Korvpall

[El President]

Kui me homme kaotame, siis poleks tänane võit meile mitte mingit lootust jätnud edasi saamisele. Oleksime võinud parimal juhul vaid Ukraina ja Belgiaga surnud ringi jääda, kust me tänu Belgia vastu saadud saunale poleks mitte kuidagi esimeseks jäänud.

mitte, et see enam oluline on, aga me võinuks jääda surnud ringi Ukraina, Belgia ja Leeduga ning meil oleks neist mängudest 2 võitu (korvide vahe pole sellisel juhul üldse oluline) või ainult Leeduga samadele punktidele ja siis oleks ka omavaheline mäng otsustanud.

samas on ka praegu kõik meie enda kätes, lihtsalt väike varuvariant läks kaotsi, muud midagi. võib-olla on nii isegi parem.

[Jasper]

ilus, aus intervjuu Kangurilt. väikestele tüdrukutele ei pruugi muidugi meeldida, aga minult 100% toetus.

(Delfi on niiiiii uttiv väljaanne, et isegi video alla(!) kirjutatakse teistsugune tekst. smh)

[check]

ilus, aus intervjuu Kangurilt. väikestele tüdrukutele ei pruugi muidugi meeldida, aga minult 100% toetus.

(Delfi on niiiiii uttiv väljaanne, et isegi video alla(!) kirjutatakse teistsugune tekst. smh)

Üldiselt nõus, et delfi reporterite küsimused ongi üldjuhul debiilsed ja selles valguses Kanguri poolt kõik õige. Küll aga häirib jubedalt see plõksimine või solvumine esimese kahe mängu teemal. No ei olnud esimeses kahes mängus samasugust võitlust ja valmisolekut nagu kahes viimases, kõik nägid seda. Ei ole mõtet siin jaurata, et esimestes mängudes meil polnud lihtsalt õnne. Võiks olla mees ja tunnistada, et jah olime sitad, aga võtsime kokku ennast ja nüüd on ikkagi kõik enda kätes ja all good!

[eika]

ilus, aus intervjuu Kangurilt. väikestele tüdrukutele ei pruugi muidugi meeldida, aga minult 100% toetus.

x2.

esimene päev "noh, põlesite läbi, jah, mis tunne on?"
teine päev "noh, täiesti perses tiim olete ju, ega siin emil pole midagi teha ja publik vilistas välja, mis tunne on?"
kolmas päev "noh, võitsite, mis tunne on?"
neljas päev "noh, kaotasite napilt, mis tunne on?"

suht ajusäärtis level shit ju

ma ei tea, ma oleks peale sellist kaotust järjekordse "mis tunne on" küsija veel konkreetsemalt perse saatnud.

[eika]

No ei olnud esimeses kahes mängus samasugust võitlust ja valmisolekut nagu kahes viimases, kõik nägid seda. Ei ole mõtet siin jaurata, et esimestes mängudes meil polnud lihtsalt õnne. Võiks olla mees ja tunnistada, et jah olime sitad, aga võtsime kokku ennast ja nüüd on ikkagi kõik enda kätes ja all good!

Või, VÕI Tšehhil ja Belgial ongi väga tugev koondis (paremad kui Läti ja Leedu) ning sissesaamine oli legit? Et see pole variant?

[check]

Või, VÕI Tšehhil ja Belgial ongi väga tugev koondis (paremad kui Läti ja Leedu) ning sissesaamine oli legit? Et see pole variant?

Ongi tugevamad ja ma ei väida, et me need mängud võitma oleks pidanud, aga sellist sauna poleks eilse mängupildi juures raudselt saanud. Seal on kindlasti veel nüansse, nt Belgia ongi ebamugav vastane ja nende tabavus oli eriti mängu alguses ikka hullumeelne, mis omakorda võttis arusaadavalt mänguisu ära. Aga jahuda, et meil polnud esimeses kahes mängus ÕNNE ei ole tõesti legit...

[eika]

Ongi tugevamad ja ma ei väida, et me need mängud võitma oleks pidanud, aga sellist sauna poleks eilse mängupildi juures raudselt saanud. Seal on kindlasti veel nüansse, nt Belgia ongi ebamugav vastane ja nende tabavus oli eriti mängu alguses ikka hullumeelne, mis omakorda võttis arusaadavalt mänguisu ära. Aga jahuda, et meil polnud esimeses kahes mängus ÕNNE ei ole tõesti legit...

Kes seda jahub, et esimestes mängudes polnud õnne? Äkki mul on midagi kahe silma vahele jäänud. Minu meelest ütles kossukoondis suht selgelt peale esimest kahte mängu, et veitsa läksid mängud lappama, kui mänguskoor nüriks kiskus, aga seis pole nii hull kui tulemused näitavad.

Kõik see muu "ei võideldud ja nüüd võeti end kokku" või "põleti totaalselt läbi" on pigem fännide-ajakirjanike hinnang. Ma ei tea, see näitab mu meelest pigem spordiajakirjanduse taset, kui Tšehhit ja Belgiat peeti kotikuteks, kellelt Eesti justkui kindlalt pidanuks punkti saama. Põhiline räntimine tuleb ju sealt? Sesmõttes oleks Leedult esimene mäng 20ga saadud, siis olnuks kõik "Nojah, eks Leedu on tugev ka", aga Tšehhilt selline sissesaamine oli justkui katastroof.

[Yattara]

Põhiline rantimine tulenes ju sellest, millise mängupildiga me Belgiale ja Tšehhile kaotasime, mitte kas me kaotasime. Ma ei usu, et keegi Tšehhit ja Belgiat nõrgaks pidas. Autsaiderid olime nii ehk naa.

[jyriöö]

Eks siin tuleb arvestada ka asjas sees olijate kardinaalselt erinevat vaatenurka. Võtke kas või see, kuidas Juhkami, kes on küll profisportlane meeskonnaalal, kuid antud loos tavafänniga samal pulgal, vilekoori vastu avalikult rindejoonele hüppas. Turniiri tähtsust arvestades on selge, et koondis andis ka kahes esimeses mängus maksimumi. Küsimus, miks see maksimum nõnda nörritavalt ebapiisavaks osutus, on ilmselt miljonit dollarit väärt. Nüansse on niivõrd palju, alustades psühholoogilistest ja lõpetades taktikalistega. Mängija tuleb platsilt ära täielikus segaduses, et mida kuradit nüüd siis juhtus ja kas me olemegi nii sitad, fänn tribüünil ja teleka ees näeb platsil hunnikut peata kanu ringi siblimas ning kirsiks tordil pistab Delfi dolbajoob mikri nina alla ja küsib, mis tunne on. Selles valguses tuleb mõista nii toetajate kui ka mängijate reaktsioone, samas süüdistada üht osapoolt käegalöömises ning teist liigses kriitikas pole samuti asjakohane. Loodetavasti lõpetatakse nüüd turniir positiivse emotsiooniga, kus isegi võitluslik kaotus poleks häbiasi.

[Rebellion]

Minu viis kopikat.

Endalegi tundus esimeses kahes mängus justkui poleks meestel silmis põlemist ja sellist tuhinat, et viskuks terve satsiga selle ühe lahtise palli järgi. Samas ei usu ma hetkekski, et mehed oleksid teadlikult pehmotanud seal ja jalg sirgelt, õlgu kehitades, üksteisele nõutult otsa vahtinud. Nemad ütlevad, et ka esimeses kahes mängus võideldi ja taheti sama moodi. Ja ma usun neid.

Nagu eelmainitud, siis neid nüansse ongi mustmiljon, miks ühes või teises hetkes errorisse kogu see kupatus jooksis. Pigem arvan ma, et esimeses kahes mängus ei suudetud oma taset välja mängida, sest vaimselt ei oldud valmis. Ning pärast ehk videot nähes, vaatavad mehed ka, et kurat mis asja me teeme ja passiivselt passime seal. Spordipsühholoogiaga rohkem kursis olevate jaoks ei ole võõras ilming see šokiseisund, milles enamjaolt kõik meie mängijad 2 esimest mängu viibisid.

Pm mida ma tahan öelda, on see, et mängijad ise arvasidki, et võitlevad ja madistavad kõvasti, aga mingi vaimne blokk oli ees, mis pärssis metsikult nende esitust ja pärast videost kõrvalvaatajana, ei saaks mängijad ise ka aru, mis punt seal platsil ringi loivas ja uimerdas.

[Yattara]

Ehk siis maksimaalse pingutamisega on nagu paljude teistegi asjadega - üritad, aga vahel ei tule välja.

[Gallacher]

Kõik see muu "ei võideldud ja nüüd võeti end kokku" või "põleti totaalselt läbi" on pigem fännide-ajakirjanike hinnang. Ma ei tea, see näitab mu meelest pigem spordiajakirjanduse taset, kui Tšehhit ja Belgiat peeti kotikuteks, kellelt Eesti justkui kindlalt pidanuks punkti saama.

No kui ikka Belgia vastu oled 11:44 taga, siis on raske midagi muud öelda, kui, et "ei võideldud" ja "põleti totaalselt läbi".

Minu arust pole ajakirjandus eriti ilkunud ja hurjutanud, peale kahte koledat kaotust tegi kõige enam kriitikat hoopis koondise ekstreener Enden. Küll aga ärritavad ennasti need idiootlikud küsimused, et kuidas tunne on.

[coco]

Käib tänapäeval ametiga kaasas. Deal with it. Suhtlemine lollide ajakirjanikega ja negatiivne sotsiaalmeedia tagasiside pärast kahte pmst 30nepunnist sissesaamist on täiesti normaalne nähtus. Emotsiooni pealt võib igaüks panna, seda ei saa ette heita, oleks ise ilmselt hullemini öelnud.

Aga, muu jama et andsime ka esimestes mängudes endast maksimumi ning kaks vana kossulegendi, kes telesaates koondist kriitikanoolte eest kaitsmas käisid, kellele seda hämamist vaja on? No ei andnud ju, kui teie maksimum on see, et Arbet paneb vabalt kolmese rõngast mööda ja pall kukub otse sülle korvi all olevale eestlasele, kes selle lihtsalt auti pillab samal ajal kui tablool valitseb skoor 9:41, siis pole mõtet rääkida mingist võitlemisest. Eriti viimase kahe tulemuse valguses on ju selge, et oskame mängida küll kui tahame. Mehed kusesid täis ennast esimestes mängudes. Kriitika oli õigustatud. Viimases kahes mängus on ilmselt end ületatud, tuleb kiita.

[Staadium]

Kui vaadata grupi tabelit, siis Läti ei tohiks olla meile "raske" vastane. Pigem keskpärane ja kui meil nagunii enam miskit kaotada pole ja pigem ainult võita, siis usun, et mehed võitlevad täna veri-ninast-väljas. Peamine on kaitses pead mitte kaotada, nagu eile paar minti enne mängu lõppu. Kui oled eduseisus, siis üks rumal pallikaotus võib tähendada palju.

[chac]

eraldi küsimus on ka see miks krdi pärast on vaja eesti oma ajakirjanikel mängijate motti maha tõmmata või neid veel rohkem närvi ajada enne otsustavaid kohtumisi... küsimus ajakirjanike poole - kelle poolt te siis lõpuks olete, kellele pöialt hoiate?