Publiku juurdekasv Eestikatel

[Martin]

Lisaks tundub, et seal ei pea lumehunniku otsas tuule käes seisma ja äkki saab isegi midagi sooja juua.

[oku]

Toitlustamine on EJL-poolne nõue ja vähemalt Annelinna lumeväljakul sai küll termosest teed osta. Tuule kohta EJL nõudeid väljastanud ei ole.

Tuule kohta nõudeid vast ei ole jah, aga tulle kaitseks seina ehitada ei ole ka keelanud.

[MNa]

Kokkuvõttes on ikkagi nii, et kes tahab, see läheb ka kõige ekstreemsema ilmaga, kes ei taha, see ei lähe ka ükskõik mis tingimustega.

[MNa]

Enamikes riikides tahetakse, Eestis paraku mitte. Selline on reaalsus.

[kesa]

2010 hooaja algus kevad-sügis süsteemi mängivates riikides ja märtsis korraldatud voorude arv.

Ireland---- 5.03.2010-- 4 vooru (kasvavad palmid)
Estonia--- 9.03.2010-- 5 vooru ???? (2011--4vooru (2 teisipäeval!!!)
Russia----- 12.03.2010-- 3 vooru
Sweden--- 13.03.2010-- 3 vooru
Norway--- 13.03.2010-- 3 vooru
Lithuania-- 20.03.2010-- 2 vooru
Kazakhst-- 22.03.2010-- 2 vooru
Armenia-- 27.03.2010-- 1 voor
Faroer Isl --31.03.2010 - 1 voor
Belarus --3.04.2010
Latvia --10.04.2010
Finland - 16.04.2010
Iceland --10.05.2010

Kõigis varakult alustavates riikides on korralikud staadionid, korraliku klienditeenindusega, peale kangelasliku Eesti, kus mängitakse märtsi mänge tagavaraväljakutel ja veel hullem, mõned klubid nn. kodumänge võõrtagavaraväljakutel.

[peters]

Kui me oleks koguaeg alustanud liigaga mai alguses, siis poleks meil ilmselt ka enamusi kunstmuruväljakuid, sest need on ju kallid ehitada ja mais saaks ilma nendeta ka hakkama.

Siis puuduks üldse vajadus parandada pealtvaataja tingimusi, sest on ju soe. Nüüd küll tingimusi ei parandata, aga on vähemalt surve, et võiks parandada.

Lootus, et loome enne tingimused ja alles siis hakkame varem hooaega mängima, ei viiks kuhugi. Siis olekski nii, et hooaeg kestab napid 6 kuud ja ülejäänud ajal oleks enamusel vähemalt kolmekuune puhkus, vaid mõned meeskonnad leiaksid vahendeid ja soovi jaanuaris trennidega alustada.

Ja rahvast vaevalt rohkem vaatamas käiks, sest tase oleks ilmselt hulga viletsam, kui hetkel on. Ja isegi kui käiks rohkem, siis mis sest kasu oleks? Vaevalt oleks meil neid arvukaid välismaal mängivaid koondislasi? Kust nad tulema peaksid? Mängiksime endiselt nii, nagu 92-93 aastal, kui väravaid lüüa ei suudetud, isegi Maltale mitte. Teiste vastu ei saanud üle poole platsigi. Vaid Poom päästis meid katastroofilistest kaotustest.

[MNa]

Oojaa, need "teeme hooaja maist oktoobrini" tüübid võiks tõesti aru saada, et see oleks Eesti jalgpalli matus suht.

[MNa]

Üks alternatiiv vb see, kui ehitataks suur hea murukattega ning tribüünidega sisehall, kus saaks märsis-aprilli algul maha pidada mingisugune suur karikaturniir, mis kestaks väikeste vahedega a la kuu aega(nagu vist Soomes on enne põhihooaja algust) ning aprilli teises pooles alustada siis juba liigahooaega staadionitel.

Vb on see väga rumal mõte, aga hetkel nagu vilksatas läbi

[kesa]

Eks matame siis Valgevene, Läti, Soome, Islandi.

Tegelikult on küsimus, miks alustada märtsi alguses, mitte märtsi lõpus- aprilli algul, miks kärutada märtsis läbi ussi emmi 4-5 vooru.
Mida see kolm nädalat meile annab?
Kunagi põhjendati, et märtsi lõpu koondisemängudeks on vaja vormi koguda, nüüd meil kõik kmoondislased emigratsioonis, mida me koduliiga pallivõlureid piiname.
Mida annab kodumängijale mäng antikvaarse väärtusega kivikõval kunstmuruväljakul, ainult õpetust, kuidas end vigastustest hoida ja ega tühikõledate tribüünide ees, tuisus ja tormis ikka motiveeritult lõpuni ei pingutata, võimaluse korral lastakse ikka jalg sirgu.
Kas see arendab mängijat?

[kesa]

Kas meil oleks võimalik, et mõni klubi juhtkond (v.a. Kalju) muretseks publikuarvu pärast.

http://www.lansivayla.fi/Uutiset/Paivan-Puheenaihe/FC-Hongan-johto-on-pettynyt-yleisomaariin

–Emme voi olla yleisölukuihin tyytyväisiä, mutta ne johtuvat pääosin luonnollisista syistä: katsomo-olosuhteet ovat heikot. Se on Espoon kaupungin häpeätahra, että joukkue pelaa niin huonoissa oloissa, lataa FC Hongan hallituksen puheenjohtaja Jouko Harjunpää.

Harjunpään mukaan espoolaiset ovat hyvin kriittinen yleisö: heille ei kelpaa nykyinen kylmä ja tuulinen stadion, jossa on ulkovessat.

–Myös urheilu on kulttuuria, joka ravitsee ihmisen sisintä. Kuinka moni teatteriväestä kävisi bajamajassa? puheenjohtaja kysyy.

Hänestä pelaajat ja organisaatiot eivät ole sisäistäneet, että lajissa on kyse esittävästä viihteestä, jota tehdään katsojille. Harjunpää tahtoo etenkin lisää tähtiä kentälle houkuttelemaan katsojia.

–Aina kun kauden yleisökeskiarvo ylittyy, voidaan olla tyytyväisiä.

–Se on varmasti mitoitettu tarpeen mukaan. Katsojaluvut voivat kasvaa, kun on kunnon olosuhteet, hän kommentoi.

–Aikanaan Hartwall-areenastakin kysyttiin, että löytääkö yleisö niin isoon halliin. Näin kuitenkin kävi. Kun on lämmitetty, siisti areena, jossa on hyviä oheispalveluja, katsojista tuntuu paremmalta.

Vernon mukaan laskusuunnassa on ainakin kaksi syytä: Kaudesta 2006–2007 lähtien on tilastoitu vain paikalla olevat katsojat, kun aiemmin ilmoitettiin myydyt liput. Lisäksi ajanvietebisnes on kiristynyt: jalkapallo taistelee ihmisten vapaa-ajasta yhä useamman vaihtoehdon kanssa.

Verno painottaa, etteivät liigan katsojamäärät käänny nousuun hetkessä.

–Se ei onnistu yksittäisillä sirkustempuilla, vaan pitkällä, suunnitelmallisella työllä.

Veikkausliiga pyrkii kasvattamaan uuden katsojasukupolven luomalla erilaisia palveluja.

–Seuran pitää merkitä jotain paikallisille nykyistä vahvemmin. Tällöin ihmisiä tulee peleihin.

[asdf]

Eks matame siis Valgevene, Läti, Soome, Islandi.

Valgevene ja Islandi liiga algusaja võrdlemine Eestiga ei anna midagi:

Valgevene alustas 3. aprillil ja lõpetas 21. novembril - Eesti vastavalt 9. märtsil ja 6. novembril. Aga meil on 36 vooru, Valgevenes 33 (12 võistkonda ja 3 ringi).

Islandil algas hooaeg 10. mai ja lõppes 25. septembril, kokku ainult 22 vooru. Võimatu võrrelda, kui nad mängivad peaaegu poole vähem.

Tegelikult on küsimus, miks alustada märtsi alguses, mitte märtsi lõpus- aprilli algul, miks kärutada märtsis läbi ussi emmi 4-5 vooru.

Kui alustada märtsi lõpus või aprillis, siis kestavad mängud kuni novembri lõpuni ja tulemus sama - sel aastal tuli 18. novembril lumi maha (tavaliselt isegi varem), nii et viimased 4, 5 või 6 vooru oleks ikka koos lumega. Ehk valik, kas esimesed või viimased voorud.

[kesa]

Miks on vaja meie poolamatöörses liigas tingimata läbikeerutada 36 vooru.
Lätlastel näiteks samuti 10 meeskonda aga voore 27.

Vähemate voorudega saaks veits hiljem alustada ja ei tekiks pidevat jama suviste liigamängude edasilükkamisega kuni absurdsusteni, kus mängitakse hilissügisel teisipäeval, nädala keskel, samuti poleks vajalik pidada rohkelt mänge tööpäevadel, mis vähendaks võimalust, et mõned tõenäolised publikumängud satuksid imekombel fännidele küllasõiduks ebasobivale nädalapäevale.

Kevad-sügis süsteemi viljelevatest riikidest on Eesti ainuke, mis higistab 36 vooru.

[kriitikameel]

Mängude arv peab vähenema peamiselt kahel põhjusel:
1. Vähenevad amatöörmeeskondade kulud.
2. Iga mängu tähtsus on suurem.

Mitteamatöörid saavad niikuinii lisa Euroopast ja Baltist. Noored nühivad veel lisaks eliiti -ja/või noorteliigasid, andekamad mängivad noortekoondiste eest sõprus -ja valikmänge. Peale selle on olemas karikas ja duublisüsteem. Ärme lõpetuseks unusta ka randa, saali ja rahvaliigat. Liigne agarus on ogarus.

Jääb üle valida.
8 meeskonda - 28 mängu
10 meeskonda - 27 mängu
12 meeskonda - 22 mängu
14 meeskonda - 26 mängu
16 meeskonda - 30 mängu

[olll]

16 meeskonda ja 30 mängu oleks ju ideaalne
saaks kõrgemale tasemele tagasi Pärnu , T.Kalevi jt.
ainult et meie tasemevahede juures ei lasta seda niipea ilmselt sündida

[F.U.]

8 ja 28 tundub parim. Tase oleks ühtlasem. Saaks nelja vooru võrra hiljem alustada hooajaga ja nelja võrra varem lõpetada võrreldes praegusega.