Elatub, aga praeguses olukorras õnneks on meie jalgpall vaatamata sellele piisavalt vaene, et kui riik veidigi hoolib spordist ja jalgpallist, siis ei ole vaja teha märkimisväärseid kulutusi, et seda sektorit vee peal hoida. Erinevalt enamus Euroopast. Ja kuigi UEFA majanduslikud prioriteetid on kahtlemata mujal, siis üks olulisemaid punkte on siiski tagada see, et mitte üheski liikmesriigis jalgpall ära ei kaoks. Siinkohal oleme taaskordselt piisavalt vaesed, et isegi kui toetused vähenevad, siis meie kukkumine ei saa liiga suur olema. Ferrarist ühe aastaga Fiati ei saa.
-
-
Meil on sel aastal juba tervishoid täiesti punases. Meil on töötukassa täiesti punases. Meil on logistika täiesti punases. Vabandust, et ma seda ütlen, aga sport ja jalgpall on umbes 205. järgu probleem, mida peaks riik eelarvest toetama.Kommentaar
-
"I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."Kommentaar
-
Selge see, et riigi rahakott ei ole lõputu auk ja paljud valdkonnad jäävadki abita, aga, et panna sport üleüldiselt 205 probleemiks on ikka eriti meelevaldne avaldus.Kommentaar
-
Sport või tippsport? Sport laiemalt peaks kindlasti tuge saama. Aga erasektoril elava tippspordi puhul ma pole nii kindel. Oleneb muidugi, mida pidada "sektori vee peal hoidmiseks". Võtame näiteks Kalev/Cramo. Kas riik peaks neile appi tulema, et kinni maksta Kyle Vinalese, Kristjan Kitsingu ja Aigars Skele palgad? Mööndustega ju võiks, kui sama tuge saavad muidu meie tublid sportlased, volleklubid jne. Aga ma pole kindel, kas riik peaks panema pool miljonit selle alla, et Kalev/Cramo saaks järgmisel aastal Ühisliigat mängida. Need küsimused on täiesti reaalselt 205. probleem.
Itaalia on juba tippklubid üle parda visanud ja avalikult välja öelnud, et nad peavad ise hakkama saama.Kommentaar
-
Kultuuriministeeriumi avalikust dokumendiregistrist jäi mingi päev silma, et Viljandi sai 1,5 miljonit eurot sissehalli ehitamiseks. Et vist ei pandud riiulile.Algselt postitanud kasutaja Stok pooltKommentaar
-
Nagu ma aru saanud olen siis suur osa kohalike klubide raskustest tekibki sealt, et kaovad ära trennitasude maksmised, väljakurenditasud, sealt tulenevalt ka probleemid klubi infra ülal hoidmisega. Ehk siis näiteks noortejalgpallile õla alla sättimine on igati loogiline. See, et tullakse Kalju või Paide leegionäri palgatšekke kinni taguma muidugi toimuma ei hakka."I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."Kommentaar
-
Jep, ma näeks ka seda asja umbes nii. Trennitasude puudujäägi kinnitagumine on okei, leegionärid pole okei. Aga sinna vahele jääb tohutult halli ala. Võtame näiteks need (kaudselt) UEFA rahadel elavad stipendiaadid ja oletame, et üleeuroopaliselt läheb asi ülihapuks. Kas riik peaks seal appi tulema, et Premium liiga ikka oleks iga hinna eest täisprofessionaalne? No tegelikult ju ei pea...
Häbitult enesereklaami tehes, siis kirjutasin peamiselt jalksi võtmes tippspordi hapuks minekust ühe pikema ühiku. Tasuline and shit, aga siiski. https://sport.ohtuleht.ee/997278/aja...riikide-klubidKommentaar
-
Täpselt seda ma mõtlesingi. Kui räägitakse, et Eesti profisport on justkui trigger, mis ajab noori tervitatavalt trenni, siis Eesti klubid on selles osas ilmselgelt vähemuses Euroopa suurklubide osas. Ehk Ronaldo peaks selle loogika järgi saama rohkem rahhi, kui Flora või Kalju.
Ehk tippklubid on erabisnis. Isegi, kui nad on enda alla haaranud suurema osa noortetrenne. See pole see valdkond, kus peaks riik appi tulema. Sest kui Flora ja Kalju ei mängiks järgmisel viiel aastal euroopa sarjades, siis keskmise eestlase jaoks ei oleneks sellest mitte midagi.Kommentaar
-
Ma ei hakka hetkel seda mantrat taguma, et sport on üks peamiseid vahendeid tervishoiukuludelt kokku hoidmiseks ja paberil ta võibki olla 205. järgu probleem, millega tuleks tegeleda siis kui kõik tähtsamad valdkonnad on kaetud, aga siin võib juba arutlema hakata, kas ühiskond vajab üleüldse pehmemaid valdkondi, kunsti, teatrit, sporti jne. Põhimõtteliselt ei juhtuks ju ühiskonnas mitte midagi, kui igasugune huvitegevus meelelahutusena puuduks ja ei juhtuks ka midagi kui me nendes valdkondades ei looks eeldusi töökohtadeks. Ja elaksime kõik rütmis töö-kodu-töö, et kasvatada üles uus põlvkond, aga oleks sellel ka mingi sisuline väärtus? Kui jalgpallist rääkida, siis loomulikult ei pea Eestis profijalgpalli olema ega peaks ka leidma vahendeid sisehallide jaoks, aga lõpetuseks filosoofiliselt, et mis see elu eesmärk üldse olla võiks? Terve elu leiba teenida ja oma aastad kenasti ära elada ja lõpetuseks kui tervis kõigest sellest läbi, siis tervishoiult abi saada? Või võiks ka riik ulatada abikäe, et see elu ka päriselt elamist väärt oleks? Vähemalt nende jaoks, kes elada soovivad.Kommentaar
-
Võrdluseks, et Rootsis eraldas riik koheselt kohalikule spordile 50 miljonit eurot. Meil vajaks jalgpall mõnda miljonit, et praegusel kujul ellu jääda, isegi kui kriis peaks pikemalt kestma. Ei tundu protsentuaalselt just liiga suur kulutus.Kommentaar
Kommentaar