Eesti jalgpalli arengust

[Tallinec]

Kunagi oli mingi Arte Gümnaasiumi akadeemia jutt ju, töötab/ei tööta see?

"Jalgpalliakadeemia lõpetas 25 mängijat, neist kaks kuldmedaliga. Jalgpalliakadeemia lõpetasid Hendrik Gerrit Aro, Tauri Bachmann, Kristofer Robin Grün (lõpetas kuldmedaliga), Oskar Hendrikson, Robin Kane, Romet Kaupmees, Romet Mathias Kivestu, Andero Kivi, Siim Leier (lõpetas kuldmedaliga), Marten Luik, Mart Joosep Mürk, Oliver Niit, Mattias Villem Ormisson, Oliver-Aleksander Otti, Hugo Palutaja, Georg Pank, Egert Pootsik, Lisandra Rannasto, Markus Riisenberg, Ramon Smirnov, Egert Starkopf, Roman Teljakov, Andreas Vaher, Markus Vetto ja Victoria Vihman"(c).sport.err.ee

Oleks huvitav näha võrdlust, et mitu tundi tööd kuus teeb keskmine õpetaja vs keskmine treener ja kui palju nende palk kuus erineb? Seda siis Eestis + põnev oleks näha sama võrdlust ka mõne meiega sarnase Euroopa riigiga. Muidugi sellist materjali ilmselt väga keeruline leida. Treenerid teevad tihti ka laagrite, turniiride ja lasteaedadega lisa + õpetajatelgi eristub, et kellel kui palju lisakohustusi (klassijuhatamine, järelõpe, koduõpe jne). Eriti keeruliseks teeb, kui üks inimene jagab mõlemat elukutset. Väga suuresti erineb ilmselt ka, et kui põhjalik (mitu aastat õppimist/koolitamist) on olnud kellegi kvalifikatsiooni saavutamine.

Huvitav oleks ka teada, et mida me ühiskonnana peame treeneri jaoks vääriliseks tasuks. Ning kas või kui palju üle riigi keskmise peaks meie tänane keskmine jalgpallitreener teenima, et selle kohta öelda, et pole naeruväärne?

Saan aru, et see mõneti meelevaldne lähenemine, aga kui otsustajatelt raha juurde tahta, siis tuleb ka väga hästi põhjendada ja olla valmis, et kõikide jalgpallielu eripäradega ei olla vastaspool lauda detailini kursis.

Tead, ei tasu võrdlematuid asju võrdlema hakata.

Treenerite palk teoorias sõltub nende EKR kutsetasemest k.a. UEFA litsensist, klubi võimekusest ning treenintavate gruppide arvust. Kas treenitavate grupp on saavutus- või harrastustase (sellest võib ju liikmemaks sõltuda).

Praktika on aga see, et sul võib klubis paberite järgi olla palk 400 EUR'i - sest 1 grupp ja EKR tase on 4, aga sponsor sulle kas ametlikult läbi oma firma või ümbrikus maksab vähemalt sama palju nagu ametlikult.
On treenereid, keda hoitakse nende EKR taseme ja litsensi pärast nn peibutuspardid ja kelle palk peab olema superneljakohaline, aga reaalselt nad ei tee mingit tööd.
On treenereid, kel EKR number suur, pannakse neile maksimumkoormus peale paberite järgi, aga reaalselt ei tee nad mingit tööd ja toetust jagatakse teiste vahel.

On treenereid, kel mitu gruppi, aga pole litsensi ega EKR taset ning neil 2-4 gruppi ja nii nii edasi.

[Andres.]

Oleks huvitav näha võrdlust, et mitu tundi tööd kuus teeb keskmine õpetaja vs keskmine treener ja kui palju nende palk kuus erineb? Seda siis Eestis + põnev oleks näha sama võrdlust ka mõne meiega sarnase Euroopa riigiga. Muidugi sellist materjali ilmselt väga keeruline leida. Treenerid teevad tihti ka laagrite, turniiride ja lasteaedadega lisa + õpetajatelgi eristub, et kellel kui palju lisakohustusi (klassijuhatamine, järelõpe, koduõpe jne). Eriti keeruliseks teeb, kui üks inimene jagab mõlemat elukutset. Väga suuresti erineb ilmselt ka, et kui põhjalik (mitu aastat õppimist/koolitamist) on olnud kellegi kvalifikatsiooni saavutamine.

Huvitav oleks ka teada, et mida me ühiskonnana peame treeneri jaoks vääriliseks tasuks. Ning kas või kui palju üle riigi keskmise peaks meie tänane keskmine jalgpallitreener teenima, et selle kohta öelda, et pole naeruväärne?

Saan aru, et see mõneti meelevaldne lähenemine, aga kui otsustajatelt raha juurde tahta, siis tuleb ka väga hästi põhjendada ja olla valmis, et kõikide jalgpallielu eripäradega ei olla vastaspool lauda detailini kursis.

[atleticomadrid]

https://jalgpall.ee/ejl/jalgpalliakadeemia

Ja Kalevil ka uus projekt nüüd:

https://soccernet.ee/artikkel/kus-on-kalevi-kodu-ehitusluba-oodatakse-kohtus-vaieldakse-kadriorus-ja-lillekulas-mangitakse

Et asju tehakse, küll aga on see kõik võtnud väga kaua aega ja enamus Euroopa riike on tunduvalt kiiremad olnud oma puudustega tegelemisel ning leidnud viise kuidas raha kaasata, et projekte käima lükata.

Küll aga tõsine probleem on tõesti see rahastus, see on lihtsalt nii naeruväärne kui vähe meie treeneritele makstakse.

Palju siis makstakse?

[JuriM]

Ise näen just asja nii, et mida rohkem meediamajasid seda koomaseisu kajastab, siis säilib lootusekübeke, et äkki jõuab ka kunagi ülesse välja, et meil on mingid loogikad täitsa pekkis.

Nagu ka Betsafes mainiti, et mingid solidaarsusmehanismide rahad võiks ilmselt ümber jagada kvaliteetsete treenerite koolitamiseks.
Kunagi oli mingi Arte Gümnaasiumi akadeemia jutt ju, töötab/ei tööta see?

https://jalgpall.ee/ejl/jalgpalliakadeemia

Ja Kalevil ka uus projekt nüüd:

https://soccernet.ee/artikkel/kus-on-kalevi-kodu-ehitusluba-oodatakse-kohtus-vaieldakse-kadriorus-ja-lillekulas-mangitakse

Et asju tehakse, küll aga on see kõik võtnud väga kaua aega ja enamus Euroopa riike on tunduvalt kiiremad olnud oma puudustega tegelemisel ning leidnud viise kuidas raha kaasata, et projekte käima lükata.

Küll aga tõsine probleem on tõesti see rahastus, see on lihtsalt nii naeruväärne kui vähe meie treeneritele makstakse.

[ZinedineZidane]

Kuna me nii vaene riik, sponsoreid vähe jne, siis valitsus võiks meie spordi päästmiseks meeskonnaaladele teha erisoodustusi.

[grafix]

Eesti jalgpalliklubid on tugevuselt Euroopas kõige nõrgemad.Mul on ettepanek.Kuni selles valdkonnas midagi ei muutu võiks Eesti spordiajakirjandus kuulutada Eesti klubijalgpallile boikoti. Igasugu soccernetid ja Jalkad nagunii on olemas neile , keda madalatasemeline amatöörporno huvitab. Tavaline spordihuviline aga ei peaks kümnete vutiuudiste seast millegi asjaliku leidmiseks aega raiskama.
Mälumängur Allik.

Ise näen just asja nii, et mida rohkem meediamajasid seda koomaseisu kajastab, siis säilib lootusekübeke, et äkki jõuab ka kunagi ülesse välja, et meil on mingid loogikad täitsa pekkis.

Nagu ka Betsafes mainiti, et mingid solidaarsusmehanismide rahad võiks ilmselt ümber jagada kvaliteetsete treenerite koolitamiseks.
Kunagi oli mingi Arte Gümnaasiumi akadeemia jutt ju, töötab/ei tööta see?

[ElNino9]

Eesti jalgpalliklubid on tugevuselt Euroopas kõige nõrgemad.Mul on ettepanek.Kuni selles valdkonnas midagi ei muutu võiks Eesti spordiajakirjandus kuulutada Eesti klubijalgpallile boikoti. Igasugu soccernetid ja Jalkad nagunii on olemas neile , keda madalatasemeline amatöörporno huvitab. Tavaline spordihuviline aga ei peaks kümnete vutiuudiste seast millegi asjaliku leidmiseks aega raiskama.
Mälumängur Allik.

[Andres.]

Kui tulla korra tagasi veel ÕL artikli ja ekskoondislaste mõtete juurde, siis need panid endal ajus keerlema järgneva:

Alustuseks arvan, et Kristali lähtepunkt, et ärme loo illusioone on kõige tervislikum lähenemisviis. Kui me jääme vaid loendama, et mis kõik on tore ning heidame kõrvale igasuguse kriitika, siis see ei aita meid parema homseni + meil tuleb jõuda punkti, kus igal asjal on tagajärg, kõik tunneks vastustust ning iga mure puhul ei vaadataks esimesena liidu poole.

See, et klubid ei taha tõusta või ei lange alati välja, on samuti märkimisväärne probleem. Lisaks Toomas Tohveri mõte, et isegi amatööridena oleks meil veel palju juurde panna, on midagi, mis minu arust võiks meid kõnetada. Ehk on meil mõni samm tegemata jäänud, et endeid päriselt proffideks nimetada?


* KTM ei, ETM jah: KTM piirang pole end ajas piisavalt tõestanud või vähemalt on mul raske näha, et mida ta meil praegu, lähi- või keskpikas tulevikus olulist juurde annab. Pigem lahjendab ta suppi ja annab võimaluse kätte neile, kes pole oma võimalust korralikult välja võidelnudki ning tekitab veidraid anomaaliaid. Selle asemel, et leegionäridega rikastatud pundis saaks meie kõige lubavamad talendid parema karastuse.

Mõistan seda, et klubidel tuleks mõelda ka mängijate arendamise peale, ent ma ei usu, et KTM kohustus meile seeläbi rohkem kasu kui kahju toob. Tänaseks küllap on lõviosa klubidest ka noortetöö tähtsust mõistnud. Ja kui absoluutselt kõik klubid ei tegele noortetööga nii tõsiselt, kui nuputamisega, et kuidas end eurokohale mängida, siis ma arvan, et pole hullu. Suur hulk tänaseks mõistab, et see on nende ainus tee, ja seda eriti regioonides, kelle funktsioon suures plaanis nagunii hetkel on meie Tallinna hiidudele mängijate ette kasvatamine.

Usun, et ETM piirangust täitsa piisaks. Kaaluda võiks ka seda osa Pareiko väljakäidust, et mingilt maalt maksustada leegionäride palkamist. Puusalt pakuks numbri, et kuni 2-3 on ilma tasuta ja edasi progresseeruv maks, kus iga järgnevaga maksad natukene rohkem (leegionäride registreerimisel). Selle tasu võiks suunata omakorda noortetöö või treenerite koolituse toetamiseks. Raske näha, et sellise lahenduse puhul kõik PL pundid end leegionäridest silmini täis pumpaks.

Noori tuleb meil peale juba niigi küllaltki suures mahus, aga kas me nendega ka midagi mõistlikku teeme? See on kahjuks mitmel puhul, kuigi eranditega, küsitav.


* EJL koolitusosakond vajab oluliselt rohkem vahendeid. Kui me mõtleme tõsiselt ägedama homse peale, siis treenerite koolitamine on palju olulisem kui näiteks see, mis meil täna hetkel A-koondisega toimub. Kui nüüd Rahvuste liiga tagaukse kaudu mingit imet ei sünni, siis ehk oleme jõudnud punkti, kus võiks mõneks ajaks A-koondiselt osa auru vähemaks võtta ja panna see koolitusele juurde? Kui just kuskilt mujalt vahendeid võtta pole.


* Märtsi mängud viia absoluutse miinimumini ning suvel teha kalender nii tihedaks kui valulävi vähegi kannatab. Seda vähemalt seni, kuni meie seis infraga saab oluliselt etem ning kus ka kunstmuru harjutusväljakud hakkavad staadione meenutama (ja ei pea siinkohal mingeid mitmetuhandesi lahmakaid silmas). Ma usun seda osa ei ole tarvis enam rohkem lahti nämmutada, kui on piisavalt tahtmist, siis leiab kuidas ka hetkeolukorda mõnusamaks timmida. Ja kui rohkem hapniku vaja, siis kannatab PL klubid karika esimestest ringidest välja võtta ja/või siis liigasüsteem midagi koroonaaja sarnaseks muuta, kus lõpuringile eelneb liiga poolitamine.

Rahvaliiga, IV ja III liiga satsidega mängimine, kui kohtumine üldse toimub, ei anna Premium liigale ega meie tippmängijatele mitte midagi. Ja palju õnne kui keegi veel sealt vigastuse ka korjab. Kui aga tõesti keegi madalamalt on hilisemaks ringiks koha välja võidelnud, siis lasku aga lahkelt käia. Sel juhul oleks see eriline sündmus.


* Esiliigade liitmine. Vähemalt enda vaade on, et A ja B tasand kokku tuues sünniks midagi hulga atraktiivsemat ning seda kõigile osapooltele. Ideaalis ilma duubliteta, aga kuna mängijate valik on meil võrdlemisi piiratud, siis võib osutuda nende kaasamine sportlikult ikkagi vältimatuks. 4 korda samade vastastega kohtuda, kelledest pooled on duublid, on ikka ääretult nüri rutiin.


* EJL Akadeemia. Midagi mida ehk liit võiks sügavamalt kaaluda. Vähemalt pole sellest kahjuks palju avalikult kuulda olnud. Kui hetkel on seis selline, et mitmed klubid ei huvitu (sh Flora), siis pigem tundub, et tegu on liiga lahja üritusega. Ehk tasuks mõnd solidaarsust kärpides hoopis sinna rohkem rõhku panna, et oleks meie parimatele talentidele atraktiivne ja kus mängijad saaksid ka tõesti parima võimaliku väljaõppe? Kahtlen sügavalt, et lähiaastail mõni meie klubi iseseisvalt midagi sellist suudaks püsti panna, mis päriselt akadeemia nime vääriline oleks (ei usu, et teised klubid oleks valmis sinna naljalt ka oma mängijaid loovutama). Akadeemiatest on juba aastate jooksul erineval kujul unistatud ja heietatud palju, aga suuresti vaid mõteteks on need jäänud.

***
Olen veendunud, et mida atraktiivsem ja inimeste huvidega arvestavam on keskkond, siis seda rohkem saab ka mängijatelt väljakul kätte ning see kõik tasub end ringiga ära. Ning igast mehhanisme üles seades on oluline ka küsida, et kas see soodustab klubide enda initsiatiivikust või pigem uinutab ja muudab liidust rohkem sõltuvaks.

[JuriM]

Jah üritame teha asju, et luua paremaid tingimusi - oot aga alati on mingi KAREN kuskil, kes vingub vastu.

Senikirjeldatu põhjal tundub spordilinnaku rajamine täitvat justkui kõigi viimsilaste huve. Peamiste vastuargumenteerijatena on aga välja astunud hallist ca 100-200 meetri kaugusel asuvate uute korterelamute elanikud. "Kui sa ostad endale korteri, siis sa ju tead, mis seal ümber on. Millised teed, millised hooned. See halliplaan on olnud Viimsi arengukavas juba päris pikka aega. Tundub, nagu inimesed ei oleks vaadanud oma korteriplaanist kaugemale," leidis Reim.

"Väidetakse, et hakkab varjama inimeste vaadet – see on muidugi täielik absurd. Hall rajataks korterelamutest põhja poole, see varjab ainult külmade talvetuulte eest!" naeris Viimsi naiskonna peatreener. "Kõige lähemal kortermajal on ka kõrghaljastus ees, hall ei muuda seal mitte midagi."

Põhiliste hallivastastena toob Reim välja kaks inimest. "Üks on Kaur Lass, Viimsi elanik, tunnustatud arhitekt. Eks tal on vist vallaga oma kana kitkuda, ma ei tea, kas ta üritab oma muudele projektidele paremaid tingimusi kaubelda või midagi taolist. Tema on üks põhilisi vastuargumenteerijaid ja allkirjakogujaid."

[Eranio]

Korvpall samas suudab talente tekitada. Endised tippmängijad koolitavad lapsed ise heale tasemele. Jalgpalli sellist asja vist väga palju pole (Klavan ja Kristal).

[Ramm]

Üleüldiselt võib öelda, et jalgpall on eesti majandusele liiga kallis ala. Meil klubid(mitte ainult jalgpalli) ägisevad rahapuuduses ja võetakse kõikki noori vastu, et saada pearaha kätte, mille all jällegi treeningu kvaliteet kannatab.
Kõik hakkab noortest pihta ja meie noorte tase nii tehnilise kui füüsilise pool on naeruväärne. Päevas 1.5h-2h ja 3-4x nädalas trennis olla ei anna mingit "laksu" kätte, tuleb kõvasti lisa juurde teha, et oleks arengut. Füüsilise poole pealt ei tehta mingeid eraldi treeninguid, laseme pallil platsil veereda ja vaatame pealt kuhu liigub. Tehnilise arengu poole pealt on võimatu midagi õpetada kui üks inimene peab trennis tegelema 20+ noore matsiga.
Täitsa huvitaks kas mujal on ka nii, et ühes treeninggrupis on 20+ matsi koos ühe treeneriga? See nagu meie riigi lasteaias, kus 20+ last kohal ja üks inimene vastutab nende eest. Et treeningud oleksid kvaliteetsed peaks igas rühmas olema 2-3 treenerit aga noh see on teada, et seda ei juhtu kunagi kuna asi rahas...
Kui keegi noortest tahab kuhugi jõuda see peab peale treeninguid veel 1-2 trennis osalema või siis oma poistega kuskil palli taguma, et füüsilist poolt karastada.

Meil pole mõtet võrrelda siin kesk euroopa riikidega ja veelgi enam Islandiga, kus elatustase on kordades kõrgem kui meil ja seal tõelised rahad liiguvad.
Vaadates seda kuumaksu suurust 70-80€ mida küsitakse klubide poolt siis enamuste on treeningud sellised, et parem jätta see raha lapsele ja las jookseb kooli staadionil palliga, saab rohkem jaksu/jõudu/tehnikat selgeks kui trennis. Jah on mõni erand grupid kus peaaegu on mõistlik isegi maksta seda 70-80€ kuus aga enamuselt maha visatud raha - lapsevanema poolt vaadatuna.

[atleticomadrid]

https://sport.delfi.ee/artikkel/1202...gpalli-mangida

Ainuüksi Inglismaal on platsile jooksnud 17 Islandi jalgpallurit, lisaks Itaalias kümme, Saksamaal kaheksa ning Hispaanias ja Prantsusmaal viis.

Eesti jalgpallureist, kes on viimase aasta jooksul koondisse jõudnud, pallivad vähemalt pooled koduses liigas. Aga islandlased? On koduseid liigamehi, aga käputäis ja nemad pole tegijad. Klubid, kus põhisatsi kuulutakse: Arsenal, Burnley, Blackburn, Lecce, Lille, Genoa, Ajax, Twente, Go Ahead Eagles, Panathinaikos. Kas ei tee kadedaks?

Võtame näiteks Sloveenia, kus elab 2,1 miljonit inimest. Eurosarjades on osaletud kolm, MM-i finaalturniiril kaks korda, EM-i finaalturniiril korra ja veerandsaja aasta jooksul on tippliigades mänginud 75 jalgpallurit! Neil 75, meil neli. 75 : 4.

[Jaan95]

https://sport.delfi.ee/artikkel/120223748/martinsoni-piibujutud-harimatu-ubakivi-kasvatas-ules-poomi-sajad-haritud-jalpallitreenerid-vaid-klavani-akki-ei-oska-eestimaalane-toesti-jalgpalli-mangida

[dnb]

Miks meie tippsatsid on nõrgad? Sest parimad mehed mängivad välismaal. Mõned mängijad, kelle palga osas konkureerida suudetakse, leiavad et nende karjäärile on parem välismaal mängida. Vanemad mängijad pigem lähevad parima pakkumise järgi. Jalgpallurite arv maailmas ning teiste riikide tase on nii palju tõusnud, et meie seal kõrval tundume kehvemad. Samuti summad mis jalgpallis liiguvad on nii meeletud, et ilma rikka omanikuta on vägaväga keeruliune konkureerida.