Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
mis UU siia puutub? see on EKRE uudiste ja arvamusportaal. Mönu vihjas konkreetselt sinu Postimehe uudisele
#objektiivneajakirjandus
Mu postituse all on peidus UU link, kus seisab kirjas:
Üle nädala kestnud meeleavalduse üks ninamees Tanel Gabtšenko jõudis täna Vabaduse väljakul vaid veerand tundi olla, kui ta politseibussiga ära viidi.
Sa üritasid viidata mingile peavoolumeedia kallutatusele, aga sama ninamehe agendat pushib ka nendele meeleavaldustele mõnuga hagu andev meediakanal UU näol.
Samas kui need inimesed on mittevalijad, siis valimisaktiivsuse tõstmiseks on neile tähelepanu pööramine samm demokraatia tugevdamiseks, kui muuhulgas ka sellised valima tulevad.
Meedia ei olegi kallutatud per se, aga vahel kiirustatakse, valitakse lihtsam ja vingem pealkiri jne. Antud lugu oli noore ja väga tubli reporteri tehtud lugu inimesest, kes on seal liikumise juures aktiivne, aga teda kogu liikumise valitud juhiks nimetada on veidi liiga lihtsustatud lähenemine.
Ehk asjad pole nii ühesed, mustvalged ja kui sa saadad sellele üritusele kuus erinevat ajakirjanikku, siis saaksid ka kuus erinevate varjunditega lugu. Kui nad muidugi kõik ninapidi koos on seal, siis tuleb ilmselt väiksemad varjundid, aga ikkagi.
Daz Booob oskab kindlasti kuidagi filosoofiliselt lahti mõtestada, miks see tavaline keskklassi rahvas kipub endale juhiks valima meest, kellel on tema enda sõnade kohaselt «väga tugev elukooliharidus»
Kui, siis ainult veini või konjaki seltsis, sest antud küsimus langeb *psühholoogia valdkonda. Kuid säilitamaks siiski soovitud filosoofilist nooti, siis antud küsimusele suudavad enam-vähem aktsepteeritava vastuse paljud anda ning kaotavad seeläbi olulisuse faktori. Sellest tulenevalt võiks vast küsida, et kas ja/või kuidas antud inimestega toime tulla nii, et sellest oleks ühiskonnale kasu?
"Kas" on intrigeeriv, eksju?
Success?
*Mul täna jäi mingi Andero Uusbergi seletus antud teemast silma, kuid ei suutnud seda nüüd leida. Et vajadusel ehk leiad.
see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled
"joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"
"Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."
Silvia Ilves tšelloga kõlab nagu mingi Pornhubi search criteria
Lol ja. Ega tal onlyfansi ei ole?
Aga politsei järgib ettenähtud regulatsioone - kui mask on kohustuslik, siis nende asi on selle täitmist järgida. Kui juba vastu kaalikat saad, siis oled eksinud ühiskonnas kehtestatud reeglite vastu ja kui tunned, et su õiguseid on rikutud, pöördu kohtusse. See politseiriigi hala on mingite valgusolendite mula, ei tasu tähele panna.
*Mul täna jäi mingi Andero Uusbergi seletus antud teemast silma, kuid ei suutnud seda nüüd leida. Et vajadusel ehk leiad.
Toompea-esiste meeleavalduste peakorraldajat taga otsides jõuame vandenõuteoreetikust William Kovali soovitusel Keskerakonnast välja heidetud Tanel Gabtšenkoni – 32-aastase põhiharidusega meheni, kes arvab ennast teadvat, kuidas asjad maailmas tegelikult käivad.
Hommikuks ta kohvi ei joo, ainult teed. «Haigused tulevad sellepärast, et inimesel pole piisavalt vett organismis.» Hamba alla valmistab ta enesele ühe võileiva – rohkem pole mõtet, sest süüa saab ka Toompeal. «Keegi ei tea, kust need söögid tulevad siia,» ütleb ta.
Haridustee jäi Gabtšenkol lühikeseks, üheksa klassi. Küll aga on tal see-eest enda sõnul «väga tugev elukooliharidus»: ta on töötanud poodides, baarmenina, laotöötajana ja teinud muid lihtsaid otsi.
Veel aasta tagasi kartis ta koroonaviirust kui tuld. Nüüd on asjalood muutunud: ta luges internetist, et koroonaviirus olevat miljardäride «Bill Gatesi, George Sorosi ja mõne hiinlase» kuri plaan. Ja nüüd olevat nad ära ostnud nii Eesti riigijuhid, teadlased kui ka ajakirjanikud.
«Apteekrid ütlesid ka mulle, et mingit Covidit pole. See kõik tundub loogiline, et nüüd meie peame ühiskonnana kannatama,» põhjendab mees. Ta peab ennast niivõrd valgustatuks, et tahaks terve elu viroloogiaga tegelenud Irja Lutsari teadusnõukoja esimehe kohalt välja vahetada. Vähe sellest, Toompea meeleavaldajate ninamees tahab hakata Eesti uueks peaministriks. «Me värbame erru läinud kaitseväelasi, et uus riik luua,» kuulutab ta Toompeal ja haarab ruupori. Kui Lossi platsile ilmub Monika Helme, hõikab ta ligi tuhandele inimesele: «Kallistame nüüd kõik Monika Helmet! Monika Helme on siin. Teeme kõik kalli!»
Sellises toonis on ta Lossi platsil rahvast üles kütnud juba 12 päeva.
Ja kuigi Gabtšenko sõnul võideldakse Toompea ees ühe seaduseelnõu vastu, peitub psühholoog Andero Uusbergi ja kunagise riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõuniku Ilmar Raagi hinnangul grupi ühisnimetaja hoopis üldises usaldamatuses.
Riigikantselei uuringutest selgub, et Eestis on pidevalt umbes kümme protsenti inimesi, kelle hinnangul pole koroonaviirusega olukord kunagi kriitiline olnud ning riik on üle reageerinud. Ehk nende inimeste hinnangul – hoolimata ligi kolmest miljonist viirusega seotud surmast maailmas, teadlaste sõnavõttudest ja riigipeade pöördumistest – pole koroonaviirus üldse ohtlik.
«Selliste meeleavalduste taga on tihtipeale inimesed, kellel on jõuetuse tunne; kes tunnevad, et ei kontrolli oma saatust. Nad justkui ebaratsionaalselt kannavad ühe ängistuse teisele teemale üle. Antud juhul on see kantud koroonateema peale,» arutles Ilmar Raag.
Kuid miks haaravad inimesed vandenõuteooriate järele? Uusbergi sõnul on selles oma roll ühiskondlikul tõrjutusel või teisisõnu jõuetusel oma elukorralduse mõttes. Vandenõuteooriad annavad teatava kontrolli enda üle. «Mõne uuringu järgi on nii, et kontrollitunde laengut otsib inimene, kellel on elus võib-olla vähem oma sotsiaal-majandusliku klassi tõttu kontrolli võimalusi,» lisab Andero Uusberg.
Selle inimpsühholoogiast tuleneva vajaduse peal sõidavad praegusel ajal üle maailma ka erinevad poliitilised jõud, sageli just populistlikud parteid. «Inimesed, kellel on tunne, et nad on suure arengu rongist maha jäänud ja kellel pole kontrolli elu ja saatuse üle, on andnud oma hääle ja toetuse tihtipeale populistlikele jõududele,» ütleb Raag.
«Üks asi, mis vandenõuteooriate juures paelub, on see, et see annab võimaluse võtta kontrolli alla selle info, mida ma usun. See on loomulikult illusoorne ja viib sageli eksiteele. Aga skepsise aktis endas on sees kontrollitunne: ma ise olen oma otsuste peremees, ma ei usalda pimesi ja kahtlen rohkem kui keskmine inimene. Ja see annab kontrollitunde,» arutles Uusberg.
Ehk võib just siit leida viiteid põhjustele, miks on vandenõuteoreetikud haaranud oma sõnavarasse väljendid nagu «mõtle oma peaga», «ava oma silmad», «vaata suurt pilti» või «ära usu kõike, mida sulle räägitakse».
Vajadus aru saada
Vandenõuteooriad toidavad Uusbergi sõnul veel üht psühholoogilist põhivajadust: aru saada, mis maailmas toimub, ja selle on pandeemia seadnud löögi alla. «Praegu pakuvad vandenõuteooriad rahuldavama, terviklikuma seletuse, sest sisaldavad sageli tegelasi: keegi on kuskil, näiteks Hiinas üks labor... kas kogemata või tahtlikult... Selline lugu toidab meie maailmast arusaamise aparaati natuke paremini kui nii-öelda teaduslik lugu, mis on hoopis keerulisem.»
Aga ikkagi. Kust võtab üks Mustamäe kahetoalises korteris elav põhiharidusega lihtne mees põhjendamatu enesekindluse kuulutada, et tema teab, kuidas asjad globaalse pandeemiaga tegelikult on? Uusbergi sõnul pole selles midagi imestada, sest ka tavapärane inimene, kes pole vandenõuteooriate kütkes, tunneb, et just tema teab tõde. «Põhjus, miks ta ütleb, et teab, on see, et ta toetub mingisugusele eksperdile. «Ma tean seda, sest see teadlane ütles.» Aga psüühikas olev enesekindlus on tegelikult sama mis vandenõuteoreetikul,» selgitas Uusberg.
Vajadus kuuluda
Infomüras orienteerumise teeb keeruliseks veel asjaolu, et vandenõuteoreetiline mõtlemine tugineb allikatele, mis kasutavad sageli samu usaldusväärsuse markereid. Näiteks levib sotsiaalmeedias koroonaviirust eitav deklaratsioon, millele on alla kirjutanud hulk ennast teadlaseks nimetanud inimesi. «Viidatakse samale autoriteedile – teadlastele –, aga ei mõisteta, et see kaduvväike osa teadlasi seal nimekirjas on välja valitud suurema autoriteetse süsteemi, teadlaskonna seest,» ütleb Uusberg. Ka meeleavaldaja Gabtšenko põhjendas oma usku sellega, et on olemas «teised teadlased». «Ma olen väga tänulik Vene teadlastele, kes ütlevad, et see kõik on jama,» üritas Tanel Gabtšenko mind veenda.
Kui ei teaks, mis asju meeleavaldajad Toompea lossi ees ajavad, võiks pidada seda täitsa toredaks rahvakogunemiseks: lastakse isamaalisi laule, pakutakse kooki ja vestetakse juttu. Siit tuleneb vandenõuteooriaid toitva kokteili kolmas ja Uusbergi hinnangul ehk kõige olulisem komponent: vajadus kuuluda.
«Koostegutsemine ühise eesmärgi nimel ja ühise vaenlase vastu on kogukonda liitev jõud. Mis sest, et sel tegemisel on küsitavusi. Koostegemise rõõm on täitsa siiras,» ütleb Uusberg. Asjale teiselt poolt vaadates: põhjus, miks inimene usub teaduspõhist infot, ei tulene niivõrd adekvaatsemast info tõlgendamise võimekusest, kuivõrd sellest, et ta elab kogukonnas, kus selline uskumuste ruum on sotsiaalne norm.
Meeleavaldajate seas ringi liikudes kuulen mitmel korral murenooti, et olgugi et üks seltskonna eestvedajaid usub siiralt, et maakera on lapik, ei taha nad, et neid kõiki lamemaalasteks kutsutaks. Üritades nende maailmapildi kohta täpsemalt küsida, hakatakse hoopis mind süüdistustega pommitama. Uusbergi hinnangul näitab see teatavat polariseerumist. «Üks verstapost polariseerumise määramiseks on see, kui ühel hetkel hakkab mingi küsimus seostuma identiteediga: sellega, millisesse tiimi sa kuulud. Tekib seis, kus ma ei usu enam midagi, sest eeldan, et üritad manipuleerida,» ütleb Uusberg.
Tulevikustsenaarium
Meeleavaldajate üks ninameestest Tanel Gabtšenko on juba kuulutanud, et tahab luua uut riiki. Kas see meeleavaldus võib kujuneda sama teravaks, nagu oli aasta alguses toimunu Ameerika Ühendriikide Kapitooliumis? «Selleks et see liikumine nii palju tuult saaks tiibadesse, peaks juhtuma veel midagi. Peaks juhtuma mingid intsidendid, mis võimu diskrediteeriksid ja kütaks võimuvastasust. Politsei peab olema ettevaatlik. Et ei tekiks lisakonflikti koldeid,» ütles Raag.
Samas on Raagi hinnangul Toompeal meelt avaldavate inimeste ja Kapitiooliumi rünnanud ameeriklaste vahel ühiseid jooni. «Aga meie protestijad pole laiemas plaanis nii radikaalselt meelestatud. Kapitooliumi ründajate seas oli väga selgelt organiseerunud paramilitaarseid tegelasi, kes kalkuleerisid, mida nad teevad. Eestis annavad seni tooni pigem lillelapse tüüpi protestijad,» hindas Raag.
Kuigi seltskonna seas on mõni valjuhäälsem inimene, puudub tugeva poliitilise kapitaliga juht. Raagi hinnangul on sellisel puhul kaks võimalikku stsenaariumit: «Ilma juhita liikumised hääbuvad, aga kui tulevad juhid, siis sõltub sellest, milline on juhi programm. Kuidas ta tekkinud energiat ära kasutab.»
Kuidas pingestatud olukorda lahendada? «Kui ma peaksin nõu andma, siis ütleksin, et tegelikult tuleb vaadata kahte asja: dünaamikat, millised on trendid ja kuhu edasi läheb; teistpidi seda, kui suur on nende inimeste osakaal ühiskonnas,» ütles ta.
Uusberg on pigem seda meelt, et ülemäära laia toetust sellele meeleavaldusele ühiskonnas pole. «Ma ei usu, et see on justkui jäämäe veepeale osa, vaid pigem selles grupis lahti rulluvate protsesside najal on mõni inimene jõudnud punkti, et nüüd tuleme tänavale,» ütleb ta.
The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.
Kommentaar