Eesti jalgpalli arengust

[telekavaataja]

Loodame, et selliseid asju enam ei kordu.

[lorenzo]

Loodame, et selliseid asju enam ei kordu.

meil on olnud juba üle 30 aasta vaba enda riik, enam ei saa nagu noore riigi arenguvalu kaela ka lükata

[$$$]

See oli huumor muidugi ja käis siit foorumist läbi ka, aga tehniliselt Zaur muidugi Flora II pingil ei viibinud tol päeval.

[käbi]

Viskan välja mõtte, et järgnevad aastad tulevad väga keerulised kui ei minda varsti üle väiksema liiga peale, see Tuleviku case ei jää ainsaks. Pole piisavalt häid mängijaid ega tagatubades töötajaid, et teha 10 meeskonnaga täisprofi liigat ja amatööridel on point väga väikseks läinud kui esiots muutub tugevamaks.

[Rudy]

Viskan välja mõtte, et järgnevad aastad tulevad väga keerulised kui ei minda varsti üle väiksema liiga peale, see Tuleviku case ei jää ainsaks. Pole piisavalt häid mängijaid ega tagatubades töötajaid, et teha 10 meeskonnaga täisprofi liigat ja amatööridel on point väga väikseks läinud kui esiots muutub tugevamaks.

Aga miks nad raha maast üles ei korja kui see vedeleb igal pool?!?

[Andres.]

Kuna mul on oma pseudokiiks luuseritega, siis mõtlesin tänaste podcastide kuulamise kõrval veidi kilplast mängida. Jäi Järvela arvamusloost silma: "Premium liiga uustulnuk Harju JK Laagri on seni küll saanud vaid ühe viigi, aga mängib kõrgliiga väärilist jalgpalli. Ei mingit Rakvere Tarva või Maardu Linnameeskonna vaibi, vaid mõtestatud ja ambitsioonikas jalgpall." + meie kõigi kollektiivses mälus ilmselt ongi igati õigustatult kõige suuremate põrujatena meeles Tarvas ja Ajax. Kui punkte saab kokku lugeda vaid ühe käe sõrmedel, siis on ikka väga nukker värk, kuid Maardu pealt ma jäin tiba mõttesse.

Ilma soovita midagi tõestada, lihtsalt ajaviiteks võtsin jalgpall.ee lehelt kõik senised lõpptabelid ette kuni aastani 2005 (alates sellest oleme mänginud 10 võistkonnaga 36-mängulist liigasüsteemi) ning noppisin sealt kõik viimased kohad välja. Mind huvitasid, et palju punkte koguti ning milline oli väravate vahe. Lisaks kui suur oli vahe meistriga ning kui suur vahe eelviimasega. Oleks veel põnev näha iga hooaja rea lõpus, et kui suure rahalise panuse andis EJL tabeli viimase satsi eelarvesse.

Kuna tegin seda lolli ahvi meetodil, iga rida käsitsi, siis on suur võimalus, et kuskil mingi apsakas sees. Vabandan juba ette, aga äkki kellelegi pakub veel huvi, et mis pilt tuli. Siin võib olla vabalt mõni anomaalia sees ka, et kelleltki mingeid punkte mingi hetk maha arvatud vms.



NB! Sportliku tasakaalu mõõtmiseks on kindlasti targemaid viise. Tean, et EJL seda ka mõõdab ja märksa paremini. Nt see minu õhtune põlveotse nikerdus jätab täitsa kõrvale, et palju on ühepoolseid mänge jne. Lisaks ei näita minu tabelikene ka mitte midagi viljeletud mängustiili ja -pildi kohta.

(Usun, et on väga tõenäoline, et tänavune hooaeg tuleb kõige võrdsem senistest ja seda saab olema väga põnev jälgida. Küll aga jään esialgu väga skeptiliseks, et kas ka võime seda pidada kõige kõrgetasemeliseks. Loodan, et hiljemalt euromängude lõpuks on põhjust arvata teisiti.)

[kesa]

Üks kriteerium liiga ühtlase taseme mõõtmiseks on hooaja liigamängude viikide protsent.
Üldiselt, mida ühtlasem liiga, seda kõrgem protsent.
Kui enamustes Euroopa liigades ületab viikide protsent 20 protsenti, siis
Eesti Meistriliigas on alates 2005 a. hooaega viigiprotsent üle 20 olnud ainult 2012 a hooajal, - 21,7%

Samas 2023 hooaeg on alanud erandlikult viigirikkalt, kogunisti 30% mängudest on lõppenud viigiga. Eks näis, kaua see kestab.

Veelgi enam iseloomustab liiga ühekülgsust ja tasemevahet külalismeeskonna võiduprotsent, mis üldiselt on mujal Euroopas vahemikus 28-35% , mõnede eranditega pigem 30% poole kaldu, Võrdseimates liigades alla 30%

Eesti Meistriliigat iseloomustab aga lisaks viigiga lõppenud mängude vähesusele ka erandlikult madal koduväljaku eelis.

Eesti Meistriliigas on ainult 2 korda külalismeeskondade võiduprotsent olnud enam-vähem, täpselt 35 %, seda 2016 ja 2022 a. hooaegadel.
Aga eks Eesti liigavuti omapära ole ka krt teab, kus mängimine, mänguplatside jagamine ja kui kodustaadion isegi on, siis mängitakse ikkagi omajagu mänge kusagil aia taga treeningplatsidel.
Nii ei olegi koduväljaku eelist võimalik saavutada.

[ilikemuru]

Üks kriteerium liiga ühtlase taseme mõõtmiseks on hooaja liigamängude viikide protsent.
Üldiselt, mida ühtlasem liiga, seda kõrgem protsent.
Kui enamustes Euroopa liigades ületab viikide protsent 20 protsenti, siis
Eesti Meistriliigas on alates 2005 a. hooaega viigiprotsent üle 20 olnud ainult 2012 a hooajal, - 21,7%

Samas 2023 hooaeg on alanud erandlikult viigirikkalt, kogunisti 30% mängudest on lõppenud viigiga. Eks näis, kaua see kestab.

Veelgi enam iseloomustab liiga ühekülgsust ja tasemevahet külalismeeskonna võiduprotsent, mis üldiselt on mujal Euroopas vahemikus 28-35% , mõnede eranditega pigem 30% poole kaldu, Võrdseimates liigades alla 30%

Eesti Meistriliigat iseloomustab aga lisaks viigiga lõppenud mängude vähesusele ka erandlikult madal koduväljaku eelis.

Eesti Meistriliigas on ainult 2 korda külalismeeskondade võiduprotsent olnud enam-vähem, täpselt 35 %, seda 2016 ja 2022 a. hooaegadel.
Aga eks Eesti liigavuti omapära ole ka krt teab, kus mängimine, mänguplatside jagamine ja kui kodustaadion isegi on, siis mängitakse ikkagi omajagu mänge kusagil aia taga treeningplatsidel.
Nii ei olegi koduväljaku eelist võimalik saavutada.

Hea töö Kesa!

Jah Sportlandliigas on raske koduväljaku eelist saada!

[Andres.]

See oleks nüüd küll patt, kui see Õhtulehe artikkel jagamata jääks. Kuigi siit kindlasti leiab millele oponeerida või millele mida juurde lisada, on siis ikka väga palju millega rohkem kui päri olla. Kummardus ajakirjaniku ja endiste koondislaste ees, et julgevad kriitilised olla!

ÕHTULEHT: PÄÄSTAME EESTI JALGPALLI! Ekskoondislaste mõttekoda: leegionärimaks, haridusreform ja tippakadeemia

[Fc.]

Natukene üllatav on avastada interviuus Igor Prins iga, et pärnus on hall valmis saanud.
Kas viga minus või ongi kajastust vähe olnud?
Igastahes üks hall juures.

[ZinedineZidane]

Natukene üllatav on avastada interviuus Igor Prins iga, et pärnus on hall valmis saanud.
Kas viga minus või ongi kajastust vähe olnud?
Igastahes üks hall juures.

Püsti ta on aga, kas ka üle antud ametlikult seda ei tea, äkki veel mingid tööd käivad ümber halli. Vähemalt suur asi Pärnu jalgplli jaoks on tõesti teoks saanud, see lahendab ühe Pärnu suurima miinuse eriti Tallinnaga võrreldes, kus top meeskondadel ammu hallid.

[nonoh]

ÕHTULEHT: PÄÄSTAME EESTI JALGPALLI! Ekskoondislaste mõttekoda: leegionärimaks, haridusreform ja tippakadeemia

Mulle kui võhikule tundub ka, et puudu jääb võhmast, plahvsusest ja kiirusest. Ja kui need puudulikud, siis hakkab ka tehnika lagunema. Ja ma ei arva, et probleem oleks treeningmahtudes vaid mõtestatuses ja individuaalses lähenemises. Kuulasin just neid huberman labsi podcaste selle dr andy galpiniga ja selge on see, et kui tahta sportlikult tippu jõuda, tuleb asjale tippteaduslikult läheneda, sest teised juba teevad seda.

[Eranio]

Tippjalgpall on laste tervisele kahjulik ja EJL teeb õieti, et kasvatab terveid ja tublisid inimesi eelkõige. Jätke lastele nende lapsepõlv! Hakata lapsi nii noorelt gruppidest välja praakima pole küll õige tee ja võib nende vaimset tervist kahjustada. Meil on olemas üks kurb näide kuidas üks treener viis ühe lapse AC Milani välja, aga sellel kõigel oli kõrge hind. Kruglov on ainuke, kes jagab, et lahendus on sisehallid ja riiklik investeering.

[boobek]

... ja riiklik investeering.

See on nüüd küll kõige viimasem asi mida vaja.

[meesmuiste]

Natukene üllatav on avastada interviuus Igor Prins iga, et pärnus on hall valmis saanud.
Kas viga minus või ongi kajastust vähe olnud?
Igastahes üks hall juures.

Seal peab kiitma ka Pärnu klubi ja sealtkaudu ka Pärnu linna. Et leiti vahendid. Kuna see sattus Covidi aega ja vajas hindade tõusuga lisainvesteeringut KOV poolt (mitte ainult riik). Et mitmes kohas sel põhjusel pandi hall pausile. Sees käies oli tõesti see tunne, et kui ei tea, et oled Pärnus, siis ei usuks.

Kuulasin just neid huberman labsi podcaste selle dr andy galpiniga ja selge on see, et kui tahta sportlikult tippu jõuda, tuleb asjale tippteaduslikult läheneda, sest teised juba teevad seda.

Jah. Osad teevad. Ma pigem vahepeal üllatun, et päris paljud ei tee... See on koht, kus on hetkel reaalselt võimalik saavutada konkurentsieelis. Tegelikult julgen pakkuda, et Eestis seda on ka üle keskmise.