Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
No loodame Ma ei tahtnud üldse praeguse flora peale sittuda, aga praegusel hetkel tundub veel, et toonane mansa oli veits kõvem. Eks kui Flora on Genti kotti pannud paari nädala pärast panen suu kinni
Kas toonane Levadia oli tugevam kui praegune Flora, siis sellele on jällegi võimatu ammendavalt vastata, aga ma julgeks juba öelda, et nõrgem see praegune Flora küll ei ole, kuigi tõsi, et toona olin ma siiski piisavalt laps, et head võrdlusmomenti ei oma. Vassiljevilt oleks huvitav arvamust küsida.
No ma otsisin selle omaaegse koosseisu välja. Sellist nalja, et Zelinski, Kink ja Puri klassiga mehed tulevad pingilt me tänases floras küll ei näe. Enne Newcastlet võideti veel Twentet, kes Hollandis oli järelikult 4 hulgas olnud. Jumal teab kuhu need vennad konverentsliigas jõudnud oleks.
ma ei tahaks paraadi peale kusta, aga kas Flora mängimine Tier III turniiri alagrupis on nii mega asi? Tõsi, veits pappi saab ja saab ka üsna kobedate tiimidega madistada, aga kas see nüüd suurim saavutus läbi aegade Eesti klubijalgpallis on?
Konverentsi liiga on Euroopa top 96
Varasemalt:
2020/21: Flora EL PO. 32CL + 48 EL + 21 EL PO = top 101
2013/14: Kalju EL PO. 32CL + 48 EL + 29 EL PO = top 109
2006/07: Levadia EC 1R. 32CL + 40EC Grupp + 40 EC 1R = top 112
2006/07 oli EL asemel UEFA Cup, kus põhiturniiril oli 80 meeskonda, kes mängisid enne grupifaasi esimese ringi. Seega Levadia saab endale vastu rinda taguda, et on esimene eesti võistkond, kes eurosarjas kvalifikatsioonist edasi pääsenud, ehkki gruppi ei jõutud.
Eurosarja alagrupifaas on kahtlemata Eesti klubijalgpalli kõige võimsam saavutus, et selles pole kahtlustki. Ja mul on ääretult hea meel, et sellega hakkama saadi, aga teema püstitusest veidi teise nurga alt saan aru küll. Praeguse formaadiga on riigi meistri jaoks tehtud vähemalt konverentsiliigasse jõudmine niivõrd palju lihtsamaks, et justkui ei ole enam sama "väärtuslik" kui "vanadel headel aegadel". Seda on võimatu öelda, kas omaaegne Levadia praeguse süsteemiga oleks alagrupifaasi jõudnud, sest oma nö kõige edukamal euroaastal ei olnud nad varasemalt Eesti meistriks tulnud, aga aasta hiljem kui esimeses ringis alistati Makedoonia meister ja teises jäädi napilt alla Red Starile, siis kõigi eelduste kohaselt küll. Kas toonane Levadia oli tugevam kui praegune Flora, siis sellele on jällegi võimatu ammendavalt vastata, aga ma julgeks juba öelda, et nõrgem see praegune Flora küll ei ole, kuigi tõsi, et toona olin ma siiski piisavalt laps, et head võrdlusmomenti ei oma. Vassiljevilt oleks huvitav arvamust küsida.
Jällegi tahtes mitte Flora saavutust kuidagi vähendada, sest see on väärt asi ja seda tuleb väga kõrgelt tunnustada, siis ühtegi väga suurt skalpi see meeskond nende aastate jooksul siiski saanud ei ole. On näidatud väga viisakat mängupilti ja saadud juba legendaarseks saanud ilusaid kaotusi, aga ainuke võit, mille üle sportlikult võib väga rahul olla, on Radnicki Nisi alistamine. Kui tänavu oleks võitjana välja tuldud paaridest Legia või Omonia vastu, kus oldi ju tegelikult väga lähedal, siis ei oleks kobiseda miskit, sest see on olnud ka varasemalt tase, kes tuleb alistada, et unistada alagrupist. Isegi meie klubijalgpalli standardeid arvestades, siis olgem ausad, et esimene ring oli Eesti koondise baasklubi jaoks ikkagi kohustusliku võidu kategoorias ja Shamrockiga mäng selline, et Eesti jalgpalliüldsus oleks pigem ikkagi väga pettunud olnud, kui sealt ei oleks tulemusega tagasi tuldud. Ehk siis mitte päris see standard, mille puhul alagrupifaasist varasemalt räägitud on. Väike koefitsient sellel saavutusel siiski juures on, erinevalt näiteks mitte riigi meistrina alagrupifaasi jõudmisest, aga seda ei tule häbeneda. Loodetavasti saadakse ka grupifaasis silm pähe ja siis võib küll öelda, et alagrupifaas on auga välja teenitud.
Natuke sama teema, et kas 24 meeskonna EMile jõudmine on sama magus kui 16 meeskonna EMile. Väga keeruline vastust leida enda jaoks, veel keerulisem mingi üleüldine konsensus saavutada.
Kõige lihtsam vastus vast oleks - taseme ühtlustumine, Euroopa jalgpalli keskmine tase on niivõrd ühtlustunud, et nii kindlaid keskmikke on võimatu välja tuua. Aastate vältel on see kõikumine nii väike, et selleks et vältida meeletut pettumust on lihtsam tuua rohkem võimalusi, kuidas klubid ja riigid saaks reaalsetel tingimustel teineteisega võistelda.
Natuke sama teema, et kas 24 meeskonna EMile jõudmine on sama magus kui 16 meeskonna EMile. Väga keeruline vastust leida enda jaoks, veel keerulisem mingi üleüldine konsensus saavutada.
Eurosarja alagrupifaas on kahtlemata Eesti klubijalgpalli kõige võimsam saavutus, et selles pole kahtlustki. Ja mul on ääretult hea meel, et sellega hakkama saadi, aga teema püstitusest veidi teise nurga alt saan aru küll. Praeguse formaadiga on riigi meistri jaoks tehtud vähemalt konverentsiliigasse jõudmine niivõrd palju lihtsamaks, et justkui ei ole enam sama "väärtuslik" kui "vanadel headel aegadel". Seda on võimatu öelda, kas omaaegne Levadia praeguse süsteemiga oleks alagrupifaasi jõudnud, sest oma nö kõige edukamal euroaastal ei olnud nad varasemalt Eesti meistriks tulnud, aga aasta hiljem kui esimeses ringis alistati Makedoonia meister ja teises jäädi napilt alla Red Starile, siis kõigi eelduste kohaselt küll. Kas toonane Levadia oli tugevam kui praegune Flora, siis sellele on jällegi võimatu ammendavalt vastata, aga ma julgeks juba öelda, et nõrgem see praegune Flora küll ei ole, kuigi tõsi, et toona olin ma siiski piisavalt laps, et head võrdlusmomenti ei oma. Vassiljevilt oleks huvitav arvamust küsida.
Jällegi tahtes mitte Flora saavutust kuidagi vähendada, sest see on väärt asi ja seda tuleb väga kõrgelt tunnustada, siis ühtegi väga suurt skalpi see meeskond nende aastate jooksul siiski saanud ei ole. On näidatud väga viisakat mängupilti ja saadud juba legendaarseks saanud ilusaid kaotusi, aga ainuke võit, mille üle sportlikult võib väga rahul olla, on Radnicki Nisi alistamine. Kui tänavu oleks võitjana välja tuldud paaridest Legia või Omonia vastu, kus oldi ju tegelikult väga lähedal, siis ei oleks kobiseda miskit, sest see on olnud ka varasemalt tase, kes tuleb alistada, et unistada alagrupist. Isegi meie klubijalgpalli standardeid arvestades, siis olgem ausad, et esimene ring oli Eesti koondise baasklubi jaoks ikkagi kohustusliku võidu kategoorias ja Shamrockiga mäng selline, et Eesti jalgpalliüldsus oleks pigem ikkagi väga pettunud olnud, kui sealt ei oleks tulemusega tagasi tuldud. Ehk siis mitte päris see standard, mille puhul alagrupifaasist varasemalt räägitud on. Väike koefitsient sellel saavutusel siiski juures on, erinevalt näiteks mitte riigi meistrina alagrupifaasi jõudmisest, aga seda ei tule häbeneda. Loodetavasti saadakse ka grupifaasis silm pähe ja siis võib küll öelda, et alagrupifaas on auga välja teenitud.
Sa Euroopa Liiga koosseisu oled vaadanud ? See on ülikõva ju , enamus viimastel aastatel CL-st läbi käinud . Ja kuna EL-s on nüüd 48 asemel 32 meeskonda ehk 16 sealt Conference ,siis ainult 16 nn " uut kohta " tekkis üldse Euroopasse kokku . Floral on vähemalt14 euromängu 6.juulist 9.detsembrini . See on enneolematu ja seda ei tohiks kahtluse alla seada .
ma ei tahaks paraadi peale kusta, aga kas Flora mängimine Tier III turniiri alagrupis on nii mega asi? Tõsi, veits pappi saab ja saab ka üsna kobedate tiimidega madistada, aga kas see nüüd suurim saavutus läbi aegade Eesti klubijalgpallis on?
Sa oled ikka päris kõrgelt kukkunud vist. Mis sinu arvates võiks veel suurem asi olla sellest?
ma ei tahaks paraadi peale kusta, aga kas Flora mängimine Tier III turniiri alagrupis on nii mega asi? Tõsi, veits pappi saab ja saab ka üsna kobedate tiimidega madistada, aga kas see nüüd suurim saavutus läbi aegade Eesti klubijalgpallis on?
See on Eesti klubijalgpallis suurim saavutus kalendrite ja valgusaastatega.
ma ei tahaks paraadi peale kusta, aga kas Flora mängimine Tier III turniiri alagrupis on nii mega asi? Tõsi, veits pappi saab ja saab ka üsna kobedate tiimidega madistada, aga kas see nüüd suurim saavutus läbi aegade Eesti klubijalgpallis on?
Leave a comment: