Eesti jalgpalli arengust

[dareth]

Üle Euroopa muudetakse liigasüsteeme kohtades, kus on juba olemas profiliiga. Eestis on see alles loomisel.

See, et meil ei ole profiliiga, ei saa küll mingi argument olla. Sitasti on praegu ja kui me ei reageeri, siis on pärast veel keerulisem.

[Kasper]

Loe korra minu lõik uuesti läbi. Väikesed klubid, tugevad mängud - suured klubid, hea koht testimiseks? Lisaks annaks turniir ka konkreetsema mõtte mängijatel pingutada, st on mille peale mängida. Praegune "taliturniir" on lihtsalt punt sõprusmänge korraldatud EJL poolt, millel puudub konkreetne eesmärk või tulem. Turniiriks praeguseid hallimänge on patt nimetada.

Väikesed klubid saavad tugevaid mänge - nõus. Aga mida testib suur klubi olukorras, kus vastane on alla igasugust arvestust? Reaalsete asjade katsetamiseks ja proovimiseks läheb vaja enam-vähem konkurentsivõimelist vastast. Kui praegu on Eesti jalka probleem see, et juba kõrgliiga viimaste tase pole tippude jaoks piisav, siis EL või ELB omad on sellest veel kaugemal. Selline formaat looks lihtsalt mängud, kus suurklubide jaoks tekivad kohustuslikud mängud, mida tuleb lihtsalt pidada ja kus mängivad noored, kes on esindusvõistkonnast tegelikult kaugel. Ja see pole asjade testimine.

Praegune taliturniir loodi aastate eest puhtalt selle pärast, et Eesti klubid olid suutmatud omale ise hooaja ettevalmistuseks normaalseid mänge kokku leppima. Praeguseks on lood paremaks muutunud, aga asja ajend oli see. See polegi turniir. Lihtsalt sarnase tasemega võistkondadega treeningkohtumised võistlusvälisel perioodil.

Otsene publikuhuvi liigakarikas oleks teisejärguline, liigakarika eesmärk oleks anda erineva tasemega klubidele tugevamaid mänge. Pealegi neid veebruari-märtsikuised mänge käiksid vaatamas niikuinii vaid tulihingelised + mõned üksikud huvilised ning möödunud hooaja puhul nägime mis juhtus, kui taheti vabariigiaastapäeva ajal liigamängudega alustada ning mis publiku arv oli nädal hiljem, kui pea kõik mängud halli lükati.

Hooaja II vooru PV numbrid: 115; 156; 118; 89; 89

Ma küsin paren nii, et kas on parem, kui veebruaris-märtsis käib Premium Liigat EJL hallis või kuskil külmal tuulises Kuressaare kunstmurul vaatamas keskmiselt 100 inimest, mis kokkuvõttes tõmbab Liiga publikunumbrid alla ning jahutab tennisepubliku huvi liiga vastu ära juba enne, kui see reaalselt alata on jõudnud?

Jalgpallihall pole kindlasti liigajalgpalliks õige koht. Eriti Lilleküla oma, kus pealtvaatajad istuvad ühes otsas. Samuti pole Eestis optimaalne alustada liigaga veebruaris. Et Eestis algab aga hooaeg kevadel, kui ilm on jahe, on paratamatus. Sestap ongi minu jaoks vaja väga jõuliselt tegeleda infrastruktuuris just pealtvaatajatele loodud tingimuste parandamisega. Eestis võib jaanipäeval ka +6 olla, oma klimaatilist asukohta me ei saa muuta. Ja hangede vahel mängitakse nii Norras, Rootsis, Venemaal, Tšehhis kui ka Poolas. Sita ilmaga mängitakse tõesti ka mujal ja hullemates kohtadeski. Täna ei ole meil pealtvaatajatele loodud tingimused lihtsalt sarnasel tasemel. Rohkem katuseid ja rohkem seinu tribüünidele! See saab võti olla. Sest Eestis ja ka mujal maailmas jäädakse alati jalgpalli mängima ka ajal, kui ilm on keskmise inimese jaoks ebameeldiv. Jalgpalli kasvavat populaarsust arvestades on see paratamatu.

Ma arvan, et sa oled natuke valesti aru saanud mida ma puhkuse all mõtlen.

Alates 5. augustist kuni 7. oktoobrini mängis Kalju 14 mängu mis teeb keskmisel 4.3 päeva iga mängu tagant. Selle perioodi sisse läks veel 12-päevane koondisepaus septembris. Isegi mina, kes ma Tartust elades jõudsin neist 14 mängust enamustel koha peal käia, väsisin lõpuks mentaalselt ära. Mõtle mida tavapublik siis arvab, kui üle nädala samu vastaseid näeb? Vaata millise intensiivsusega Inglismaal pannakse. Liverpool 8 mängu detsembrikuus ning Klopp pidi ikka väga korralikult koosseisuga roteerima. Kas meie jalgpallurid on Liverpooli tasemel füüsisega? Kas meie jalgpallurid kannatavad sellist koormust?

Stjarnan mängis koos eurosarjaga perioodil 02.07-29.09 (hooaja lõpp) kokku 18 mängu, mis teeb keskmiseks mäng iga 5 päeva tagant. Lükates Eestis hooaega veel üks kuu pikemaks, on võimalik anda jalgpalluritele taastumiseks rohkem aega ning seeläbi on nende väljakul näidatav kvaliteet ka parem. Lisaks lõpetades Novembri algusega on kohalikel mängijatel veel endiselt sees võistlusmoment ja toonus, kui tulevad peale novembrikuised koondisemängud.

Lõppkokkuvõttes ei muutu jalgpallihooaja pikkuse koha pealt jalgpallurile mitte midagi. Klubidele algab eeltöö jaanuaris, veebruar-märts esimesed võistlusmomendid. Aprillikuu esimeste soojade ilmadega jõuab ka peamine publik klubi seljataha, kui hakkab Premium Liiga pihta ning hooaeg mängitakse novembri alguseni. Hooaeg 9-10 kuud pikk.

Topeltmängud ühel nädalal on jah mängijate liigne kurnamine. Sellega olen nõus ja jalgpallurite üleüldine liigsuur koormus on ülemaailmselt suur probleem. Selle aasta kalendris väheneski oluliselt nädalasiseste mängude arv. Premium liigas on tänavu viis-kuus nädalasisest vooru, mis on okei. Soome kõrgliiga reformi tingis samasugune soov vähendada nädalasiseste mängude osakaalu. Liiga tegid nad lõpuks lühemaks seetõttu, et pikendamise korral oleksid nad jäähoki hooaega tugevalt sisse sõitnud ja Soomes oleks see tähendanud pealtvaatajate mõttes suuri probleeme.

Mulle meeldiks ka ideaalis, kui meil oleks kõrgliigas a la 16 või 18 satsi ja vastased erineksid kogu aeg, aga Eesti tingimustes pole see lihtsalt reaalne. Meil ei ole lihtsalt piisavalt klubisid. Samas kui soovitakse vähegi konkurentsivõimelised olla, siis peavad meie noored vutimehed mängima. Ja Premium liiga on üldiselt ikkagi väga noortest mängijatest koosnev liiga. 22-vooruline liiga ei ole minu jaoks tõsiseltvõetav. See on harrastajate tase. Suurusjärk 30 matši tundub minimaalne kogus. Kui palju täpselt jalgpallur aastas mängima peaks, seda numbrit ma ei tea, ei ole selliseid arvutusi teinud. Igatahes tundub 10 klubi praeguses loodava profiliiga kontekstis optimaalne. Muidugi neli korda läbi mängimine on emotsionaalselt väsitav, aga ausalt Eesti jalka hetkeseisule peale vaadates pole siin millegi arvelt liigat laiendada.

Praegu kõik need solidaarsusmehhanismid peaksid vähemalt idee poolest looma korralikud eeldused tulevikuks. Seda, kuidas need õnnestuvad ja kas plaan töötas, saab hinnata aastate pärast. Aga kasvõi juba eelmise aasta näitel, kui kaheksanda koha meeskond suudab meistriga viike teha, siis tundub see pigem hea märk. Ning uue hooaja kontekstis tunduvad tabeli tagumise otsa meeskonnad ka korralikult juurde panevat, seega tundub, et liiga muutub ühtlasemaks. Kas see tunne muidugi ka õigeks osutub, selgub muidugi taas hiljem. Aga see, kuidas klubid viimaste aastate jooksul ka organisatoorselt arenenud on, annab usku.

Üle Euroopa muudetakse liigasüsteeme kohtades, kus on juba olemas profiliiga. Eestis on see alles loomisel. Kui meil mõne aasta pärast on ühtlase tasemega profiliiga ja publikuga on ikka lood sitasti, siis ma usun, et EJL on üks esimesi asju muutma. Praegu nad pigem üritavad alles midagi ehitada ja tundub mõistlik asi valmis teha ja siis seejärel selle osas hinnanguid anda ning järeldusi teha, kas asjad töötavad või tuleks midagi kardinaalselt muuta. Hästi kujundlikult: pole ju mõtet hinnata elukvaliteeti majas, mil pole veel aknaid ees ja katust peal. Kui maja on valmis ja siis selgub, et ikka ei taha külalised su diivani peal istuda, saad tegeleda selle põhjustega. Kui maja on pooleli, pole imestada, et diivan tühjana seisab, kui see sinna mingil põhjusel viidud on.

[Nahkpea]

See on üks paljudest argumentidest, mis rallika postituses korduvalt läbi käinud.

Lisaks ei ole rallika point nuineljaks just 100%-liselt selline idee läbi nihutada, vaid eesmärk on näidata, et sarnases klimaatilises ja jalkaklubide finantsilises keskkonnas on olukorda lahendatud teisiti.

Tõmmake oma tugev kaitserinne tagasi ja süvenege härrased.

Lugesin ja süvenesin. Ei pea kohe arvama, et kel vaimustusest näpud püsti pole, see järelikult pole lugenud ega süvenenud. Ma ei ole liigareformi vastu kui seda tõesti klubid ise tahavad, aga sel peab olema ka mingi mõtestatus ja EELKÕIGE konkurentsivõimet arvestades. Reformi ei ole mõtet teha reformi enda pärast.

Publikust rääkides, siis ma võin ükskõik kelle oma tuttava käest küsida, et miks sa Eesti jalgpalli ei vaata ja pea 100%-iliselt vastatakse, et igav ju kui suured skoorid, ühekülgsed mängud ja põnevust pole. Meil ei hakka siin kunagi mängima ei Messid ja pallivõlurid nagu Ronaldo, aga inimesed tahavad näha eelkõige mängulist põnevust. Meie esmane eesmärk peab olema kogu liiga konkurentsivõime parandamine.

Eks eelmine hooaeg oli endalgi, kes ma iseenesest olen suur Eesti jalgpalli jälgija, hetki, kus vaatasin telekast mõnd Levadia või Kalju mängu alumise otsa meeskonnaga ja kuni püsis lootus, et äkki väiksem suudab lihtsalt ära seista, võis seda vaadata. Aga kui esimene ära löödi, läks telekas kinni ja kobisin välja. Seda, kas seis oli lõpuks 3:0 või 4:0 või veelgi suurem, sai hiljem nagunii internetist järgi kaeda. Miks peaks tahtma keegi, kes pole just kummagi klubi padufänn, staadionile minna ja veel MAKSTA sellise mängu vaatamise eest!?

Veelkord, kui me ei suuda konkurentsivõimet parandada, siis me ei saa seda publikut kunagi ka staadionile. Ja ei ole mingit vahet, kas tegu on veebruari või juulikuuga. 12-liikmeline liiga oleks konkurentsivõimes üks kui mitte kaks sammu tagasi. Kelle jaoks me üldse reformida liigat tahame? Ainult praegusele sisuliselt olematule publikule? Või peaks vaatama seda ikkagi ühes paketis nii konkurentsivõime kui ka publikunumbrite suurendamisega?

[telekavaataja]

Matemaatiliselt on ka 22 mänguga Tallinna välistel jõududel võimatu tiitlile heidelda. Veel. Paraku.

See ei saa ju olla vähemate mängude argumendiks, et siis oleks teistel ka võimalus üllatada. Absurdne!

See on üks paljudest argumentidest, mis rallika postituses korduvalt läbi käinud.

Lisaks ei ole rallika point nuineljaks just 100%-liselt selline idee läbi nihutada, vaid eesmärk on näidata, et sarnases klimaatilises ja jalkaklubide finantsilises keskkonnas on olukorda lahendatud teisiti.

Tõmmake oma tugev kaitserinne tagasi ja süvenege härrased.

[Nahkpea]

Ma olen üsna kindel, et 22 mänguga liiga oleks oluliselt üllatusterohkem kui 36 vooruga liiga. Ja see on ka üks probleem siin, et matemaatiliselt on Tallinnavälistel jõududel võimatu tiitlile heidelda.

Matemaatiliselt on ka 22 mänguga Tallinna välistel jõududel võimatu tiitlile heidelda. Veel. Paraku.

See ei saa ju olla vähemate mängude argumendiks, et siis oleks teistel ka võimalus üllatada. Absurdne!

[telekavaataja]

Selline väljapakutud liigakarikas muidugi sportlikult ei annaks meie Premium liiga klubidele suurt midagi juurde. Seda turniiri kasutataks nii ehk naa uute mängijate testimiseks ja ehk ka erinevate taktikate proovimiseks. Väiksematele klubidele oleks see tõenäoliselt märksa atraktiivsem.

Kindlasti ei ole ma nõus liigat laiendama 12 klubini. Miks, sellest olen juba korduvalt rääkinud. Me ei saa vaadata liigahooaega ainult kestvuse vaatevinklist ja ohverdame sellega selle vähesegi konkurentsivõime.

Ma olen üsna kindel, et 22 mänguga liiga oleks oluliselt üllatusterohkem kui 36 vooruga liiga. Ja see on ka üks probleem siin, et matemaatiliselt on Tallinnavälistel jõududel võimatu tiitlile heidelda.

[Nahkpea]

Selline väljapakutud liigakarikas muidugi sportlikult ei annaks meie Premium liiga klubidele suurt midagi juurde. Seda turniiri kasutataks nii ehk naa uute mängijate testimiseks ja ehk ka erinevate taktikate proovimiseks. Väiksematele klubidele oleks see tõenäoliselt märksa atraktiivsem.

Kindlasti ei ole ma nõus liigat laiendama 12 klubini. Miks, sellest olen juba korduvalt rääkinud. Me ei saa vaadata liigahooaega ainult kestvuse vaatevinklist ja ohverdame sellega selle vähesegi konkurentsivõime.

[rallikas]

Seda võib ju töövõiduks pidada, et sel aastal ei ole liigas suvepausi. Ja et liiga algus saab nüüdsest olema rütmis, et kaks vooru enne märtsikuist koondiseakent.

Selle hooaja muudatus on tõesti positiivne.

Kui liigareformi nõudjate üks pointe on see, et on liiga palju mõttetuid mänge, siis kuidas see lahendus asja paremaks teeks? Veel rohkem mõttetuid ja kehve mänge. Mis huvi peaks olema Nõmme Kaljul mängida Tabasalu või Elvaga?

Loe korra minu lõik uuesti läbi. Väikesed klubid, tugevad mängud - suured klubid, hea koht testimiseks? Lisaks annaks turniir ka konkreetsema mõtte mängijatel pingutada, st on mille peale mängida. Praegune "taliturniir" on lihtsalt punt sõprusmänge korraldatud EJL poolt, millel puudub konkreetne eesmärk või tulem. Turniiriks praeguseid hallimänge on patt nimetada.

Selline liiga on juba olemas ja selle nimi on II liiga.

Mida see teeb pealtvaataja jaoks paremaks, kui ta klubi hakkab mängima veebruari teises pooles (sita ilma ja olematute tingimustega) mõttetuid liigakarika mänge? Mida ja kuidas see huvitavamaks teeb? Kes tahab vaadata Levadia ja Lasnamäe Ajaxi mängu veebruarikuus?

Otsene publikuhuvi liigakarikas oleks teisejärguline, liigakarika eesmärk oleks anda erineva tasemega klubidele tugevamaid mänge. Pealegi neid veebruari-märtsikuised mänge käiksid vaatamas niikuinii vaid tulihingelised + mõned üksikud huvilised ning möödunud hooaja puhul nägime mis juhtus, kui taheti vabariigiaastapäeva ajal liigamängudega alustada ning mis publiku arv oli nädal hiljem, kui pea kõik mängud halli lükati.

Hooaja II vooru PV numbrid: 115; 156; 118; 89; 89

Ma küsin paren nii, et kas on parem, kui veebruaris-märtsis käib Premium Liigat EJL hallis või kuskil külmal tuulises Kuressaare kunstmurul vaatamas keskmiselt 100 inimest, mis kokkuvõttes tõmbab Liiga publikunumbrid alla ning jahutab tennisepubliku huvi liiga vastu ära juba enne, kui see reaalselt alata on jõudnud?

Sa ütled, et lisaks mängijatele tahab ka pealtvaataja puhata, ometi suvine liigapaus ei meeldinud sulle absoluutselt. Kui liiga algab aprilli lõpus ja kestab novembrini, siis kuidas see mängijale või pealtvaatajale lisapuhkust annab, kui igal nädalavahetusel on mängud? Kas see tähendab, et mängija saab rohkem puhata talvel? Kuna liiga algab hiljem? Jalgpallur ei saa mitte ühelgi juhul puhata rohkem. Kui sa tahad olla tippjalgpallur, ei saa sul mitte kunagi olema aastas puhkust rohkem kui üks kuu. Kui sa tahad rohkem puhata, on sinu jaoks hobivutt. Kas see meeldiks mängijatele, kui praeguse kaheksakuulise võistlushooaja asemel on tal kuuekuuline võistlushooaeg, millele lisaks mängib kaks kuud olematu tasemega mänge EL ja ELB klubidega ning millele lisaks nühib kolm kuud lihtsalt kuivalt trenni teha? Ma millegipärast kahtlen.

Ma arvan, et sa oled natuke valesti aru saanud mida ma puhkuse all mõtlen.

Alates 5. augustist kuni 7. oktoobrini mängis Kalju 14 mängu mis teeb keskmisel 4.3 päeva iga mängu tagant. Selle perioodi sisse läks veel 12-päevane koondisepaus septembris. Isegi mina, kes ma Tartust elades jõudsin neist 14 mängust enamustel koha peal käia, väsisin lõpuks mentaalselt ära. Mõtle mida tavapublik siis arvab, kui üle nädala samu vastaseid näeb? Vaata millise intensiivsusega Inglismaal pannakse. Liverpool 8 mängu detsembrikuus ning Klopp pidi ikka väga korralikult koosseisuga roteerima. Kas meie jalgpallurid on Liverpooli tasemel füüsisega? Kas meie jalgpallurid kannatavad sellist koormust?

Stjarnan mängis koos eurosarjaga perioodil 02.07-29.09 (hooaja lõpp) kokku 18 mängu, mis teeb keskmiseks mäng iga 5 päeva tagant. Lükates Eestis hooaega veel üks kuu pikemaks, on võimalik anda jalgpalluritele taastumiseks rohkem aega ning seeläbi on nende väljakul näidatav kvaliteet ka parem. Lisaks lõpetades Novembri algusega on kohalikel mängijatel veel endiselt sees võistlusmoment ja toonus, kui tulevad peale novembrikuised koondisemängud.

Lõppkokkuvõttes ei muutu jalgpallihooaja pikkuse koha pealt jalgpallurile mitte midagi. Klubidele algab eeltöö jaanuaris, veebruar-märts esimesed võistlusmomendid. Aprillikuu esimeste soojade ilmadega jõuab ka peamine publik klubi seljataha, kui hakkab Premium Liiga pihta ning hooaeg mängitakse novembri alguseni. Hooaeg 9-10 kuud pikk.

[trk]

Mitte nn ultrana, vaid nn tavalise fännina ütlen, et mänge on lihtsalt liiga palju. Et pealtvaatajad käiksid, siis peab olema emotsionaalne side, see on vältimatu. Emotsionaalse side jaoks peab olema järjepidevus, pead saama valdava enamuse (kodu)mänge vaatamas käia.
Muidu lihtsalt ei käida! Mul on suur sportlik tutvusringkond, koondise mängudel näen neist õnneks üsna paljusid, liigamängudel jalgpalliväliseid tuttavaid pm mitte kunagi.
Ka mängijad on inimesed. Eesti liigas ei hakka lähema 15-20 aasta jooksul mitte üks mängija teenima sellist palka, et mängijana teenitud raha saaks nimetada investeeringuks tulevikku. Küll aga inimesed armastavad, loovad pered, saavad lapsed - seda me kõik soovime. 42-45 mängu aastas, mitu vaba laupäeva jääb perega, lastega ajaveetmiseks, kuhugi minekuks. 7-10 päeva aastas! Jah, mängijatele meeldib jalgpall, väga meeldib, sellepärast kannatatakse ära. Aga kindlasti on neid kes ei kannata, eriti meistriliigast allpool. Ja lisaks pole meil ju õrna aimu, kui palju talente me oleme kaotanud juba palju-palju varem, sest sama suhtumine mängudesse ja mängijatesse hakkab peale juba õige noorest east.
Et saada heaks jalgpalluriks tuleb palju tööd teha ja palju ohverdada. See on selge. Aga Eesti jalgpalli suur probleem on see, alates noortegruppidest peale, et kvantiteet domineerib. Ja kvaliteet kannatab.

[Kasper]

Eesti jalgpalli tulihingelised fännid ja publik on väsinud 36-mängulisest voorust, kus alustatakse ja lõpetatakse (enamasti) lumehangede vahel ning puhatakse kõige magusamal ajal. Seda vastumeelsust kalendrile demonstreeriti ka viimasel fänniturniiril, kus osalenud rühmitused korraldasid protestilaulu liiga kalendri kohta.

Seda võib ju töövõiduks pidada, et sel aastal ei ole liigas suvepausi. Ja et liiga algus saab nüüdsest olema rütmis, et kaks vooru enne märtsikuist koondiseakent.

Kuidas sellist süsteemi Eestis rakendada?

Liigakarikas

Eestis on kolme esiliiga ja II liiga top-7 klubide peale kokku 33 iseseisvat klubi. Mina jaotaksin eelmise hooaja tabelijärjestuse põhjal 24 klubi samuti nelja alagruppi, kus võistkonnad mängivad omavahel korra läbi. Seejärel kaks grupi parimat läheksid play-offe mängima.

Selline variant pakub esiliiga klubidele võimalust saada väga tugevaid mänge, kõrgliiga satsidele/tippudele võimalust mängijaid katsetada, testida jne. Samal ajal annab ta ka tugevama võistlusmomendi, kui seda on keskmine kontrollkohtumine. Lõppfaasis mängitakse niikuinii juba reaalsema tulemuse peale ning teinekord võib seal nii mõnigi üllataja olla. Finaalid tõmbaksid ka juba publikut, eriti kui mäng peaks toimuma mõne tipu ja väikse koha vahel.

Kui liigareformi nõudjate üks pointe on see, et on liiga palju mõttetuid mänge, siis kuidas see lahendus asja paremaks teeks? Veel rohkem mõttetuid ja kehve mänge. Mis huvi peaks olema Nõmme Kaljul mängida Tabasalu või Elvaga?

Kuidas sellist süsteemi Eestis rakendada?

Liiga

Liiga tooksin samamoodi 12 klubi peale ja mängiksin 22 mängu. Liiga hooaega alustaksin aprilli lõpus, kuid pikendaksin novembri esimese/teise nädalani andes ruumi karikamängudele, edasi lükatud mängudele, ning et ei tekiks olukordi kus peaks reaalselt iga kolme-nelja päeva tagant mängima. Lisaks mängijatele tahab ka pealtvaataja puhata.

Selline liiga on juba olemas ja selle nimi on II liiga.

Mida see teeb pealtvaataja jaoks paremaks, kui ta klubi hakkab mängima veebruari teises pooles (sita ilma ja olematute tingimustega) mõttetuid liigakarika mänge? Mida ja kuidas see huvitavamaks teeb? Kes tahab vaadata Levadia ja Lasnamäe Ajaxi mängu veebruarikuus?

Sa ütled, et lisaks mängijatele tahab ka pealtvaataja puhata, ometi suvine liigapaus ei meeldinud sulle absoluutselt. Kui liiga algab aprilli lõpus ja kestab novembrini, siis kuidas see mängijale või pealtvaatajale lisapuhkust annab, kui igal nädalavahetusel on mängud? Kas see tähendab, et mängija saab rohkem puhata talvel? Kuna liiga algab hiljem? Jalgpallur ei saa mitte ühelgi juhul puhata rohkem. Kui sa tahad olla tippjalgpallur, ei saa sul mitte kunagi olema aastas puhkust rohkem kui üks kuu. Kui sa tahad rohkem puhata, on sinu jaoks hobivutt. Kas see meeldiks mängijatele, kui praeguse kaheksakuulise võistlushooaja asemel on tal kuuekuuline võistlushooaeg, millele lisaks mängib kaks kuud olematu tasemega mänge EL ja ELB klubidega ning millele lisaks nühib kolm kuud lihtsalt kuivalt trenni teha? Ma millegipärast kahtlen.

[Kalp]

Klubil on arenguruumi. So? Igal kohalikul klubil on väiksemaid või suuremaid vajaka jäämisi. Mõndade vajakajäämiste lappimiseks tõttab liit appi, mõndadele näitab näpuga. Mis see liigareformi diskussiooni puutub? See on ju hea kui klubijuhid julgevad oma arvamust välja öelda. Mis sest, et neil kodus veel kõvasti rassida vaja on. See ei tähenda seda, et suurt süsteemi ei võiks paremaks teha.

Muutusi liigasüsteemis on nüüdseks küsinud nii fännid, ajakirjanikud kui ka klubid. Selle asemel, et hambad ristis vastu jonnida ja näpuga neile näidata, kes julgevad välja öelda selle, millele paljud mõtlevad, teeks õige liiga kus võimalikult inimliku kliimaga saaks mängida mõistliku kalendri järgi mänge, mida oleks nii põnev mängida kui ka põnev jälgida.

Just täpselt!Inimliku kliima(kevad-hilissuvi) ja mõistliku kalendri järgi oleks põnev mängida ja jälgida mänge Nõmme mändide all loodusliku murukattega väljakul.Ka see oleks aastal 2019 oluline areng.

[Myrgel]

seda Francevi intervjuud Postimehele loeks ka.

Ilmselt see:
https://sport.postimees.ee/6451141/m...696.1460740931

Klubil on arenguruumi. So? Igal kohalikul klubil on väiksemaid või suuremaid vajaka jäämisi. Mõndade vajakajäämiste lappimiseks tõttab liit appi, mõndadele näitab näpuga. Mis see liigareformi diskussiooni puutub? See on ju hea kui klubijuhid julgevad oma arvamust välja öelda. Mis sest, et neil kodus veel kõvasti rassida vaja on. See ei tähenda seda, et suurt süsteemi ei võiks paremaks teha.

Muutusi liigasüsteemis on nüüdseks küsinud nii fännid, ajakirjanikud kui ka klubid. Selle asemel, et hambad ristis vastu jonnida ja näpuga neile näidata, kes julgevad välja öelda selle, millele paljud mõtlevad, teeks õige liiga kus võimalikult inimliku kliimaga saaks mängida mõistliku kalendri järgi mänge, mida oleks nii põnev mängida kui ka põnev jälgida.

[rallikas]

See võib tunduda natuke katkise plaadina, aga ma tahaksin korra veel minna Islandi juurde, aga mitte seekord infra koha pealt, aga liigasüsteemi koha pealt.

EJL ja Aivar Pohlak on hetkel väga kinni Šveitsi mudelis, kus 10 klubi mängivad 36 aasta jooksul iga ühega 4 korda läbi. Nemad mängivad sügis-kevad süsteemis, kus paus on detsembri keskelt veebruari esimeste päevadeni - ca 45 päeva. Hooaeg lõpeb mai eelviimane nädal ning uus algab juulikuu lõpus.

Kuid mul tekib küsimus, et miks surume peale Šveitsi mudelit, kui meie klimaatilised tingimused ja liiga algus/lõpp on täiesti teistugused?

Basel



Tallinn



EJL on oma arvutustes jõudnud arusaamale, et mängija arenguks on vajalik 40-45 mängu hooajal. Sellise mängude arvuni jõuame me nii: 36 liigamängu, 1-7 karikamängu + 2-4 euromängu. Lisaks tulevad juurde veel erinevad koondisemängud.

Eesti jalgpalli tulihingelised fännid ja publik on väsinud 36-mängulisest voorust, kus alustatakse ja lõpetatakse (enamasti) lumehangede vahel ning puhatakse kõige magusamal ajal. Seda vastumeelsust kalendrile demonstreeriti ka viimasel fänniturniiril, kus osalenud rühmitused korraldasid protestilaulu liiga kalendri kohta.

36 vooru meie TOP3 liigades on lisaks publikule koormavaks ka klubidele, eriti väikestele amatöörklubidele. Mängijad peavad rassima mitmel rindel ning klubidel puudub ka finantsiline võimekus. Transport on üks suuremaid kuluallikaid nende jaoks, eriti kui asuda kaugel oma konkurentidest.

Tuleval hooajal on mängib Rakvere Esiliiga A-s nädalasiseseid mänge rekordilised 18 mängu. Neist 8 mängitakse võõrsil, 10 on kodus. Aga samal ajal peavad teised klubid sel samal tööpäeval Elvast, Tallinnast, Pärnust, Tartust ise Rakverre sõitma. Kus leiavad need mängijad selle aja? Kus leiab PUBLIK selle aja?

Olen enam kui kindel, et sellise kalendri tõttu ei ole klubid võimelised panema välja oma parimat rivistust igaks mänguks. Tänu sellele langeb mängutase ning pikas plaanis ka publikunumbrid.

Mis oleks lahendus?

Pakun välja variandi. Eesmärk on lõpuks siiski tekitada arutelu, otsida võimalusi ja lahendusi.
---------------
Möödunud hooajal Islandit külastades hakkas mind huvitama ka see, kuidas nende liigasüsteem ja hooeg on üles ehitatud.

Liiga püramiid on: Kõrgliiga (12 klubi), Esiliiga (12), II liiga (12), III liiga (10), IV liiga (tsoonid).

Hooaega alustatakse liigakarikaga, mis algab veebruarikuu teisel nädalal ning lõpeb finaaliga aprilli alguses.

Esialgu jagatakse 24 klubi (Kõrg ja Esiliiga) omavahael nelja 6-liikmelisse gruppi, kus iga vastasega mängitakse ühe korra läbi. Alagrupi võitjad lähevad edasi poolfinaali. 2018 turniir

Samas süsteemis mängitakse läbi ka II ja III liiga võistkondadega.

Mõned hooajad tagasi jagati kolme 8-liikmelisse gruppi, kus edasi veerandfinaali jõudsid gruppide 1. ja 2. koht ning lisaks kaks alagruppide parimat 3. kohta. Sealt edasi veerandfinaal-poolfinaal-finaal.

Liigakarikale järgneb paar nädalat pausi mille järel tuleb Superkarikas. See mängitakse nädal enne liigahooaja algust eelmise aasta meistri ja karikavõitja vahel.

Liiga

12 võistkonda, 22 mängu. Kord kodus, kord võõrsil. Kestab septembri lõpuni/oktoobri alguseni.

Karikasari mängitakse sama aasta sees algusest lõpuni.

2018 meister ja liigakarika võitja Valur mängis eelmine hooaeg kokku 39 mängu, Stjarnani saldoks jäi 37, tabeli keskmik Grindavik kokku 32 mängu.

--------------

Kuidas sellist süsteemi Eestis rakendada?

Liigakarikas

Eestis on kolme esiliiga ja II liiga top-7 klubide peale kokku 33 iseseisvat klubi. Mina jaotaksin eelmise hooaja tabelijärjestuse põhjal 24 klubi samuti nelja alagruppi, kus võistkonnad mängivad omavahel korra läbi. Seejärel kaks grupi parimat läheksid play-offe mängima.

Näide, kuidas oleksid võistkonnad jagatud.



Selline variant pakub esiliiga klubidele võimalust saada väga tugevaid mänge, kõrgliiga satsidele/tippudele võimalust mängijaid katsetada, testida jne. Samal ajal annab ta ka tugevama võistlusmomendi, kui seda on keskmine kontrollkohtumine. Lõppfaasis mängitakse niikuinii juba reaalsema tulemuse peale ning teinekord võib seal nii mõnigi üllataja olla. Finaalid tõmbaksid ka juba publikut, eriti kui mäng peaks toimuma mõne tipu ja väikse koha vahel.

Lisaks karikale autasustaks ka finaalidesse jõudnud võistkondi rahalise auhinnaga.
Võitja 50k, II 25k, SF kaotajad 15k ja QF kaotajad 10k euroga. Just selleks, et oleks motivatsiooni ka väikestel klubidel proovida.

Liiga

Liiga tooksin samamoodi 12 klubi peale ja mängiksin 22 mängu. Liiga hooaega alustaksin aprilli lõpus, kuid pikendaksin novembri esimese/teise nädalani andes ruumi karikamängudele, edasi lükatud mängudele, ning et ei tekiks olukordi kus peaks reaalselt iga kolme-nelja päeva tagant mängima. Lisaks mängijatele tahab ka pealtvaataja puhata.

22 mängu hooaja jooksul tõstab mitmekordselt iga mängu väärtust. Iga viik, iga võit või kaotus on kordades kaalukam, kui ta on seda 36 vooru puhul. 36 vooru puhul võisid eile Florale kaotada, aga kui täna, homme ja ülehomme võitsid, siis see üks kaotus ei lugenud peale 3p midagi.

22 ringi puhul on iga punkt tähtis ning voorudes rohkem intriige üleval ning publikul ka põnevam jälgida. Aprilli algus on juba piisavalt soe, et saaks alustada mängimist ka muru peal, mõnusa sooja kevadpäikesega. Publik on rohkem huvitatud hooaja algusest, kui ilmad on mõnusad ning saab vabamalt riides käia.

On suur vahe kas alustad hooaega märtskuises lörtsis 100-400 inimesega kuskil Sportlandi või Kuressaare kunstmurul versus kevadine Tamme staadion 800+ pealtvaatjaga mõnusa päikese käes? Publik tuleb juba ise-enesest.

Esiliigad viiksin koos duublitega samuti 12 klubilise liiga peale ning mängiksin sama süsteemi.

--------------

Long story short

Mina leian, et natukene Islandi süsteemi modifitseerides sobiks ta meie tingimustesse ideaalselt. Vähem mänge, rohkem intriigi ja pealtvaatajaid, soojem kliima ning väiksem vigastuste oht.

[urmar]

Seitsmesed - Aasta 2018 vastasseis: Eesti Jalgpalli Liit ja Nõmme Kalju pilluvad üksteise aadressil kriitikanooli

Üks video on vahepeal jäänud Soccernetis märkamata. Tasub kuulata, vaadata, arutleda.

seda Francevi intervjuud Postimehele loeks ka.

Ilmselt see:

https://sport.postimees.ee/6451141/meister-kalju-peatreener-klubi-vajab-arenguks-muutusi?_ga=2.236008066.2011942285.1547040234-1874069696.1460740931

[rallikas]

Seitsmesed - Aasta 2018 vastasseis: Eesti Jalgpalli Liit ja Nõmme Kalju pilluvad üksteise aadressil kriitikanooli

Üks video on vahepeal jäänud Soccernetis märkamata. Tasub kuulata, vaadata, arutleda.