Green Day

[piimamees]

meelde tulevad kohe plaadid nendelt:
MGMT
Kno
Klaxons
Jonsi
omal veidral moel ka Slash ja Öökülm

Aasta uus on kindlasti Laika Virgin

Kanye ja Gorillaze headust ei mõista...

[Tofoa]

2010. aasta konkurentsitult kõige sitem album: Kanye West. Okei, ma pole veel viimase looni jõudnud, aga see ei saa head tähendada, sest siiani on see suutnud iga rajaga ainult sitemaks ja sitemaks minna.

Sa oled ikka täistofoa.

[Tofoa]

Juke, the next big thing.

[mcnamara]

Kuratlikult häid asju on kohe aasta alguses välja tulnud. Edie Brickell, The Decemberists, Iron & Wine.

[Saarlane]

Iron & Wine.

Iron Wine!!!!!

[mcnamara]

Iron Wine!!!!!

April Wine?

[EgoTrip]

viimased paar kuud on kuulatud pidevalt muusikat. valdavalt seda mis aastatega on kogunenud arvutisse
tooks välja mõned sigahead plaadid mida soovitaks soojalt.

Santigoldi (plaadi ilmumise ajal veel esinejanimega Santogold) plaat "Santogold", mis ilmus 2008 aastal.
palju sarnasusi M.I.A.-ga, kuid samas täiesti erinev. see 12 rajaline, dubi, reggae, new wave mõjutustega plaat koos maagiliste produtseeringutega peab kuuluma iga endast lugupidava vhänni plelisti. lood nagu "you´ll find a way (switch & sinden remix)", "starstruck", "unstoppable", "my superman", "creator" ja "anne" tõusevad minu silmist esile kui parimatest parimad.
P.S. kuulan praegugi seda plaati ning tegelikult peaks terve plaat pleilistis olema, raske on lemmikut valida.

Basement Jaxxi poolt, 2009 aastal ilmunud plaat "Scars" kuulub samuti mu lemmikute sekka.
Samas see oli mu arvutis üle aasta, ilma et oleks kasvõi ühte lugu kuulanud. Aga ühe tripi käigus kuulasin esimest rada, nimega "scars" ning siis ma lihtsalt pidin plaadi läbi kuulama. ja see oli suurepärane. vahel mahe, vahel jõuline house. "scars" on siiamaani üks mu lemmiklugusid. minu jaoks paistsid veel silma "shes no good", "saga", "distractionz", "my turn".

Benga - Diary of Afro Warrior
Londoni dubstepi guru plaat, 2008 aastast. Kellele meeldib dubstep, sellele on see plaat kohustuslik. eraldi ei hakka radasid välja tooma, seda peab nautima otsast lõpuni.

High Contrasti duubelplaat Confidential 2009st aastast.
ning eriti cd 2, kus on remixid. See on täiesti uskumatu kui sujuvalt ja hästi ta on remixinud kõik need lood. Missy elliott, adele, the streets, eric prydz. Nende artistide lood on pandud sellise dnb noodi alla, et high contrasti (kodanikunimega Lincoln Barrett) peab tunnustama, kui maailma parimat dnb DJ. cd 1 all on parimad rajad tema varasemalt ilmunud albumite pealt. kõik on head.
iga dnb fänni nr1 plaat. pean 2 enda lemmikut välja tooma. ils - no soul ja adele - hometown glory remixid. suure-kuradi-pärased

ning hiljutine avastus Ministry of Sound - Winter Bass 2010
enamus eelmise aasta parimatest klubihittidest, mis on saanud väikese värskenduse mõne uue noodi näol. enne kluppi minekut hea kuulata. hea tunne tuleb sisse

[mcnamara]

Saludos desde Chile

[piimamees]

Neljapäeval saatis üks tots mulle selle ning sellest algas piimamehel nädalavahetus, mil ta taasavastas oma kunagise lemmiku. Ja ausalt, Incubus meeldib ja mõjub mulle ka praegu samamoodi hästi. "Stellar" akustiliselt on näiteks ülisupper, kuid kahjuks ammu juba unustusse vajunud. Enam seda küll juhtuda ei saa lasta.
Wiki väidab, et aastal 2011 on neil uus album tulemas ja nüüd ma omamoodi isegi lausa ootan seda.

[Mõnuagent 007]

No nii, külastasin ära siis enda esimese suurema muusikafestivali või noh, Rabarock ja Positivus AB on ju ka festivali moodi asjad, aga seal olin ma enamus ajast mäluaugus (ajad olid teised). Ühesõnaga sai käidud Perthis Laneway festivalil, mis pani kohe esimese asjana pead murdma, kuna kava oli seatud nii, et samal ajal esinesid järgmised playoff-paarid:
Yeasayer - Ariel Pink - Les Savy Fav
!!! - Cut Copy
Bear in Heaven - Menomena.
Mõtlesin ja mõtlesin ja vist tegin õiged otsused, aga alustagem algusest.
Esimesena käisin vaatamas kohalikku bändi Seams, mille puhul mäletan ma seda, et bändi transamees jagas kõigile tamburiine ja tegelikult oli üsna meeleolukas esinemine.
Seejärel sai ühe silmaga ära nähtud World's End Press, millest midagi meelde ei jäänud, aga ega ma neid pikalt viitsinud vaadatagi, sest algas The Antlersi esinemine, mis oli nauditav ja seejärel juba Jenny and johnny esinemine, mille ajal ma samuti poole pealt ära kõndisin ja vaatasin mingite verinoorte kohalike tüüpide bändi San Cisco, mis oli täitsa andekas.
Aga ühesõnaga hakkasid siis tugevamad nimed ja esimesena tegi ansambel Menomena, mis koosnes eranditult koledatest inimestest, eriti toreda laivi. Trummar nägi eriti välja nagu Vellbaum, aga laulis nigu Koit Toome mõnikord. Kummaline.
Seejärel valisin Beach House, mis oli terve Francis Streedi lava esise puupüsti täis ajanud, aga laiv ise oli kuradi igav. No tõesti, publik seisis nigu kilukarbis ja ei teinud isegi lauljatari suhtlemiskatseteid lihtsamaks.
Siis käisin söömas ja seetõttu tekkis väike auk, mille ajal esines Cloud Control.
Ühesõnaga, siis võtsin sammud Museum Stage'i ette, kus esmalt tegi Local Natives väga vinge laivi (laulude ülesehitus "uu-uu-uu ja siis kõva moshimine"). Selle ainus nõrk koht oli publiku üha kõrgemale tõusev alkoholitase veres, mis kombineerituna üsna redneckilikust (noh, meenutab natuke My Name Is Earli tegevuspaika) linnast muutis mõned tüübid teisi häirivateks.
Ariel Pinki puhul sain väga täpselt aru, miks ta eestlastele meeldib. Tüüp näeb välja nagu Matti Nükanen, joob laval varjamatult ja siis kõikudes jõurab. Seda saadab eriti kole asiaadist naisbassimees ja mingid teised friigid. Samal ajal esines Yeasayer, millest on mul kõige kahjum, et näha ei saanud.
Seejärel tuli Deerhunter ja ehkki laiv oli üsnagi tore ja pärast kiideti ka kohalikus raadios, tekkis isiklik väsimus ja istusin suurema osa ajast traataia juures ja mõtlesin elu üle järele.
Seejärel oli vaja teha otsustav valik peaesineja Cut Copy ja !!!-i vahel. Mina valisin !!! ja see on kõige õigem samm ever (muidugi aitas kaasa ka teadmine, et CC tuleb Eestisse). !!! tegi nii pöörase laivi, kus laulja hüppas juba esimese laulu lõpuosas rahva sekka (otse minu ette) endal mikrofon suus kui http://www.youtube.com/watch?v=Pf-kNUqEGcs siin videos Ziggyl ja möirgas lihtsalt koos rahvaga. Enne seda oli ikka üsna indipublik kõikjal ehk õlletops käes ja rahulik jalaga 4/4 taktimõõt käimas, aga see tüüp ajas kohe alguses rahva täiesti pööraseks ja lasi lõpuni välja. Võimas!!! See, kes nad kunagi Eestisse toob, saab vähemalt au kui kõige parema laivi korraldaja. Ausalt.
P.S. pärast !!! laivi saatsin sõnumi, kus nimetasin end puruväsinuks, aga niivõrd hea emotsiooniga, et läheks kasvõi läbi seina, kuna tõesti - see oli võimas ja kui seni olen pidanud White Stripesi enda parimaks kontserdiks, siis nüüd on see muutunud. Läbi seinte ma muidugi ei läinud, vaid võtsin bussi Midlandi, kuna rong mingil põhjusel ei sõitnud. Buss täitus röökivate aboriginaalidega ja mul tuli uni silma ja oleks peaaegu lõpp-peatuse maha maganud. Elu on ilus.

[sunnik]

päeva parim uudis on muidugi see, et radioheadi uus album 19 veebruar

[Tofoa]

2011. aasta parim album so far:

Frivolous - Somewhere in the Suburbs

[piimamees]

aasta oodatuim plaat minu jaoks on kindlasti does it offend you, yeah? "don't say we didn't warn you". oodata on seda sügisel oktoobris.

albumi ilmumist on vahepeal mitu korda edasi lükatud, kuid 13 märts see kauaoodatud kaunike lõpuks ilmub.

[mcnamara]

Black Joe Lewis & The Honeybirds kõlab sedavõrd hästi, et bluus ei surnud siiski ühes Pinetop Perkinsiga. Ja aprilli algul ilmub lõpuks Robbie Robertsoni uus plaat, mida olen oodanud kaugelt üle kümne aasta. Senikuuldu põhjal oli ootamist väärt.

[piimamees]

Teema nimikangelase uus live CD ja DVD Awsome as f**k on tõestuseks, et tegemist on tõenäoliselt ühe parima live-bändiga maailmas. Juba esimese looga tõmmatakse publik niimoodi kaasa, et need on lõpus väsinumad, kui bändiliikmed. Väga uhke. Minul jääb ainult patja nutta ja süüdistada Eesti kaitseväge, et bändi esinemine Soomes nägemata jäi.