Jalgpalliajalugu

[chac]

Jäi pilk selle siin pidama ja mõtlesin, et vaatan kui asjalik see nimistu on.. Esmalt on see ju täielikus kreenis koondisemängude poole, mida võib võrrelda olümpiaga, kus vormi ajastamisest ja muudest teguritest sõltub samuti palju. See siis kehtib krissu ja Messi kohta. Mehed rassivad aastast aastasse julmemalt kui siinsed top 10 mehed kokku

Pele raamatust lugesin et alates santosega liitumisest mängis keskeltläbi 100 ja rohkemgi mängu aastas.
ei ütleks just et vähe.

[mcnamara]

Tõotab põnevat lugemist terveks kevadeks.

[mcnamara]

Tõotab põnevat lugemist terveks kevadeks.

Veel üks post, sest seeria on nüüd täies hiilguses siin. 25 lugu suurepärast ajakirjandust MM-i kõrvale.

[mcnamara]

Üks paremaid jalkalugusid.

[mcnamara]

Kuidas jalka abiga Suur Sõda võideti.

[Kenny's Heroes]

Tuleb sellega meelde lugu, kuidas 1914 aastal (kui sõda veel värske ja paljud ei mõistnud miks ma nüüd seda meest seal niiväga tapma pean) otsustasid vastaskaevikutes istunud britid ja sakslased peidust välja tulla ja üks mäng maha pidada. Mõeldud-tehtud ja siis tagasi kaevikutesse. Britid võitsid muidu.

[mcnamara]

Cantona 20.

[mcnamara]

Kuidas Pele New Yorki meelitati.

[mcnamara]

Brasiilia koondise lõputus rahaahnes maailmaturnees pole midagi uut. Pele ja Santos tegid sama juba aastakümneid tagasi.

[mcnamara]

Oh see uudis pani küll nostalgiliselt õhkama. Suurüllatused jalgpalli finaalturniiridel on üliharvad ja ega peale Kreeka 2004. aasta triumfi viimastest aastakümnetest midagi võrreldavat meenugi. Oli see tolle turniiri vutt kole mis kole, aga siiski aitäh Kostas ja co omapärase elamuse eest.

[mcnamara]

1990-2004 vahemikus neid ikka oli ju:
1990 - Kamerun
1992 - Taani
1994 - Bulgaaria ja Rumeenia
1998 - Horvaatia
2002 - Türgi ja Korea (jajah tean-tean)
2004 - Kreeka

Järgmise üllatuse vormistab loodetavasti Island.

No ma mõtlesin ikka päris turnavõitjaid. Taani on jah analoogne juhtum, see ei tulnud paugupealt meelde.

[Tofoa]

Oh see uudis pani küll nostalgiliselt õhkama. Suurüllatused jalgpalli finaalturniiridel on üliharvad ja ega peale Kreeka 2004. aasta triumfi viimastest aastakümnetest midagi võrreldavat meenugi. Oli see tolle turniiri vutt kole mis kole, aga siiski aitäh Kostas ja co omapärase elamuse eest.

Dimitris Papadopoulos peaks veel siiski jalgpalli mängima.

[mcnamara]

Noh eks kõik on seda juba näinud, aga nii fantast asi peab ikka siia ka jõudma. See oli vahva aeg, kõik jalgpallurid polnud ühte nägu ja iga õhtu teleris ning selline kummaline kooslus nagu Bulgaaria koondis suutis üllatada ja rõõmu valmistada. Puhka rahus, Trifon.

[Kenny's Heroes]

Noh eks kõik on seda juba näinud, aga nii fantast asi peab ikka siia ka jõudma. See oli vahva aeg, kõik jalgpallurid polnud ühte nägu ja iga õhtu teleris ning selline kummaline kooslus nagu Bulgaaria koondis suutis üllatada ja rõõmu valmistada. Puhka rahus, Trifon.

Hea väike lüke esimeses aknas poisi toas olev Kula Shakeri plakat
A jah, Wolfmani sugused karakterid enam kahjuks jalgpalli ei sünni

[atleticomadrid]

Kui Helenio Herrera jalgpalliareenile treenerina astus oli see ametikoht väheglamuurne tagatoa amet. Mängijad olid staarid, nemad tegid mängu ja võitsid klubidele karikaid, juhendaja jäi pelgalt lavataguseks atribuudiks.
See kõik muutus.
Karismaatiline argentiinlane, iron fist manager muutis selle ametikoha selleks mis ta on täna. Treenerist sai ansambli juhtliige, kelle autoriteedis ei kahelda ning kelle autoriteedist ei ole üle ükski mängija.
Lugu mehest, kes lõi 60-ndate eksimatu Il Grande Interi, lõi Barcelonaga troonilt Real Madridi ning tõi 2 liigatiitlit Atletico de Madridile:

http://thesefootballtimes.co/2015/12/17/the-incomparable-legacy-of-helenio-herrera/