Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Eesti jalgpalli arengust

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • asdf
    replied
    Algselt postitas Myrgel Vaata postitust
    Kui eesmärk on professionaalne liiga, siis solidaaritseme. Kui eesmärk on andekate jalgpallurit kasvatamine, siis tuleks kõigepealt vundament korda saada ja siis katust kuldseks värvima hakata. Mul ei ole midagi selle vastu, et liit klubisid rahaliselt toetab, aga olukorras kus 1178st treenerist ainult on 350 UEFA litsentsiga, enamik lapsi peab talvel tuisuga jäisel väljakul või hoopis kossusaalis jalgpalli harjutama ning treenerite tasud ei ole motiveerivad - on see tarbetu luksus.
    Olen nõus, et sisehallid on väga oluline teema. Samamoodi on probleem noortetöö kvaliteet ja üleminek noorteklassist täiskasvanutesse, andeka mängija hoidmine jalgpalli juures, töö selle mängijaga. Talente võib olla, aga talent on ainult pool võitu. Sellega seoses on ettevalmistamisel kaks olulist tuge tippklubidele. Sisehall on hetkel nelja omavalitsuse koalitsioonilepingus (täismõõtmetes või vähendatud mõõtmetes) sees ja tean veel umbes kolme-nelja, kus on asi päris kaugele läbi räägitud, aga mitte midagi kerget siin pole ja tuleb jätkata roppu moodi töö tegemist.

    Leave a comment:


  • trk
    replied
    36 mängu meistriliigas on liiga palju, igas mõttes liiga palju. Meie kliimat, meie rahvaarvu ja üldist ressurssi arvestades. Seda on karjuvalt palju täna, aga kindlasti ka järgmise 25 a jooksul.
    Ma ei ole siin lugenud ühtegi argumenti (kindlasti neid leiab), mis selgelt ja konkreetselt põhjendaks sedavõrd suurt mängude hulka. Aga ka nende argumentide olemasolu korral tuleb arvestada, et staadionid jäävad tühjaks ja üldine jalgpallikultuur hõredaks. Ei ole võimalik saada kokku kriitilist hulka inimesi, kes sedavõrd pika ja raskelt jälgitava hooaja suudavad staadionil käia.

    Leave a comment:


  • Hyrax
    replied
    Algselt postitas Kasper Vaata postitust
    Ja siis kui siin foorumis esitab kasutaja mu artiklis esinenud vastuste pealt küsimused, millele ma teksti mitmekordselt lugenuna toon vastused sealt samast tekstist, siis ma kaitsen oma müstilist tööandjat. Kammoon!
    Ma vist ei oska ennast väljendada korralikult, aga mu küsimusele ega ka teistele küsimustele sa küll vastust ei andnud. Mu üks küsimus ei seisnenud selles kas 2018. või 2019. aasta kalendriaasta pandi kokku jalgpalliliidu ja klubide kokkuleppel. Mu küsimus oli see, et kas tahetakse mängida hooaja algust ja lõppu külma ilmaga. Kui ei taheta siis tuleb otsida alternatiive ja leida liigasüsteem mis väldib seda või leevendab seda ja rahuldab erinevaid osapooli ning teha kompromisse. Sellega ma olen nõus et hetke liigasüsteemiga on päris raske midagi muud välja mõelda.


    EDIT: Täpsustan ka veel kord (olen seda enne ka maininud). Liiga poolitamine ei aita kaasa taseme ühtlustumisele liigas ega ka liiga ebaühtlustamisele. Miks see peaks tegema ühte või teist?

    Kogu see point oleks selles, et saaks liigat huvitavamaks teha ning liigahooaeg oleks ka lühem.

    Leave a comment:


  • Myrgel
    replied
    Algselt postitas asdf Vaata postitust
    UEFA on solidaarsusmaksetega loonud jalgpalluri töökohad Kaljule, Levadiale ja Florale (ja neljandale eurosarja klubile - sõltuvalt aastast Trans, Sillamäe, Infonet). Konkurents nendele magusatele töökohtadele pääsemiseks mängijate vahel ja konkurents klubide vahel on olnud terav ja edasiviiv. Niimoodi on UEFA teadlikult (eelnevat sõnavara kasutades kunstlikult ja kommunistlikult) solidaarsusrahadega tekitanud konkurentsi oma enda võistlusele ja muutnud selle professionaalseks. Investeeringud on alati strateegiline valik.
    Kui eesmärk on professionaalne liiga, siis solidaaritseme. Kui eesmärk on andekate jalgpallurit kasvatamine, siis tuleks kõigepealt vundament korda saada ja siis katust kuldseks värvima hakata. Mul ei ole midagi selle vastu, et liit klubisid rahaliselt toetab, aga olukorras kus 1178st treenerist ainult on 350 UEFA litsentsiga, enamik lapsi peab talvel tuisuga jäisel väljakul või hoopis kossusaalis jalgpalli harjutama ning treenerite tasud ei ole motiveerivad - on see tarbetu luksus.

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Jah tean, 2018 a-l mängiti 26 mängu hooaja alguses + 3 mängu oktoobri lõpus (k.a. Meistriliigaks mittekõlblikus Jalgpallihallis) mängu temperatuuril kuni +3 C

    89 mängu 180-st mängisime kunstmurul.

    Märtsi keskmine publikuarv al. 2004 a-st
    on 183, mediaan 150.
    Aprill 219, mediaan 165
    Mai 235, mediaan 181
    Juuni 224, mediaan 150
    Juuli 240, mediaan 180
    August 257, mediaan 190
    September 202, mediaan 130
    Oktoober 172, mediaan 117
    November 185, mediaan 120

    Märts on hooaja alguse huvi raiskamine, septembris huvi langeb, oktoobris-novembris tuleb minimeerida mõttetult ühepoolsete mängude arvu.

    Ja pole vaja tuua näiteid UEFA orgunnitud eurokarikamängude ilmast,
    Meie jaoks on tähtsaim võistlus Eesti Meistrivõistlused Jalgpallis ja seda peab mängima võimalikult parimates tingimustes nii mängijatele kui publikule, võimalikult rohkem naturaalsel murul ja iga klubi kodumängud kindlalt tema kodustaadionil, mitte aia taga, õhkkonda välistavatel tagavaraväljakutel.

    Leave a comment:


  • asdf
    replied
    Algselt postitas Myrgel Vaata postitust
    Sest hea alghariduse saanud talent ei vaja endale kunstliku töökohta, ta müüb ennast ise. Parimal juhul juba 16 aastasena välismaale või saab mõne top kohaliku klubi palgale. Ja vastandan ma pelgalt selle pärast, et kui me alustame selle kommunismiga
    UEFA on solidaarsusmaksetega loonud jalgpalluri töökohad Kaljule, Levadiale ja Florale (ja neljandale eurosarja klubile - sõltuvalt aastast Trans, Sillamäe, Infonet). Konkurents nendele magusatele töökohtadele pääsemiseks mängijate vahel ja konkurents klubide vahel on olnud terav ja edasiviiv. Niimoodi on UEFA teadlikult (eelnevat sõnavara kasutades kunstlikult ja kommunistlikult) solidaarsusrahadega tekitanud konkurentsi oma enda võistlusele ja muutnud selle professionaalseks. Investeeringud on alati strateegiline valik.

    UEFA-st rääkides: vaatan praegu Bayerni Meistrite liiga mängu, erinevad ilmaportaalid ütlevad, et hetkel on seal 0 kuni +3 kraadi. Kesa kindlasti teab, mitu mängu Eesti kõrgliigas peeti 2018. aastal sellest madalama temperatuuriga? Jah, tean, Kesa, tuulekülmast ja heast staadionist, aga seda tahakski arutada - kas asi on temperatuuris, infrastruktuuris, harjumuses, suhtumises vms.

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Algselt postitas Myrgel Vaata postitust
    Sest hea alghariduse saanud talent ei vaja endale kunstliku töökohta, ta müüb ennast ise. Parimal juhul juba 16 aastasena välismaale või saab mõne top kohaliku klubi palgale. Ja vastandan ma pelgalt selle pärast, et kui me alustame selle kommunismiga ennem kui meil ei ole Eestimaa sisehallidega kaetud ja noortetreenerite süsteem maailma mõistes konkurentsivõimeliseks tehtud, siis on tegemist liigse luksusega. Ehk siis raha on alati mingi hulk ja kui on valida kuhu seda paigutada, siis ma paigutaks pigem väga heasse haridusse kui juba treenerite poolt pekki keeratud "talentidesse".
    Noh, siis me oleme lihtsalt erineval meelel. Mina väidan, et nii jalgpalli kui muude alade põhjal võib öelda, et vahel lööb andekas mängija õitsele alles 20-21-22 aastaselt.

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Algselt postitas urmar Vaata postitust
    Ütleks niipalju, et liiga poolitamise järel saame juurde ühe Esiliiga, ei midagi paremat. Ja see on kehv variant. Olles ilmselt enim liigamänge netist vaadanud, julgen tõdeda, et samaaegsetele Esiliiga mängudele on tähelepanu juhtinud vaid Mihkel Uiboleht ja Rene Kundla. Ülejäänud üldjuhul Esiliiga mänge tähele ei pannud.
    Miks, kui tõstaksime klubide arvu 12-ni, siis mängitaks kodus-võõrsil 22 vooru, sisuliselt septembrini ja peale seda 6 esimest veel korra läbi ja 6 alumist omavahel korra läbi.
    Mis esiliiga siin veel tekiks, kui alumine seltskond mängiks korra omavahel väljakukkumise peale, lisades alumisele kuuikule veel maasikaks, et nendest parim saab osaleda play-offis ülemise seltskonna 3-6 klubiga eurcupi kohale,

    Selline on Soome uus süsteem. Ja unustaksime selle va krdi märtsi ja 6 vooru kesknädalal.
    27 mängu + play-offid. Tippudel lisaks euromängud.

    Kas Markus Poomi areng jääks fataalselt toppama, kui ta hooajal mängiks 53 mängu asemel 44-s mängus?

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Minu väide on, et kõik ML meeskonnad on vähemalt natukenegi võrreldaval tasemel.
    Sellest lausest edasi ei hakka jaurama ja ei hakanud ka lugema. Ilmselt pole Eesti jalgpallis inimest, kes taseme ebaühtlust ja profi-ning amatöörsatside taseme erinevust üheks suurimaks probleemiks ei pea aga hästi, jäägu sulle õigus.

    Leave a comment:


  • Myrgel
    replied
    Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
    Ma ei saa aru, miks üks peab välistama teist? Tuleb edendada nii noorte- kui täiskasvanute jalgpalli. Paha on ka see, kui Juhan Jakobson on andekas, saab aga 18-19 aastaseks ja loobub, kuigi perspektiivi justkui olnuks. Jah, alati võib öelda, et selles vanuses peaks Eesti liigas juba lammutama aga kas kõik hilisemad koondise staaridki seda vastavas vanuses tegid?
    Minu arvates see solidaarsussüsteem aitab pehmendada üleminekut noort seast täiskasvanute klassi, mis on mitte ainult jalkas vaid kogu Eesti spordis üks murekohti. Kui see toimima hakkab, siis on tegu geniaalse asjaga. Kui ei hakka toimima, saab alati loobuda. Aga vastandada seda näiteks noortetreenerite kvalifikatsiooni tõstmisel tundub jabur.
    Sest hea alghariduse saanud talent ei vaja endale kunstliku töökohta, ta müüb ennast ise. Parimal juhul juba 16 aastasena välismaale või saab mõne top kohaliku klubi palgale. Ja vastandan ma pelgalt selle pärast, et kui me alustame selle kommunismiga ennem kui meil ei ole Eestimaa sisehallidega kaetud ja noortetreenerite süsteem maailma mõistes konkurentsivõimeliseks tehtud, siis on tegemist liigse luksusega. Ehk siis raha on alati mingi hulk ja kui on valida kuhu seda paigutada, siis ma paigutaks pigem väga heasse haridusse kui juba treenerite poolt pekki keeratud "talentidesse".

    Leave a comment:


  • nonoh
    replied
    Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
    Ei nõustu, nonoh. Kuskil 20 aastat tagasi võis jah seda juttu rääkida. Tänapäeval on veebipõhiste ülekannete tegemine muutunud nii lihtsaks, et isegi mingitest noortemängudest tehakse ülekandeid ja poleks neid probleem ka ETV portaali üles panna. Või väidad tõsimeeli, et rohkem kui kuuajaline paus oli vajalik seetõttu, et ETV ja jalkaliit ei jõudnud kokkuleppele - olukorras, kui ka nt Postimees ja soccernet teevad ülekandeid?
    Okei, mulle hakkab üha rohkem selgeks saama asja iva. Sinu jaoks on lihtne, sest sa ei tea. Vaata, ETV on avalik-õiguslik ettevõte, kui nemad "panevad midagi veebi üles", on neil selle suhtes ka mingi vastutus - olgu see kvaliteet või sisu - mille alla käib nii suvaline ropendamine kui ka reklaam. Kas sa näiteks mäletad, mihuke torm üles keerutati, kui selgus Eesti laulu finaalis, kui selgus, et ühe vaheklipi puhul oli reklaamiga Kaubamajale. Lühidalt - nüansid.

    Teiseks, see, et Postimees ja Soccernet teevad ülekandeid ei ole mitte turumajanduslik nähtus, vaid solidaarsusmehhanism. Süsteem, mis on üles ehitatud suuresti headele suhetele, teineteise mõistmisele ja läbirääkimistele. Ja kindlasti veel midagi, millest mina ei tea.


    Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
    Mis mentaliteediküsimus? Kas peab tõesti seletama, miks arenguks on vaja, et meeskonnad on vähemalt natuke võrreldaval tasemel?
    Minu väide on, et kõik ML meeskonnad on vähemalt natukenegi võrreldaval tasemel. Moel või teisel. Olgu, TOP3 meeskonnad on ehk tõesti veidi teisest puust kui (ja seda kogu austuse juures) Pärnu või Kuressaare, aga seda ei muuda ka liigapoolitamine. Muudaks ehk toetussüsteem (loe solidaarsusmehhanism).

    Leave a comment:


  • vaikiv mees
    replied
    Algselt postitas nonoh Vaata postitust

    Ja, väike vimka ka - kui koondises mängiks meil kutid, kes on aasta otsa harjutanud nõrgmas meeskonnas mängimist, äkki õnnestuks ka surveall mängimine paremini?

    See on tõesti vimka,
    siis peaks Pärnust, kes on harjunud surve all mängima, olema rohkem koondislasi kui Kaljust või Florast

    Leave a comment:


  • elx
    replied
    Algselt postitas nonoh Vaata postitust
    Ja, väike vimka ka - kui koondises mängiks meil kutid, kes on aasta otsa harjutanud nõrgmas meeskonnas mängimist, äkki õnnestuks ka surveall mängimine paremini?
    Harjutaksid kuidas pikk ette peksta:P

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Ei nõustu, nonoh. Kuskil 20 aastat tagasi võis jah seda juttu rääkida. Tänapäeval on veebipõhiste ülekannete tegemine muutunud nii lihtsaks, et isegi mingitest noortemängudest tehakse ülekandeid ja poleks neid probleem ka ETV portaali üles panna. Või väidad tõsimeeli, et rohkem kui kuuajaline paus oli vajalik seetõttu, et ETV ja jalkaliit ei jõudnud kokkuleppele - olukorras, kui ka nt Postimees ja soccernet teevad ülekandeid?
    Üldiselt - mentaliteediküsimus. Kas sa oled proff ja otsid arengut igas situatsioonis või mitte?
    Mis mentaliteediküsimus? Kas peab tõesti seletama, miks arenguks on vaja, et meeskonnad on vähemalt natuke võrreldaval tasemel?
    Kas siin pigem ei ole küss ebaühtlases tasemes, millega solidaarsusmehhanism peaks hoopis laiapõhjalisemalt tegelema?
    On muidugi aga mis mõttes laiapõhjelisemalt? Solidaarsusmehhanismi eesmärk ongi ju ebaühtlast taset vähendada?

    Leave a comment:


  • urmar
    replied
    Ütleks niipalju, et liiga poolitamise järel saame juurde ühe Esiliiga, ei midagi paremat. Ja see on kehv variant. Olles ilmselt enim liigamänge netist vaadanud, julgen tõdeda, et samaaegsetele Esiliiga mängudele on tähelepanu juhtinud vaid Mihkel Uiboleht ja Rene Kundla. Ülejäänud üldjuhul Esiliiga mänge tähele ei pannud.

    Leave a comment:

Working...
X