-
-
-
-
Tema huumor pole ebaterve.Algselt postitas j6u1uv4n4 Vaata postitustThe path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.Kommentaar
-
Nood loomajutud kvalifitseeruvad vast küll ebaterve huumori alla.
Ülevaade ekstravagantse tsaari Ivan Julma jahmerdamistest erinevate loomadega. Tegelaskujudena astuvad üles Pärsia šahi kangekaelne elevant, näljane koerakari, hullunud karud, küpsetatud hani ning näljased karud. Jah, Ivan evis isevärki huumorimeelt, tema mõttelend oli piiritu.Kommentaar
-
võta järgmine kord see taustamusa maha või kõvasti vaiksemaksKommentaar
-
Jah, eks me alles katsetame erinevaid lähenemisi ja proovime õppida-areneda. Tänud tagasiside eest.Kommentaar
-
-
You do not have permission to view this gallery.
This gallery has 1 photos.Kommentaar
-
"Metsik roos“, „Lihtsalt Maria", „Tahmanägu", „Ka rikkad nutavad"...
Pöörane ning nostalgiline lugu sellest, kuidas Ladina-Ameerika melodramaatikast pungil seebiooperid (telenovelad ehk seebikad) haarasid enda valdusse kogu endise Nõukogude Liidu rahva. Eriti Eesti ja Venemaa. 1980ndate lõpp ja 1990ndate algus. Inimeste seebijoovastus oli äge ja kirglik, justkui kordumatu esimene armastus, mis iial meelest ei lähe. Meenutame seda vasikavaimustust, mida need telesarjad põhjustasid - tagantjärele tundub see unenäolisena, lausa viirastuslikuna, mida ei tahakski uskuda... Astugem hetkeks ajas tagasi ja meenutagem seda tormilist ja lausa uskumatut perioodi. Need pöörased, pöörased 90ndad...
Poliitilistest tormituultest ja majanduslikust kollapsist väntsutatud rahvas vajas midagi, mis aitaks unustada igapäevamured. Päästev õlekõrs leiti Ladina-Ameerikast sisse ostetud seebiooperites. Otsa tegi lahti 1988 eetrisse paisatud telenovela „Orjatar Isaura.“ See vaimustus, mis järgnes, oli võrreldav lausa massipsühhoosiga. Tundelised, elavalt žestikuleerivad ning taevalikes armuleekides säravad seebistaarid said siinsele publikule justkui perekonnaliikmeteks, kelle seiklustele elasid teleekraani taga kaasa kõik, olenemata vanusest ja sotsiaalsest seisundist. Kui teles jooksis seep, olid tänavad tühjad ning järgmisel päeval toimusid kõikjal elavad arutelud viimase eetrisolnud osa üle. Järjest ja järjest lõid seebiooperid vaatajarekordeid. Ületamatuks on need jäänud tänini.
Telenovelade käsikirju anti välja lausa raamatutena, seebistaaridele avanesid Kremli uksed ning melodraamasid kasutati ära ka poliitilistes võitlustes.
Jah, Põhja-Eesti rahvas oli Soome televisiooni kaudu juba varem tuttav Ameerika tippseriaalidega nagu „Dallas“ ja „Dünastia,“ kuid see kõik oli üksnes kahvatuks eelmänguks sellele, mis algas Ladina-Ameerika toodangu eetrissejõudmisega. See oli justkui tornaado, mis pühkis enda ees ära kõik.
Seninägematu seriaalituhin kestis sajandivahetuseni, mil see järk-järgult lahtuma hakkas.Kommentaar
Kommentaar