Päevapoliitika

[LaRaBla]

Mis valul üldsegi on seda eelarvet plussi timmida, miks mitte laenu vötta nagu teised riigid seda teevad? Peaaegu köikidel laen suureneb. Nagunii seda kunagi tagasi ei maksta. See pisike kiitus hea laenureitingu eest ei päästa kedagi.

Kreeka mõtles ka nii 40 aastat järjest.

Arvestada tuleb sellega, et ELi uus poliitika peale Kreeka kriisi on mitte pankrotis riike/panku pankrotist välja aidata, vaid lastagi neil totaalselt põhja minna(vt. Küprose panganduskriisi 2012-2013 näiteks).

[eika]

Jepjep, kui võtad vastu kaks pagulast, siis on riik kolme aastaga Rootsi ja kui lased eelarve korraks väikesesse miinusesse, siis oled koheselt Kreeka2.0

[zelee]

Seda tahtsin teada kas teadus on meil piltlikult öeldes vigane sant, auklikuks kulunud püksipersega, kes nüüd ilma rahastuse tõusuta omale mulla peale peab kraapima? Et noh, poleemikat on palju ent midagi ju ära ka samas ei võeta...

Jah, teaduses on krooniline rahapuudus. Lihtne näide. Tartu Ülikoolis saab doktorikraadiga teadur vähem palka kui õpetaja Karksi-Nuias.

[kaala]

Vaid suured laenajad ei pea kunagi asju tagasi maksma. Väiksed võlgnikud rivistatakse kõik üles, see on alati nii olnud.
Kui USA riigivõlg on kosmiline, siis see on turuliidri majandushoov, kui Eesti laenab end lõhki, siis me elame varsti nagu Venetsueela. Kreeka siis on seal kuskil vahepeal.

Kes üldse peab? Eestil on krediidireiting tipus, löhkiminemisest asi kaugel, vöiks vabalt laenu vötta, kui on näidata ette kuhu seda kasutada, nii et aitaks kaasa riigi arengule ja majandusele. Soome seda näiteks teeb. Probleem Eesti jaoks vöiks olla körgelt kvalifitseeritud tööjöus, millest ennegi puudus ja see kiirendaks ka palgatöusu. Samas kui möned miljardid teadusesse ja haridusse paisata, olukord kindlasti muutuks. Praegu on ju eesmärk lihtsalt tasakaalus eelarve, mitte areng.

[Nurmekas]

Kes üldse peab? Eestil on krediidireiting tipus, löhkiminemisest asi kaugel, vöiks vabalt laenu vötta, kui on näidata ette kuhu seda kasutada, nii et aitaks kaasa riigi arengule ja majandusele. Soome seda näiteks teeb. Probleem Eesti jaoks vöiks olla körgelt kvalifitseeritud tööjöus, millest ennegi puudus ja see kiirendaks ka palgatöusu. Samas kui möned miljardid teadusesse ja haridusse paisata, olukord kindlasti muutuks. Praegu on ju eesmärk lihtsalt tasakaalus eelarve, mitte areng.

See ei olegi kunagi teema olnud, et Eesti ei saa laenu võtta. Probleem on olnud - kuhu see laenuraha panna.
Poliitikud tahaksid selle valada kas mitte-tootvasse betooni (4-realine maantee, hurraa) või siis tõsta pensione.
Laenuraha esimene mõte võiks ikkagi olla - mida me hakkame sellega paremini tegema, et me selle mingi mõistliku aja jooksul tagasi saaksime maksta. Seda head mõtet pole kunagi olnud. Isegi Reformil mitte. Keskerakonnast ja ammugi EKREst rääkimata.

Teadus on tõesti üks väheseid kohti, kuhu minu arust seda laenu võiks võtta. Miks seda tehtud pole - ei oska öelda.

[_AI_]

See ei olegi kunagi teema olnud, et Eesti ei saa laenu võtta. Probleem on olnud - kuhu see laenuraha panna.
Poliitikud tahaksid selle valada kas mitte-tootvasse betooni (4-realine maantee, hurraa) või siis tõsta pensione.
Laenuraha esimene mõte võiks ikkagi olla - mida me hakkame sellega paremini tegema, et me selle mingi mõistliku aja jooksul tagasi saaksime maksta. Seda head mõtet pole kunagi olnud. Isegi Reformil mitte. Keskerakonnast ja ammugi EKREst rääkimata.

Teadus on tõesti üks väheseid kohti, kuhu minu arust seda laenu võiks võtta. Miks seda tehtud pole - ei oska öelda.

Mõistlik on ju võtta mingi projekti tegemiseks, millegi valmistamiseks, mis annaks eelduse, et edaspidi seda projekti kasutades luuakse mingit lisaväärtust. teaduse rahastamise kontekstist räägitakse aga siiski püsikuludest- eelkõige palgad. Infras ei ole kisa eriti suur, seda vähemasti tunnistavad rektorid ka. Võtta nn laenu palkadeks, hmm, pole vist kõige parem idee. teadus- ja arendustegevuses on praegu probleem palju suurem probleem teaduse rakendusvõimalustes ja erasektori investeeringutes, paljuski ka dubleerimises ja ausas küsimuses nn sotsteaduste ja reaalteaduste vahekorrast kõrghariduses. Neid küsimusi väga muidugi lahendada ei taheta, aga matuseid saab RESi raames muidugi vägevaid korraldada.

[atleticomadrid]

See ei olegi kunagi teema olnud, et Eesti ei saa laenu võtta. Probleem on olnud - kuhu see laenuraha panna.
Poliitikud tahaksid selle valada kas mitte-tootvasse betooni (4-realine maantee, hurraa) või siis tõsta pensione.
Laenuraha esimene mõte võiks ikkagi olla - mida me hakkame sellega paremini tegema, et me selle mingi mõistliku aja jooksul tagasi saaksime maksta. Seda head mõtet pole kunagi olnud. Isegi Reformil mitte. Keskerakonnast ja ammugi EKREst rääkimata.

Teadus on tõesti üks väheseid kohti, kuhu minu arust seda laenu võiks võtta. Miks seda tehtud pole - ei oska öelda.

Teedevõrgu kaasajastamise puhul peaks vaatama pisut kaugemale, kui see, et asfalt on maas. Niiöelda "tagasimakse" on siin täiesti olemas.

[Nurmekas]

Teedevõrgu kaasajastamise puhul peaks vaatama pisut kaugemale, kui see, et asfalt on maas. Niiöelda "tagasimakse" on siin täiesti olemas.

Ühtegi normaalset põhjendust pole seni esitatud. See, et peale Paidet on nüüd Tartu poole ebamugav sõita - tehke siis mingi normaalne arvestus. Lihtsalt põhjendus, et nüüd on jube mõnus ja turvaline sõita ja küll see raha ka tuleb - sorri, mina küll raha ei annaks, kui mult küsitaks.
Ongi see, et liiga usinalt kiputakse seda asfalti EU rahade ja laenurahade eest maha panema.

[Nurmekas]

Mõistlik on ju võtta mingi projekti tegemiseks, millegi valmistamiseks, mis annaks eelduse, et edaspidi seda projekti kasutades luuakse mingit lisaväärtust. teaduse rahastamise kontekstist räägitakse aga siiski püsikuludest- eelkõige palgad. Infras ei ole kisa eriti suur, seda vähemasti tunnistavad rektorid ka. Võtta nn laenu palkadeks, hmm, pole vist kõige parem idee. teadus- ja arendustegevuses on praegu probleem palju suurem probleem teaduse rakendusvõimalustes ja erasektori investeeringutes, paljuski ka dubleerimises ja ausas küsimuses nn sotsteaduste ja reaalteaduste vahekorrast kõrghariduses. Neid küsimusi väga muidugi lahendada ei taheta, aga matuseid saab RESi raames muidugi vägevaid korraldada.

Täiesti nõus. Ehk siis tuleme jälle vana probleemi juurde tagasi - tahaks hirmsasti investeerida nii innovatsiooni ja teadusesse - aga kuidas? Ega siis eelmised valitsused sama moodi polnud mingid innovatsioonivastased ja kirikukoolide taastamise pooldajad, sama vana teema.

[kaala]

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juri-ratas-soitis-maksumaksja-kulul-salaparasele-bilderbergi-kohtumisele-millest-seal-ikkagi-raagitakse?id=86384863

Ratas kuulsa Bildenbergi kohtumisele kutsutud teist aastat järjest. 23 Riiki esindatud ja eestlastest kedagi teist seal varem käinud pole.

[Peeter I]

https://www.delfi.ee/news/paevauudis...se?id=86384863
Ratas kuulsa Bildenbergi kohtumisele kutsutud teist aastat järjest. 23 Riiki esindatud ja eestlastest kedagi teist seal varem käinud pole.

Helmed hoiavad ka siis NWO liini kenasti.

[kaala]

Ratas nagu pole selline tüüpiline NWO kandidaat, Helmedel kindlasti huvi päras Jürkalt pärida. Kusjuures arutelu toimunu kohta lubatud, lihtsalt allikat ei toki avaldada. "participants are free to use the information received, but neither the identity nor the affiliation of the speaker(s) nor any other participant may be revealed."

[kaala]

Toetame pedesid

https://kultuur.err.ee/947911/halduskohus-luges-rakvere-otsuse-mitte-toetada-lgbt-festivali-oigusvastaseks

[Sambaz]

Toetame pedesid
https://kultuur.err.ee/947911/haldus...oigusvastaseks

Mis sind seal nüüd häirib? Kohus seletab ju detailselt, miks selline otsus tehti. Või kohus oli ikka kallutatud? Soros on süüdi!

[LaRaBla]

Mind siiralt huvitab, et kas need suurimad homovihkajad on kõik ise kapihomod või milles asi on? Suurbritannias on näiteks selline Tooride poliitik nagu Steve Baker, kes ei saa partei juhiks umbes mitte kunagi kandideerida, sest siis tuleks tema seksuaalne orientatsioon välja. Samas on ta avalikult tuntud kui kõige suurem homoõiguste vastane.