Jalgpalliajalugu

[vaikiv mees]

https://jkkalev.ee/meist/

eks peale sõda, kui Eesti klubid veel NL kõrgliigas mängisid (mingil ajal oli ka igale liiduvabariigile seal vist üks koht tagatud),
puutusid nad seal vahetult kokku paljude tollaste staaridega

nt 1960 oli Jašini M "Dünamo" kolmas ja Kalev jäi 19.kohale

[atleticomadrid]

Karl Kollo peaks olema see Eesti mees, kes "Mustale ämblikule" palli selja taha pannud on!

[Shparkz]

Nii on. https://www.esbl.ee/biograafia/Karl_Kollo

Karl Kollo peaks olema see Eesti mees, kes "Mustale ämblikule" palli selja taha pannud on!

[atleticomadrid]

Bradfordi linn Inglismaal mälestab siis täna 56 hukkunut ja 35 aasta möödumist, neist kes läksid jalgpallimängule ning ei naasnud oma kodudesse enam kunagi.
Valley Parade staadion oli sel hetkel sisuliselt eelajalooline ehitis ning, kui üks õnnetu suituskoni tribüüni süütas vallandus mõne minutiga säherdune põrgutuli, et põgenevate pealtvaatajate riided süttisid ilma leeke puutumatagi. Ränkasid vigu ohutuses võiks ülesse lugema jäädagi ent üheks markantsemaks neist olid näiteks lukustatud staadioniväravad selle tribüüniosa taga mis tuld võttis. Nende väravate taha lõksu jäänud inimesed põlesid sisuliselt tuhaks.
Pisut rohkem, kui kuu pärast järgnes Heyseli õnnetus, niiet Inglise jalgpalliajaloos on 1985 üks väga väga must aasta.
Kunagi aastaid tagasi sai kammitud ja uuritud teemat põhjalikumalt, kuni tollal ilmunud ajalehtede artikliteni välja, see aga pole lugemine nõrganärvilistele.
Üks artikkel 5 aasta tagant: https://www.bbc.com/sport/football/32388297

[atleticomadrid]

https://thesefootballtimes.co/2019/0...mpions-league/

Ei teadnudki, et Skandinaavid kah omaette liigat proovinud on. Küllap andis omajagu ainest inspiratsiooniks ka Balti liigale. Olevik ja lõpp olid ka sarnased ja soomlasi ei võetud kummagil pool mängu

Täna sain teada, et tolle liiga võitjamedaleid on ühel eestlasel lausa 2! Tänane sünnipäevalaps Urmas Rooba!

[Vask]

Ei osanud mujale teemasse panna, aga Objektiiv on oma käsitlusi laiendades jõudnud ka jalgpallini ja nii on Indrek Schwede tutvustamas meie jalgpalli ajalugu:

[Olar]

Ei osanud mujale teemasse panna, aga Objektiiv on oma käsitlusi laiendades jõudnud ka jalgpallini ja nii on Indrek Schwede tutvustamas meie jalgpalli ajalugu:

Väga lahe saade

[Vask]

Mulle tekkis seda saadet vaadates küsimus, millal Barcelona ja Espanyol käisid Eestis mängimas, kellega ja mis tulemused tehti?

[mcnamara]

Mulle tekkis seda saadet vaadates küsimus, millal Barcelona ja Espanyol käisid Eestis mängimas, kellega ja mis tulemused tehti?

Lembit Koik kirjutab vaid ühest korrast kui hispaanlased Eestis käisid. See oli juulis 1930 ja meeskonnaks Barcelona "Europa", mis oli toona profiklubi, üks La Liga asutajaklubidest. Eesti poolelt oli vastas "Sport" ja mäng lõppes 1:1. Koik kirjutab Spordi esituse kohta, et "algusest lõpuni hoidsid sinivalged mängu lahtisena, olid ründel isegi aktiivsemad".

[urmar]

Mulle tekkis seda saadet vaadates küsimus, millal Barcelona ja Espanyol käisid Eestis mängimas, kellega ja mis tulemused tehti?

Tallinnas mängis Spordiga 1:1 viigi Barcelona "Europa", kes tollases La Ligas oli 1929/30. 9. kohal, 1930/31. aga viimasel 10. kohal. Barca oli 4., Espanyol 9. kohal.

[mcnamara]

1994 oli veel paberi ja pliiatsi aeg. MM-i eel pakkus mingi väljaanne ennustamise võimalust - ikka nii, et täitsid ennustuse ära ja panid posti. Tegin seda minagi. Muuhulgas sai ennustada, kes lööb MM-i avavärava. Mina märkisin ära mehe nimega Marco Etcheverry, sest too oli Boliivia staarründaja ning turniiri avamäng oli Saksamaa kui valitseva maailmameistri mäng Boliivia vastu.
Muidugi läks nii, et Etcheverry ei saanud algkoosseisus platsile ning kui vahetusest tuli, teenis neli minutit hiljem punase kaardi. Need neli minutit Marco MM-i ajaloos kirjas ongi, sest järgmistes mängudes oli tal mängukeeld, Bollivia langes alagrupis välja ning ei ole enam finaalturniirile pääsenud.
Olen alati olnud võrratu ennustaja.

[mcnamara]

Paljud noored ilmselt ei tea kui paljud liiduvabariigid olid esindatud NLiidu jalka kõrgliigas. Mäletan, kuidas istusin lapsena ükskord Balti jaamas ja ootasin rongi, käes värske kioskist ostetud Spordileht. Tudeerisin kõrgliiga tabelit ja seal nad kõik olid. Minski Dünamo, Kiievi Dünamo, Tbilisi Dünamo, Bakuu Neftši, Jerevani Ararat, Taškendi Pahtakor, Alma-Ata Kairat.

[mcnamara]

2. juuni 1986 oli esmaspäev. Väljas oli hoopis suvisem kui täna, sirelid õitsesid ja lõhnasid nii magusalt. Kool oli maikuuga otsa lõppenud, vabadus käes. Vanemad olid ammu tööle läinud kui ma ärkasin, panin riidesse ja läksin hängisin ümberkaudsetel tänavatel. Jalka MM Mehhikos oli äsja alanud. Eelmisel õhtul sai vaadata, kuidas Socrates hispaanlased kotti pistis. Nüüd olin ma telekavast tähele pannud, et keset päeva näitab KTV Prantsusmaa - Kanada mängu teist poolaega. Mäng oli peetud öösel ja selle tulemusest polnud mul muidugi aimugi. Soome teksti-tv-st oleks saanud vaadata, aga seda ma ei teinud. Minu üllatuseks oli poolajaks seis endiselt 0:0 ja tundmatu Kanada hoidis prantslasi nulli peal ka edasi. Paraku mitte lõpuni, sest Papin lõi ikkagi ühe ära.
Õhtul ootas taas mäng ees. Kõiki toona otse ei näinud, ei Soome ega Vene pealt, aga midagi oli ikka iga päev oodata. Vahepeal sai pikki tunde õues olla.
See ammune päev on millegipärast nii hästi meeles.

[mcnamara]

Aeg on kummaline fenomen. Mäletan hästi põhja-iirlast Pat Jenningsit, kes mängis kaheksakümnendatel kahel mm-il väravavahina. 1986 oli tema pika karjääri lõpp, Inglise liigas mängis ta juba aastal 1963. 1963 tundus mulle toona eelajalooline aeg, nii nagu tänapäeva noortele tundub 1986. Kaheksakümnendatel tundus 20 aastat hiiglama palju, nüüd on aga minu lapsepõlvest möödunud juba topelt.
Ja siis kui ma vaatan oma kolmeaastast, kelle jaoks on 20. sajand üldse mõistetamatult kauge ajalugu.

[Mõnuagent 007]

Aeg on kummaline fenomen. Mäletan hästi põhja-iirlast Pat Jenningsit, kes mängis kaheksakümnendatel kahel mm-il väravavahina. 1986 oli tema pika karjääri lõpp, Inglise liigas mängis ta juba aastal 1963. 1963 tundus mulle toona eelajalooline aeg, nii nagu tänapäeva noortele tundub 1986. Kaheksakümnendatel tundus 20 aastat hiiglama palju, nüüd on aga minu lapsepõlvest möödunud juba topelt.
Ja siis kui ma vaatan oma kolmeaastast, kelle jaoks on 20. sajand üldse mõistetamatult kauge ajalugu.

Ma olen ka mõelnud, et täitsa lahe oleks võrrelda omaaegseid kangelasi ja nende karjääre, et kellega nad kõige sarnasemad praegusest jalgpallist oleks. Näiteks Roberto Baggio? Karjäär ju üsna hüplik, vigastused ja nii. Või Chris Waddle? Kas ta on pmst vaese mehe James Ward-Prowse või kes üldse? Või Van Basten? Tegelikult ju ülilühikese karjääriga mängija. Või Carlos Valderrama jne jne.