Mis teid närvi ajab ???

[Halb ründaja]

Tänapäeval kitse ka hüpatakse koolides?

[orbitaaljaam]

Tänapäeval kitse ka hüpatakse koolides?

Ainult Kaukaasias.

[vendetta]

Tahaks ka teada? Millele rõhku pannakse täiesti tavalises koolis kehalise tundides? Minu põhikooli ajal 199X, oli kahes, pigem humanitaarse suunitlusega keskkoolis, kits laste kehalise arengu A ja O... Iga aasta tehti seda mitu korda... mõnikord ainult see põrkelaud oli liiga logu ja siis oli jessssss!!! kõigil kohe. Tolleaegsed normid ja kavad tundusid üldse pigem mingi NLiidu Spetsnazi järelkasvu treenimise manuaalist. Kits oli lihtne alates kuskil 6-7 klassi vanusest, aga minu meelest algas see juba pigem 3ndas klassis kui mitte isegi teises. Kitse ületamise treening oli ka selline, et kehakultuurlasest õpetaja näitas paar korda ette ja siis pidid kõik vägagi erinevate füüsiliste eeldustega tatikad proovima järgi teha kuigi kasvu oli meetri võrra vähem. Üldse rõhk oligi igasugusel võimlemise värgil. Kits, poom, rööbaspuud, võimlemiskang ja võimlemisrõngad. Neist kaks viimast olid tavakoolis ikka täielik overkill. Isegi sporditrennides käivad õpilased ei suutnud sisuliselt mitte midagi ette nähtud asjadest sooritada nendel ja lõpuks loobutigi hindeid panemast, sest hinnete järgi oleks olnud tegu invaliidide klassiga. Ma ei kujuta ette, kas tõesti olid millalgi varem NLiidu ajal keskmine põhikooli tatikas selline minirambo, et viskas kangil lõdvalt saltosid ja tireleid või mis iganes need nõutud harjutused olid programmis. Samas kooliaasta esimesed nädalad olid alati väljas staadionil, peamiselt igasugused jooksud ja seal sai 90% klassist vähemalt tugeva nelja kätte ilma verd köhimata. Jooksualadel nagu polnud sellist normide ja reaalsuse vastuolu.

[dareth]

Meil oli nagu veerandite kaupa: teine veerand oli võimlemisveerand, kolmas suusaveerand, esimene ja neljas normaalsed veerandid.

[Nahkpea]

Tahaks ka teada? Millele rõhku pannakse täiesti tavalises koolis kehalise tundides?

Eks need on kooliti väga erinevad. Mina käisin koolis, kus olid kõik korvpallihaiged ja ega õpetaja ka millegi muuga liigselt meid ei koormanud. Kuna kaks kehalise tundi oli järjest, siis esimene tund tavaliselt kulus mingite selliste kohustuslike asjade peale ja teine tund sai ainult korvpalli mängitud. Või noh, ega selle kohustusliku kava peale ka tervet tundi ei läinud, silkasid oma Cooperi testi või millegi ära ja kadusid kiirelt saali korvpalli mängima.

Meil oli nagu veerandite kaupa: teine veerand oli võimlemisveerand, kolmas suusaveerand, esimene ja neljas normaalsed veerandid.

Ma kujutan ette, kuidas teil seda teist veerandit vihati.

90-ndatel polnud õieti lumiseid talvigi, nii et liiga palju suusatama ka ei pidanud.

[_AI_]

Minu arust tuleks linnavahele ka patrullima panna noorsoopolitseid, et lapsed ise rahvastepalli ei mängiks.
Omal ajal põhi mäng ikka käis koolivälisel ajal, majade vahel.
Seal - oh õudust - ei mänginud isegi sama aastakäigu lapsed, vaid mingi 4-5 aasta vanuse vahega tüübid.

Et see võiks ka ära keelata, kui te juba tegelete sellega.

Kogu selle diskussiooni point oli teine. Küsimus, kas ja täpsemalt- kuidas?- peaks seda rahvastepalli kooliprogrammis ehk kehalises korraldama või mitte korraldama. Eks siin olegi õpetaja roll väga oluline, seda mängu saab ka mängida siski nii, et mitte just kõige sportlikumatel algklassi õpilastel, kel püüdmine või jooksmine hästi välja ei tule, võrkpalliga kahelt meetril näkku ei lajatata või spetsiaalselt ei lahmita mõnele kopskamale lapsele palliga pihta, kuna "ta on ju paks, talle saab pihta". Keegi ei räägi rahvastepalli keelamisest. Sai kunagi vist mängitud ka korvpalli nii, et treener ütles- krt, see vastastel on terav poiss ja teeb paksu pahandust, mine pane talle küünarnukiga, see ei tähenda, et keelame nüüd tänavakossu, vaid kui mängu iseloom või võidu võti on selline, et teeme nn nõrgematele haiget, siis tuleks vähe reegleid muuta õpetaja poolt või kui ei suudeta, siis kõrvale jätta kekatunnist.

[mcnamara]

Mina käisin peamiselt kaheksakümnendatel ja keelekallakuga süvaõppega koolis. Kehalise saalis olid kõik need võimlemisriistapuud olemas, aga erilist kasutamist nad vähemalt poiste poolt küll ei leidnud. Pigem lasti ikka mingit korvpalli või rahvastepalli mängida ja eks seda kiusamist oli viimase puhul küll omajagu. Kui vähegi ilma, viidi tunnid õue, aga ega sealgi viitsitud midagi erilist. Jooksma pidi, vahest palli viskama ja tihti oli jalgpall. Talvist suusatamist mäletan küll, aga vanemates klassides küll enam mitte.

[Rudy]

Sõitsin koduhoovi (kortermaja). Kaks vaba parkimiskohta. Sõidan sobivasse kohta, tagumine käik sisse.. ja mingi ahv sõidab silmnähtavalt suure kiirusega sinna, kuhu ma tahtsin tagurdada. Vandusin ja manööverdasin end siis viimasele vabale kohale. Mõtlesin, et ütlen talle midagi teravat, aga ta oli juba liiga kaugel. Ent mitte trepikotta siirdumas, vaid hoopis ümber maja nurga, tõenäoliselt ülikooli. Parkimine on meil obv ainult lubadega, parklasse sissesõidu juures on ka vastav keelumärk, aga see vist on seadustühine. Palun andke ruttu häid ideid, mida nüüd ette võtta? Mul on nii printer kui mitmesuguseid kleeplinte olemas.

Jätta kondoom kirjaga: "Ära palun paljune!"

[Nurmekas]

Kogu selle diskussiooni point oli teine. Küsimus, kas ja täpsemalt- kuidas?- peaks seda rahvastepalli kooliprogrammis ehk kehalises korraldama või mitte korraldama. Eks siin olegi õpetaja roll väga oluline, seda mängu saab ka mängida siski nii, et mitte just kõige sportlikumatel algklassi õpilastel, kel püüdmine või jooksmine hästi välja ei tule, võrkpalliga kahelt meetril näkku ei lajatata või spetsiaalselt ei lahmita mõnele kopskamale lapsele palliga pihta, kuna "ta on ju paks, talle saab pihta". Keegi ei räägi rahvastepalli keelamisest. Sai kunagi vist mängitud ka korvpalli nii, et treener ütles- krt, see vastastel on terav poiss ja teeb paksu pahandust, mine pane talle küünarnukiga, see ei tähenda, et keelame nüüd tänavakossu, vaid kui mängu iseloom või võidu võti on selline, et teeme nn nõrgematele haiget, siis tuleks vähe reegleid muuta õpetaja poolt või kui ei suudeta, siis kõrvale jätta kekatunnist.

Ma utreerisingi antud teemat. Kui narkootikumid ja ahistamised on keelatud koolis ja kooliprogrammi raames, ega need siis ka kodus ja tänaval tohi olla lubatud.
Õpetaja roll on kogu õppeprogrammi juures oluline, tõenäoliselt on võimalik retsidivistlikult harrastada ka jalgpalli, lõunasööki või ka vahetunnis kullimängu, ebaselge, miks see rahvastepall siin on fookusesse tõstetud. Kui keegi viskab kedagi rahvastepalliga ninast vere välja, siis see on ikka rahvastepallist eraldi probleem, korvpalli ja jalgpalliga olen ma samuti piki vahtimist saanud.
Arusaadav, et vähemsportlikele lastele ei meeldi kehalise kasvatuse tunnid ja pallimängu kogemus on traumatiseeriv, niisamuti ei meeldi kahelistele matemaatika tund ning klassi ees vastamine paneb kõhu keerama.

Kindlasti tuleks tähelepanu alla võtta ka, et koolidiskodel tüdrukud (ja vist ka poisid) kellelegi korvi ei anna, sest see õõnestab tantsulekutsuja eneseväärikust, võib tekitada komplekse ja tulevased suhted vastassooga võivad saada eluks ajaks kahjustatud.

Üldse võiks olla rohkem regulatsioone.

[Mõnuagent 007]

Ma utreerisingi antud teemat. Kui narkootikumid ja ahistamised on keelatud koolis ja kooliprogrammi raames, ega need siis ka kodus ja tänaval tohi olla lubatud.
Õpetaja roll on kogu õppeprogrammi juures oluline, tõenäoliselt on võimalik retsidivistlikult harrastada ka jalgpalli, lõunasööki või ka vahetunnis kullimängu, ebaselge, miks see rahvastepall siin on fookusesse tõstetud. Kui keegi viskab kedagi rahvastepalliga ninast vere välja, siis see on ikka rahvastepallist eraldi probleem, korvpalli ja jalgpalliga olen ma samuti piki vahtimist saanud.
Arusaadav, et vähemsportlikele lastele ei meeldi kehalise kasvatuse tunnid ja pallimängu kogemus on traumatiseeriv, niisamuti ei meeldi kahelistele matemaatika tund ning klassi ees vastamine paneb kõhu keerama.

Kindlasti tuleks tähelepanu alla võtta ka, et koolidiskodel tüdrukud (ja vist ka poisid) kellelegi korvi ei anna, sest see õõnestab tantsulekutsuja eneseväärikust, võib tekitada komplekse ja tulevased suhted vastassooga võivad saada eluks ajaks kahjustatud.

Üldse võiks olla rohkem regulatsioone.

Korvpallis tahab vastane ikka korvi visata. Vastu nina on pigem õnnetus. Antud probleem ongi see, kui punkti saamiseks on üks variant kellelegi ilge tou ära panna.

[Kalp]

Sõitsin koduhoovi (kortermaja). Kaks vaba parkimiskohta. Sõidan sobivasse kohta, tagumine käik sisse.. ja mingi ahv sõidab silmnähtavalt suure kiirusega sinna, kuhu ma tahtsin tagurdada. Vandusin ja manööverdasin end siis viimasele vabale kohale. Mõtlesin, et ütlen talle midagi teravat, aga ta oli juba liiga kaugel. Ent mitte trepikotta siirdumas, vaid hoopis ümber maja nurga, tõenäoliselt ülikooli. Parkimine on meil obv ainult lubadega, parklasse sissesõidu juures on ka vastav keelumärk, aga see vist on seadustühine. Palun andke ruttu häid ideid, mida nüüd ette võtta? Mul on nii printer kui mitmesuguseid kleeplinte olemas.

Imestan ikka eestlase jonnakat visadust tagurdada parkimiskohale.Seda siis nii kodumaja hoovis kui kaubanduskeskuste parklates.

[Linnupoja]

Kas järgneb ka mingisugune praktiline põhjendus?

Võid seda rahulikult ootama jääda, sest sinu lahendus on praktilisem mitte jonnakam.

[rahvaspordipäev]

Korvpallis tahab vastane ikka korvi visata. Vastu nina on pigem õnnetus. Antud probleem ongi see, kui punkti saamiseks on üks variant kellelegi ilge tou ära panna.

Korvpall on kontaktala ja neid õnnetusi tuleb koolilastel puntras sebides mingi 6 tükki rünnaku jooksul. Rahvastepallis on ka eesmärk jalgu sihtida, mitte kõrgemale, et püüda poleks võimalik ja nõrgemad mängijad passivad niikuinii 15 meetri kaugusel korvilaua all, kust ei ole enam võimalik väga haiget saada kui eest ära ei jõua.

[Linnupoja]

Korvpall on kontaktala ja neid õnnetusi tuleb koolilastel puntras sebides mingi 6 tükki rünnaku jooksul. Rahvastepallis on ka eesmärk jalgu sihtida, mitte kõrgemale, et püüda poleks võimalik ja nõrgemad mängijad passivad niikuinii 15 meetri kaugusel korvilaua all, kust ei ole enam võimalik väga haiget saada kui eest ära ei jõua.

Lugesid teksti läbi ikka???????????

Meil kooliajal ei juhtunud ühtegi õnnetust üheski korvpalli mängus muidu, et väga huvitav statistika on 6 per rünnak.

[rahvaspordipäev]

Lugesid teksti läbi ikka???????????

Meil kooliajal ei juhtunud ühtegi õnnetust üheski korvpalli mängus muidu, et väga huvitav statistika on 6 per rünnak.

Meil kooliajal ei juhtunud rahvastepallis mitte ühtegi õnnetust. Korvpallis oli rünnak selline, et 10 last on korvi all 2 meetri raadiuses ja iga lauapalli ajal hüppasid kõik peadpidi kokku. Ja ega sellestki mingit elumuutvat jama ei sündinud.