ETV

[Mõnuagent 007]

Muidugi eksitakse. Arusaadav. Ainult, et mõnel juhtub " kogu aeg " . Kas vaataja ei võiks eeldada, et kommentaator / saatejuht on temast teadmiste poolest üle ? Oma ala proff, mis on ka põhjus , miks ta seal tööl on . Säärits küsis kunagi peale kaotust Pehrssonilt " Mida arvate sellest, et vastaste värava lõi , eee, ... nende kõige vanem mängija ? " Ilmselt läheb eelkirjeldatud olukorra alla . Tõsine küsimus : milliseid koolitusi või trenne , harjutusi kommentaatorid/ saatejuhid saavad/ teevad . Eeldaks ,et kõnega seoses . Aga otse-eetri pingega toimetulemiseks?

Ma sain kõnekoolituse ERRist. Olles selleks ajaks erameedias juba kaheksa aastat oldud. Eeter, noh, see ongi puhtalt harjutamine ja harjutamine.

[eika]

Muidugi eksitakse. Arusaadav. Ainult, et mõnel juhtub "kogu aeg ". Kas vaataja ei võiks eeldada, et kommentaator / saatejuht on temast teadmiste poolest üle ? Oma ala proff, mis on ka põhjus, miks ta seal tööl on.

Kommentaatorid ja saatejuhid ongi 99,6%-st vaatajatest teadmiste poolest üle ju? Kahtlen, et mu ema on kodus "Mida see Zelinski ajab, Ekuador lasi terve valiktsükli kolmese, mitte neljase kaitseliiniga"

"Oma ala proff" on muidugi spordiajakirjanike puhul keeruline, sest paratamatult sa ühel päeval räägid korvpalluriga, teisel murdmaasuusataja ja kolmandal kümnevõistlejaga. Ja kaaskommentaatorid ju samamoodi tulevad ekraanile peale oma kaheksatunnist põhitööd. Eesti väiksuse värk. Millalgi sattusin mitmel Super Bowlis puldis olnud abikommentaatori Cris Collinsworthi intervjuu peale. Megahea vend. Ja ta teeb suures plaanis ühe mängu nädalas ja kokku on NFLis 20 vooru. Sealjuures ainult talle on abiks olukordade ette näitaja, statistika ettesöötja, paar venda lõikavad kiirelt ka olukordade kordusi valmis jne. Ja siis selle kamba inimestega teevad nad vabadel päevadel kuiva trenni, et asi oleks veatu. Ja samal ajal (loodan, et sa ei pahanda Mõnu) tuleb Mõnu peale päevatööd ning hakkab tegema Bournemouthi ja Brightoni mängu. Või siis läheb MMi ajal keegi peale trenni andmist abikommentaatori pulti. No paratamatult on ju kahel kommentaaril vahe sees.

Või (vabandan, et taas NFLi näide) siis taktikalauda tehakse ookeani taga juba nii: https://twitter.com/danorlovsky7/sta...15015024754694

Kaks venda annavad järjest neli minutit tuld, üks räägib ründest, teine kaitsest. Täpid-jooned-punktid-suurendused lähevad ekraanile kiirelt ja veatult. Kas me Eestis oleme alles lapsekingades? Loomulikult. Aga taaskord - seal on vendadel sisuliselt ainus päevatöö taktikalaua tegemine. Ja eeldatavasti on seal seljataga toimetus, kes valib/aitab valida olukordi välja, mitte pole düüd stuudios "see 13.30 kuni 14.15 oli põnev, kasutame seda".

[plastic]

Kommentaatorid ja saatejuhid ongi 99,6%-st vaatajatest teadmiste poolest üle ju? Kahtlen, et mu ema on kodus "Mida see Zelinski ajab, Ekuador lasi terve valiktsükli kolmese, mitte neljase kaitseliiniga"

"Oma ala proff" on muidugi spordiajakirjanike puhul keeruline, sest paratamatult sa ühel päeval räägid korvpalluriga, teisel murdmaasuusataja ja kolmandal kümnevõistlejaga. Ja kaaskommentaatorid ju samamoodi tulevad ekraanile peale oma kaheksatunnist põhitööd. Eesti väiksuse värk. Millalgi sattusin mitmel Super Bowlis puldis olnud abikommentaatori Cris Collinsworthi intervjuu peale. Megahea vend. Ja ta teeb suures plaanis ühe mängu nädalas ja kokku on NFLis 20 vooru. Sealjuures ainult talle on abiks olukordade ette näitaja, statistika ettesöötja, paar venda lõikavad kiirelt ka olukordade kordusi valmis jne. Ja siis selle kamba inimestega teevad nad vabadel päevadel kuiva trenni, et asi oleks veatu. Ja samal ajal (loodan, et sa ei pahanda Mõnu) tuleb Mõnu peale päevatööd ning hakkab tegema Bournemouthi ja Brightoni mängu. Või siis läheb MMi ajal keegi peale trenni andmist abikommentaatori pulti. No paratamatult on ju kahel kommentaaril vahe sees.

Või (vabandan, et taas NFLi näide) siis taktikalauda tehakse ookeani taga juba nii: https://twitter.com/danorlovsky7/sta...15015024754694

Kaks venda annavad järjest neli minutit tuld, üks räägib ründest, teine kaitsest. Täpid-jooned-punktid-suurendused lähevad ekraanile kiirelt ja veatult. Kas me Eestis oleme alles lapsekingades? Loomulikult. Aga taaskord - seal on vendadel sisuliselt ainus päevatöö taktikalaua tegemine. Ja eeldatavasti on seal seljataga toimetus, kes valib/aitab valida olukordi välja, mitte pole düüd stuudios "see 13.30 kuni 14.15 oli põnev, kasutame seda".

Mõnu tuleb ja teeb seda lisatööna oma põhitegevuse väliselt. Ja keegi ei ole talle puid ju alla pannud ka, seega imelik võrdlus. ERR sporditoimetuses ongi sport põhitöö. Liiga palju ehk peitutakse selle "mitut ala peab korraga teadma" väite taha. Mulle on spordi jälgimine lihtsalt üks hobi mitmest (ise sporditegemise, joomise ja töö kõrval). Ja tundub haltuura, võttes arvesse, et nemad teevad seda 10h päevas, 5 päeva nädalas, 200 päeva aastas ja viimased 10+ aastat.

Aga ma tunnistan, et mul jätkub hinges vastumeelsust paljule ja ma tegelikult ei taha neile personaalselt liiga teha. Sest raldiseisvalt võetuna jätavad na enamus sellise vaibi, et nad päris elus on väga toredad inimesed.

[nonoh]

Mind häirib ilmselt enim, kui kommentaator on ilmselgelt ühe meeskonna poolt või vastu. Ja eriti olukorras, kus pooldatakse eelduslikult tugevamat.
Teine asi, mis häirib, on see, kui kommentaator ei oska selgitada olukorda (üldjuhul pärast kohtuniku vilet), mis platsil toimub ja ei saa siis ka aru kohtuniku käemärkidest ega režissööri püüdlustest.

Aga mulle meeldib, kui kommentaator paneb märkama seda, mida ma ise ei märka. Kellegi jooks, sööst äärelt, keegi küsib palli, keegi longib, tahab vahetust jne.

ERR-i poolaja stuudiot ma ei jälgi, sest olen vist ära lörtsitud ja minu maitse jaoks räägitakse veitsa liiga igavalt ja aeglaselt. Aga ma olen ERR-i MM-i käsitlusega rahul.

[Marek_T]

Kommentaatorite / reporterite elu võlu ja needus korraga seisneb selles, et nad on korraga kõigi ja mitte kellegi omad ning nad lähevad korraga korda kõigile ja mitte kellelegi. See tähendab seda, et kriitika, ja isegi mitte ainult kriitika, vaid üleüldine avalik arvamus nende suhtes ongi juba olemuselt bipolaarne ja kohati skisofreeniline. Üldiselt olen täheldanud, et need kommentaatorid, kes selle tõigaga leppida suudavad, muutuvad hoobilt ka paremateks professionaalideks, tugevamateks tegijateks, ja nemad jäävad pilti pikkadeks aegadeks.

Näiteks Järvelat võib sõimata palju soovitakse, tema isiksuse peale sülitada või seda ülistada, aga faktiks jääb, et tema teadmiste, silmaringi ja kogemuste pagas on selline, et üheksa tänas-Eesti spordireporterit ja -kommentaatorit kümnest ei ulatu talle isegi perse sülitama, kui nüüd legendaarse kossumehe sõnu laenata. On tal lisaks teadmistele karismat? On. Meeletu töövõime? On küll. On ta (kohati äärmuseni) edev? Jah. Ärritav? On küll. On need loetletud asjad olemuslikult elutähtsad, kui tahta olla masse kõnetav spordireporter? Jah, jah. Seda, et ta on omal alal hea - NB! tänaste kaanonite järgi - näitabki see, et ta polariseerib oma auditooriumi.

Täpselt sama kehtib Süvari kohta. Talle ei ole võimalik ette heita pühendumuse puudumist, teletehnilist professionaalsust. Aga kõik need nüansid, millega ta oma auditooriumi kahte lehte lööb, on täpipealt samad nagu Järvela puhul: puhtalt subjektipõhised. Need, mida saab paigutada skaalale meeldib - ei meeldi: miimika, hääl, stuudiojuhtimise stiil jne. Nüüd võtkem Osila ja mõelgem samade asjade peale: saate täpselt sama tulemuse. Tema professionaalsuse pagas on meeletu, aga ... Aga, aga, aga. Tiislerid, vanem ja noorem, täpselt sama. Säärits? Ei teki küsimustki, kõik täpselt sama.

Pealetuleva noorema põlvkonnaga on ju sarnased lood. Kilumets, tohutult hea intonatsiooni ja diktsiooniga, ääretu spordifanatt, mingil määral alaspetsiifiline, aga kindlasti väga hea kooliga. Vedru, täpselt sama. Kaasik, Saarnak ... Kõigiga on täpselt sama lugu, nad on lihtsalt oma ametialases arengus alles roheliste või pigem roheliste kilda kuuluvad.

Ma olen ise üles kasvanud Hololei, Uba, Kuuse, Tammaru, Räägu ja Rebase ajastul ja kommentaaride saatel. Aeg oli teine, ühiskond oli teine, väärtustati teisi asju. Küsimused nende meeste kellelegi meeldimise või mittemeeldimise kohta ei tõusnud isegi arutamisele, sest infoväljad ja nende maht oli hoopis teine, ahtam ja vaesem. Nemad valdasid infot ja olid seeläbi automaatselt autoriteedid. Alles hiljem tulid pilti Narmontid, Sääritsad, Jurtšenkod ja teised. Neist said profid ajal, mil infoväljad olid juba pöördumatult muutunud või muutumas ning spordi ja raha seosed terasjuurtega läbi põimunud.

See, et me täna sõimame Järvelat või Aeta või Vedru või noor-Tiislerit - õieti see, et me saame seda teha - on (info)ajastu ja valikuvabaduse märk. Ja jumal tänatud, et see nii on. Lihtsalt, kohati läheb see vabadus, nagu kõik teised vabadused tänases maailmas, välja ekstreemumiteni, mis võib võtta - ja võtabki, ja ongi võtnud - paljudelt alustavatelt ja pürgivatelt noortelt tahtmise ära, sest ... Noh, nagu ütlesin. Tugevaks saavad ja pilti jäävad need, kes suudavad need ekstreemumid endast läbi lasta. Neist saavadki ottaetalvarid.

PS - Ma olen ise Eesti liiga kommenteerimise ära proovinud, teinud seda omajagu jupp aega ja sellepärast on mul meeletu austus nende vastu, kes seda leivatööks teevad. See on ropp, ränk ja kohati (nagu sellestki lõimest näha) tänamatu töö. Diivanilt teleka pihta popkorni loopida oskab igaüks.

[Mõnuagent 007]

See Šveits-Serbia mängu abikommentaator väga kummalist lauseehitust kasutab. Sellist, kus verb lause lõpus on. Vähemalt lause lõpus on pole.

[vtp]

See Šveits-Serbia mängu abikommentaator väga kummalist lauseehitust kasutab. Sellist, kus verb lause lõpus on. Vähemalt lause lõpus on pole.

Just “Milinkovic ära tulemas on” seda postitust lugedes ära tuli.

[Wingback]

Ja see aasta on lisatud väärt kraami nagu Järvela jalgpallinurk või Kinoteatri poisid.

Ei tea kui kergelt need otsused läbi läksid, aga tõesti, need lisasid väärtust, eriti Kinoteatri non-naljaväänamise osa saatest.

[Nasfal]

Kodumaise jalgpalli Ott Järvela ja rahvusvahelise jalgpalli Ott Järvela on minumeelest kaks täiesti erinevat inimest. See viimane tõele au andes on alati väga nauditav olnud.

[Suvaline Jope]

See Šveits-Serbia mängu abikommentaator väga kummalist lauseehitust kasutab. Sellist, kus verb lause lõpus on. Vähemalt lause lõpus on pole.

Kams?

[Rudy]

ETVs see VARi Top5 edetabel tundub kõige ajukam edetabel mis nad teinud on ajaloos.

[Daz Booob]

Töö tellija materjalist.

Samas nr1 on tore.

[onoz9]

ETVs see VARi Top5 edetabel tundub kõige ajukam edetabel mis nad teinud on ajaloos.

Mis seal on siis? VAR feilid või midagi muud?

[dnb]

väravate topi võiks rohkem näidata, kus selle leida üldse võiks?

[plastic]

Ma tunnistan, et ma ilusaid noori naisi vaatan teistmoodi kui vanu mehi, aga Saarnaku stuudio jumala norm ju. Natukene hääl väriseb vb, aga jumala ok küsimusi esitab, arutelu tekitab. Laseb külalisel rääkida, sest külalise arvamus on tähtsam. A la "aga mis uusi suundi teie näha tahaksite" jne.

Kordagi ei sõida sisse vastaspoole mõttess jne. Viimane mingi tavapärane praktika kogenud reporteritel, kellele rohkem meeldib oma hääle kõla kui stuudiokülalise vastus. Eriti räige on selles osas nt Kalev Kruus, aga talle võib mingid asjad andeks anda, sest ta teistes aspektides lihtsalt peajagu üle.

Kujutan ette, kuidas Aet seal oleks 29x vahele seganud oma kriiskava häälega.