning jalka osas muutub see õnneksainult paremuse suunas
2) Pohlak, tema juhtimisstiil ja skeemid. oli mitmeid, kes mainis, et Pohlaku võtted ja tegemised on hämarad ja neil pole huvi enda firmat seostada jalgpalliga kui see võrdub paljuski Pohlakuga. nii oli.

tänasel päeval olen mina pigem optimistlik, sest noori harrastajaid on palju ja tuleb aina juurde ja konkurents aina tiheneb. kasvõi noortekoondistesse pääsemiseks. ses osas on jalgpall leidnud tee Eesti mõistes juba väga paljude noorteni ning läbi selle puudutab rohkem ka nende vanemaid. oma lapse tegemisi tullakse ikka vaatama.

[Tundmatu]

Suusk. Vägagi selgelt ja suurelt.

Swed toetab ka terviseradasid

http://terviserajad.ee/

[lorenzo]

Üks probleemi alge on minu arust veidi vildakatel klubide idenditeetidel või kuidas seda nüüd õigemini väljendada oleks.
Vaadake kuidas on asutatud klubid mujal riikides. Kes on nende toetajad jne. Kas siis töölisklass versus rikkurid, kohalikud versus rahvusvahelisus jne. Lihtsaim on muidugi linna enda esindus. Meil aga klubidel enamjaolt idenditeet puudub. Sellepärast ei teki ka arvestatavat fännibaasi. Miks ma peaksin mingi ärika egotrippi toetama? Ma arvan et sponsoritel tekib sama küsimus.

[zelee]

Nii palju kui paari ürituse korraldamise raames olen sponsorluse küsimisega kokku puutunud siis suuremad firmad teevad otsuseid korra aastas ja terve aasta peale kokku. Ehk praegu tuleks küsida 2015 hooajaks sponsorlust. Siinkohal tuleb aga mängu ebastabiilsus. Puudub kindlus, et näiteks väiksemad klubid püsima jäävad, mingeid jamasid ei teki jne. Ehk sellega tuleb tegeleda nii, et täna mõtleme mis saab ülehomme mitte homme. Mulle tundub, et enamsti küsitaks tahame stiilis tahame raha kuu pärast.

Hea stabiilsuse näitena võiks tuua SEB ja Tartu Maratoni neliküritused. Juba aastaid toimub stabiilne koostöö. Jalgpallis seni väiksemate klubide puhul see puudub. Sponsorlusega tuleb tegeleda igapäevaslt täiskohaga. Ma ei usu et klubidel sellised asjapulgad olemas on.

[Marek_T]

ka ei ole neil praegu spordi sponssimisel (erinevalt nx sebi rahvajooksudest) väga selget ja väljapaistvat väljundit eestis?

Suusk. Vägagi selgelt ja suurelt.

[chac]

Kui ma nüüd ei eksi siis kas mitte Swedbank Eesti ärikasum ei jõua mitte otsaga Rootsi emafirma tasku suures osas?

swedi aastakasum 2012 oli 243 miljonit, ja sellest ei leia umbes 0,5 milli jalgpalli jaoks kohapeal?
rõhuv enamik swedi töötajaskonnast on ju kohalikud, ja vist 1 eestlane täna ka rootsis juhatuses; ka ei ole neil praegu spordi sponssimisel (erinevalt nx sebi rahvajooksudest) väga selget ja väljapaistvat väljundit eestis?