Esiliiga A & B 2016

[dareth]

Äkki teab keegi seda, kas kuskil on selline süsteem loodud.

Meil on võimalus tiigrile hääled sisse panna ja ta uuesti hüppama panna.

[alehis]

Jep, tehke normaalne süsteem! Järgmine asi võiks olla protokollide digitaliseerimine, et mõni sats täiesti suvaeksituse tõttu disklahvi ei saaks arvuti!=inimene,arvuti>inimene

[gd77]

Jep, tehke normaalne süsteem! Järgmine asi võiks olla protokollide digitaliseerimine, et mõni sats täiesti suvaeksituse tõttu disklahvi ei saaks arvuti!=inimene,arvuti>inimene

Koosseisud telefonis äppi ning mobiilIDga allkiri alla ja kõik korras. Äpp ütleb ära kui kogemata KTMi ei ole või kellelgi mängukeeld on.

[QRkood]

Koosseisud telefonis äppi ning mobiilIDga allkiri alla ja kõik korras. Äpp ütleb ära kui kogemata KTMi ei ole või kellelgi mängukeeld on.

Kindlasti huvitav lahendus ja selles suunas tuleks ka liikuda aga see nõuaks muidugi kõvasti suuremaid arendustöid. Idee mulle muidugi meeldiks.

[Andres.]

Miks ei ole siis II lääne tsoon populaarne? Mängivad igasuguste keskuste meeskonnad. Laias laastus on publikut võrdselt nii varakevadel, kui südasuvel. Sõltub sellest, kui ausalt on loetud, ka nii võiks skeptik väita. Ja loota, et nõrgema tasemega Esiliiga oleks see imerelv publiku lisandumiseks ei ole kuigi tõsiseltvõetav, umbes sama nagu vahetuste arvul.

http://www.jalgpall.ee/attendance.php?b=II.W/S&year=2016

Mul oli ka ilus helesinine lootus, et kui Rakvere Esiliigasse pääses, et nüüd tuleb rohkelt rahvast, aga tõus oli üpris tagasihoidlik, seegi ilmselt seotud klubi enda promoga. Sama probleem ilmnes kahjuks ka Premiumis. Tarva probleem Premiumis oli muidugi tasemes, aga Esiliigas oldi ilusasti konkurentsis.

Keilas võiks eeldavalt palju rahvast koguneda, kui ELB-sse pääsevad.

Ma arvan, et on oluline vahe kas sa mängid tugevuselt riigi teises liigas, mis on vahetult kõige kõrgema sarja all või neljandas, mis on ka veel omakorda tsoonideks lõigatud (siin nii sportlik kui ka tähenduslik pool + mis jutuga veel toetajate juurde minna). Kahjuks pole mul aga madalamate liigade tegemiste kohta aimu, et kui tõsiselt keegi omi asju võtab ja millised on tingimused pealtvaatajatele ja mängijatele. Tõrva ja Keila ilmselt aga üritavad olla rohkemat kui pelgalt üks võistkond. Oleks nad keskkonnas, kus neid ümbritsevad sarnase mõttemalliga klubid, ilmselt lisaks see vaid indu juurde. Liiga tugevus sõltub sellest kuidas iga klubi sellesse panustab, kõik klubid peegeldavad üksteisele natukene tagasi.


Nagu Kesa ütles, et teistsuguse liiga peale minemine suurendab eeldusi liiga atraktiivsemaks muutumiseks, mitte ei garanteeri seda. See pole võluvits, kuid ma usun, et väike kasv ikka oleks ning pinnas muutuks järjest viljakamaks. Alates sellest aastast peaks Esiliigas olema ka inimene tööl (sarnaselt Premiumile), kes on klubidele abiks, et end nähtavamaks muuta. Madalamal on kõik aga üksipäi.


Mis Rakvere pv-d puudutab, siis vahed võivad küll väiksed olla, aga seni kuni me oleme Eesti jalgpalliga faasis, et iga inimene tribüünil on juba võit, siis midagi siit ikka joonistub.

aasta, liiga - keskmine (hooaja kõrgeim)

Rakvere FCF
2009 EL - 66 (110)
2010 EL - 26 (45)

Rakvere JK Tarvas
2011 II - 76 (200)
2012 EL - 137 (324 üleminekumängus, 237 liigas)
2013 EL - 132 (350 üleminekumängus, 231 liigas)
2014 EL - 106 (170)
2015 EL - 173 (242) - Rakvere suurim publikuarv esiliigas seni, Akimovi lahkumismäng
2016 PL - 205 (467) - ilmselt pole taasiseseisvunud Eestis ükski jalgpalli liigamäng Lääne-Virumaal nii suurt seltskonda staadionile kokku toonud (07.05 - Tarvas vs Infonet 0:1, valus kaotus lõpuminuti pendlast).

Ma usun, et Rakveres oleks tänavu saanud märksa tublima pubikunumbri, aga kahjuks tulemust ei tulnud ning mingi hetk jooksis ilmselt kõigil korra kett maha. Mõnda aastat kommenteerida siis - 2010 olime üsna sisutühjaks duubelmeeskonnaks muutunud, seetõttu kadus kõigil huvi. 2014 hakkas Esiliigast väike tülgastus tekkima, ent järgmiseks hooajaks leidsime uue hingamise. Kusjuures 2015 hooajaks ei hõiganud keegi välja eesmärki, et dvi nüüd teeme selle suure pingutuse ära mis on vajalik Premiumisse pääsemiseks.

Meil on võimalus tiigrile hääled sisse panna ja ta uuesti hüppama panna.

Arvan sama kui vaid vahendeid leitaks. See, et kuskil Hispaanias siestat peetakse ei tohiks meie tiigrikest heidutada Vanas rikkas vutiriigis ehk pole hullu kui pidada ülal eraldi inimest kes pidevalt klubis neid asju paberile märgiks. Muidugi olen ka nõus, et liit ei saa täit vastutust võtta kui kala läbi tuleb, aga korralik süsteem teeks kõigil tulevikus elu lihtsamaks.

[Andres.]

Võib-olla on see normaalne, et hooaja vältel kuivavadki tiimide mängijaressursid kokku nt vigastuste tõttu. Teisest küljest tuleb esitada küsimus, kas vigastuste arv on võrreldav muude liigadega ja kui ei ole, siis miks? Kas puhtalt kehvem füüsiline ettevalmistus ja kui suurt rolli mängib puudulik infrastruktuur (nt trennid betoonplatsil, kuigi mängud peetakse parema kattega väljakul) ja vähene personal (massöör-kokk-kondiiter-arst-keevitaja-staadioniadmin ühes isikus)?

Kas kõrgema lennuga amatöörklubi (noh, need, kel on ambitsiooni mängida kõrgemal kui II liiga), kes ei soovi või pole võimeline Premium liiga tasemel organisatsiooni looma, on ikka vaja sundida profimeeskonda mängima? Trenni tehakse vähem ja kehvemates tingimustes, tugipersonal on puudulik, päevatöö nõuab oma energia jne, AGA väljakul panustama pead suutma samaväärselt kui profisportlane (mängude arvu mõttes).

Pidevalt räägitakse liigataseme võrra kõrgemale tõusu puhul (eriti PL-i), kas klubi on võimeline tegema ka vastava organisatoorse hüppe. Võime ju vaielda, et laias laastus on küsimus rahas ja sellest tulenevalt mängijate tasemes. Kui klubi saab hakkama madalamal tasemel JA tal on ambitsioon mängida kõrgemal, siis vähemalt minu arvates ei muuda klubi ega kogukonda tugevamaks pealesunnitud pikk hooaeg sita suusailma saatel. Esiteks kulub pikema hooaja peale rohkem ressursse, mida saaks ehk mõnevõrra mõistlikumalt kasutada. Teiseks peab ta liigapüramiidis tõusmise puhul eelarve suurendamiseks nii ehk naa valmis olema. Kolmandaks peaks vigastusteriski vähendamiseks mängijatele mitte liialt koormust andma (noh, kehvem ettevalmistus ja värki). Viimase vastu võib öelda, et kes suudab, see jääb pinnale, kuid profiklubiks saamise protsessi reglementidega üle forsseerida ei ole ka hea.

Lisaks siia Tarva näite, et mul ei meenu ühtegi teist hooaega kus meil oleks nõnda palju vigaseid olnud kui tänavu. Kindlasti mängis siin lisaks ebaõnnele rolli ka taseme tõus, rohkem trenni ja seda paljuski amortiseerunud kunstil. Nüüdseks on küll uus kunst, aga kui sinna lume ja miinuskraadidega peale minna nagu praegu, siis väga vahet ei ole kas 10 aastat või pool aastat vana väljak. Vanemate meeste liigesed annavad kohe tunda.

[gd77]

Kindlasti huvitav lahendus ja selles suunas tuleks ka liikuda aga see nõuaks muidugi kõvasti suuremaid arendustöid. Idee mulle muidugi meeldiks.

Ideetame siis edasi: kohtunikele digitaalne märkmik(põhimõtteliselt nutitelefon), kuhu sisestatu läheb automaatselt edasi kuhu vaja edasi minna. Väravalööjad, kaardid, vahetused.

[kesa]

Andrese jutule lisaks, et Meistriliigas oli 2016 a. hooajal 9 klubi, mis olid suutelised esinelikule hambaid näitama.
2017 a. hooajal Viljandi lisandumisega tõenäoliselt kõik 10.

Tarvase esimese 8 kodumängu keskmine publik oli tähelepanuväärselt 300, siis hakkas ära vajuma.
Spekuleeriks, et kui Meistriliigas oleks olnud 12 klubi, võidelnuks Tarvas kindlasti püsimajäämise eest ja vaevalt oleks publikunumber järsult ära kukkunud.

Ehk oleks aeg ikkagi lisaks esiliigadele ka Meistriliigat reformida.
Kaks kõrgemat levelit ühesuguste reeglitega ja loomulikult duubliteta.

[k2bo]

Miks ei ole siis II lääne tsoon populaarne? Mängivad igasuguste keskuste meeskonnad. Laias laastus on publikut võrdselt nii varakevadel, kui südasuvel. Sõltub sellest, kui ausalt on loetud, ka nii võiks skeptik väita. Ja loota, et nõrgema tasemega Esiliiga oleks see imerelv publiku lisandumiseks ei ole kuigi tõsiseltvõetav, umbes sama nagu vahetuste arvul.

http://www.jalgpall.ee/attendance.php?b=II.W/S&year=2016

Mul oli ka ilus helesinine lootus, et kui Rakvere Esiliigasse pääses, et nüüd tuleb rohkelt rahvast, aga tõus oli üpris tagasihoidlik, seegi ilmselt seotud klubi enda promoga. Sama probleem ilmnes kahjuks ka Premiumis. Tarva probleem Premiumis oli muidugi tasemes, aga Esiliigas oldi ilusasti konkurentsis.

Keilas võiks eeldavalt palju rahvast koguneda, kui ELB-sse pääsevad.

Ma olen veendunud, et publikut lihtsalt ei huvita 4 vooruline liigasüsteem. Võibolla olekski mõistlik hakata mõtlema 3 vooru šotlaste süsteemile ja esialgu rakendada uus süsteem esiliigas. Kui asi töötab siis sama süsteem tulevikus ka Premiumliigasse.

[urmar]

Andrese jutule lisaks, et Meistriliigas oli 2016 a. hooajal 9 klubi, mis olid suutelised esinelikule hambaid näitama.

No Rakveregi näitas esinelikule hambaid, aga korrektne oleks siiski öelda (vist), et kuus meeskonda (koos Tarvaga) olid võimelised esinelikule hambaid näidata. See, kui esinelik omavahel hambaid näitab, peaks üldiselt tavapärane olema.

[k2bo]

Ehk oleks aeg ikkagi lisaks esiliigadele ka Meistriliigat reformida.
Kaks kõrgemat levelit ühesuguste reeglitega ja loomulikult duubliteta.

100% selle poolt, et mingid suured muutused liigas või liigades tuleks.

[Vask]

Esiliiga A võiks suurendada 12 ja B-d 16 võistkonnani, ehk mänge vastavalt 33 ja 30, mis lükkaks hooaja alguse kaugemale või toimuksid mängud hõredamalt. Esiliiga A kohta võiks kehtida reegel, et kolmandas ringis mängitakse duubli ja iseseisva klubi vaheline kohtumine viimase kodus.

[Andres.]

Andrese jutule lisaks, et Meistriliigas oli 2016 a. hooajal 9 klubi, mis olid suutelised esinelikule hambaid näitama.
2017 a. hooajal Viljandi lisandumisega tõenäoliselt kõik 10.

Tarvase esimese 8 kodumängu keskmine publik oli tähelepanuväärselt 300, siis hakkas ära vajuma.
Spekuleeriks, et kui Meistriliigas oleks olnud 12 klubi, võidelnuks Tarvas kindlasti püsimajäämise eest ja vaevalt oleks publikunumber järsult ära kukkunud.

No Rakveregi näitas esinelikule hambaid, aga korrektne oleks siiski öelda (vist), et kuus meeskonda (koos Tarvaga) olid võimelised esinelikule hambaid näidata. See, kui esinelik omavahel hambaid näitab, peaks üldiselt tavapärane olema.

Hambaid näitasime, aga hammustamiseni ei jõudnud.

Rakvere kodumängude osas veel, et esimese saime pidada alles 7. voorus. Tagantjärgi on raske öelda kas publikunumbrile tuli kasuks või mitte. Selleks hetkeks oli juba nii mõnigi valus kaotus tallel, ent saime vähemalt staadionil alustada. Esimene mäng oli iseenesest muidugi paras antireklaam (toimumisaeg ja kohtki said lõpliku kinnituse üsna viimasel hetkel). Juba esimesel rünnakul imesime sisse õnnetu omavärava ning lõppseis 0:5 Paidele. Rahvast oli mängul 415, mis tähistas tol hetkel kogu liiga hooaja parimat. Õnneks rahvas kohe ei heitunud ning Infoneti vastu oli isegi rohkem publikut (paljuski ka oma noorte arvelt), kuid pärast seda hakkas kukkuma. Eriti valusalt mõjus suvel esimene kodumäng Pärnuga, mis oli järjekordne viimase minuti kaotus ning pärast mida oli selge, et võitlus püsimajäämise eest on käest libisemas ja muutumas teoreetiliseks.

Ehk oleks aeg ikkagi lisaks esiliigadele ka Meistriliigat reformida.
Kaks kõrgemat levelit ühesuguste reeglitega ja loomulikult duubliteta.

Kui tahta meistrikat 12 klubiliseks teha ja sportlikku taset hoida, siis ilmselt peaksid tippude duublid enda noori alumistele iseseisvatele lahkemalt laenama. Kuid no kellel on KTM-idega tegu, kellel esikoosseis lihtsalt õhuke või muu häda. Ohutum või siis mugavam on hoida teravamad noored enda duublis ja siis aeg-ajalt esinduse pingile kutsuda. Samas siin on ka see oht, et kunagist FC Viljandit ilmselt keegi korrata ei taha.

[Kasper]

Toon siinsete teemade valguses välja ühe aastataguse tsitaadi:

Näeme täna järgmise arenguga pigem kõigi kolme liigatasandil võistkondade arvu kasvu lähiaastatel kaheteistkümneni, see on kõige suurem pluss ja tähendab eelkõige, et Premium liiga on mingit arenguetappi läbimas.
Suure Esiliiga peamiseks miinuseks on täna turvalise liiga keskosa tekitamine, kust väljalangemisohu väiksuse tõttu võivad tekkida ahvatlused mängutulemustega manipuleerimiseks ja me peame sellega arvestama - maailm on kahjuks selline.

Ehk siis plaan liigade suurendamiseks on olemas.

[urmar]

See on vist naljaga pooleks öeldud Sul, aga tõsi on, et kui mängukeeldu ei ole, siis kaartide lugemisega probleemi samuti mitte. Reaalselt on siiski probleem olemas, sest vähe sellest, et mängutulemusi tühistatakse, igal aastal ületab mingi jama ka uudisekünnise. Naiste karika farssi mäletate veel?

Nojah, naiste karika jama ei saaks kuidagi mingi programmiga vältida. Seal oli häda selles, et naiste juhendi muutmisel pandi puusse, ehk üks punkt jäi lisamata, või midagi sellist.