Green Day

[Mõnuagent 007]

Ma ei oleks seda tingimata uskunud, aga peale umbes kümmet mainimisväärsusetut plaati rokib Korn jälle sajaga. Või noh, Korn teeb seda, mida ikka, aga Skrillex et al teevad asja mõnusaks. Igatahes on see uus plaat nii kõva, et tahaks jälle laivile minna. Kuniks Limp Bizkit teeb OMA dubstepmetaliplaadi ja paneb sellega alguse uuele kräppmuusikauputusele.

Ma lugesin mitu korda, et mida vittu, aga siis meenus, et Fitti on ju filmi, mitte muusikamees.

[fitti]

hehe.
ah mine perse.

[Jasper]

Skrillex on väga ohtlik kraam. Ükskord tõmbas käima ja kuulasin tund aega volüüm põhjas ja siis rahunedes jäi facebook teele. Vaatasin ühe tsiki karnevali pilti ja all oli neli naise nime, aga üks oli mehe näoga. Sitad geenid mõtlesin. Järgmisele pildile klikkides oli vaata-seda-linki-kõlarid-põhjas ehmatus, sest kõik neli tundusid nüüd meestenägudega. Võibolla oli viga minus, aga ... no arvatavasti oli viga minus, aga ... no kindlasti oli viga minus, aga teid on hoiatatud.

(täpsuse huvides mängis Kornivaba Skrillex)

[orbitaaljaam]

Ooi Limp Bizkiti "Significant Other" on jumala kickass plaat.

-e1- kui juba heietamiseks läks siis seoses Korniga meenub kolm seika a) kõikidele mu sõpradele meeldis
b) ühel neist oli umbes 97 aastal mingi ilge raha eest seotatud Korni VHS kassett ja alkohol, kus olid lood ja mingid stuudio ülesvõtted. No ja minul oli VHS-mahamängija ja vaba pind iga nädalavahetus. Ja mul oli ka lõpuks see värk kõik peas (nii alko kui Korn).

c) Siis vajus Korn mõneks aastaks minu jaoks orbiidilt, kuni ta jõudis minuni uuesti läbi järgneva loo, mida mängis maha isegi Sky plus. Kui meinstriim see veel on

-e2- tegelt ma tean muusikast veel vähem kui fitti
-e3- VHS oli vist see, vajab täpsustamist

-e4- lõpuks müüdi kassett maha, et saaks õltsi osta.

[zelee]

Korn kuulutas ju ka et nemad leiutasid dubstepi. Viimasel ajal on üldse dubstepi segamine igasse stiili popp ja tüütuks muutub see juba. Kasvõi Karl Madise ja Genka lugu mille produtseeris karola armuke printz board(vms.), algus on nagu normaalne aga keskel on mingi ilge raiumine mis üldse ei sobi sinna. öakk.

Aga praegu kuulan seda uut Korni plaati ja algus oli paljutõotav. OK, kokkuvõttes mittemidagiütlev plaat. Jättis kümaks. Pole siga ega kägu. Selline muusikastiilide omavaheline miksimine ei too tavaliselt midagi head ja see plaat on järjekordne näide sellest.

[piimamees]

Briti räpi parim esindaja Roots Manuva uus plaat 4everevolution on üks väga positiivne kuulamine. Ühendatud on musta muusika parimad elemendid, milleks mehe hääl nagu valatult sobib. Flow ja sõnakasutus on tavapäraselt imeliselt heal tasemel, mis pilluvad mängeldes kriitikat ühiskonna sunnas. Ja seda kõike teeb Manuva põhjade pealt, mis suudavad pakkuda ikkagi optimismi. Ehk täpselt seda, mida hetkel aknast välja vaadates vaja on.

[Mõnuagent 007]

Ei olnud vist kõige parem muusika-aasta või mis? Vähemalt tekkiks mul tõsiseid raskusi, kui ma tahaks panna kokku näiteks TOP20 plaati, aga igatahes väike kokkuvõte aastast.
Jaanuar
Detsembris sai taas tõmmatud Pitchforki kokkuvõte TOP100 laulu kohta eelmisest aastast ning esimesed jaanuaripäevad möödusidki selles taktis. Kuni tuli Aastahiti saade, mida ma põgusalt kuulasin, aga see-eest kuulas Eika seda palju tähelepanelikumalt ja kiitis laulu Antonina – Pakike, millest ka mina vaimustusin ja seda mitmeid kordi kuulasin.
Teine laks tuli minevikust, sest kui ma ühel reedel (7. jaanuaril) sõitsin Lätti autoga, siis mängiti hommikuprogrammis mingit eriti vihast eurotümaka lugu 90-ndatest ja tänu enda mobiilile tuvastasin, et mälestus kusagilt ajusopist tuleneb laulust Edelweiss Planet Edelweiss – sai parajaks peotõmbamislooks.
Seejärel sõitsin Austraaliasse, kus ma väga palju muusikat kuulata ei saanud, kuna kaotasin ligikaudu esimesel siselennureisil Melbourne’i ja Brisbane’i vahel mp3-ka ära. Küll mäletan ühte pimedat hilisõhtut Melbourne’i eeslinnas, kus kuulsin esimest korda ühte eurolaulukandidaati nimega Valss. Pimeduses möllasid opossumid, istusin hoovis, kuna see kuradi Optuse pulk ei suutnud toast netti leida ja laadisin Kanepi pilti üles ja kirjutasin tema intekat puhtaks. Samal ajal kuulasin, et Orelipoiss ikka oskab.
Tõmbasin siis ühe Brisbane’i pere wifit kasutades mõningad olulisemad ellujäämislood: Eplik ja Randalu Teismeline libahunt ja Hei Sebastian, aga ka Orelipoisi See alles jääb, mille headusest sain aru alles Brisbane’s vales bussipeatuses maha minnes ja seejärel paarikilomeetrist lõiku pimeduses läbides seda ümisema hakates. Varem olin seda laulu umbes 10 korda kuulanud. Aga muidugi ka tavalised kahtlusalused eelmise aasta detsembrist nagu Kanye Westi Runaway, All I Want LCD Soundsystemilt ja Tinie Tempahi Frisky.
Sydneys oli mul püsiv internet ja sealt saatis mu tüdruksõber mulle loo Herve Vilardilt, mille nimeks oli Capri C’Est Fini. See suutis umbes nädalaks kaheks päris tihedalt mängitud saada. Armas laul.
Veebruar
Uus laul jõudis minu teadvusse Perthis 13. veebruaril, kui olime sealsete tuttavatega ühe kaubanduskeskuse parkimisplatsil kirbuturul ja Nissani logubussi raadiost hakkas kõlama Avi Buffalo What’s In It For? ja natuke aega hiljem ka Hot Chipi One Pure Thought. Seejuures käisin Perthis enda selle aasta parimal kontserdil, kui Laneway festivali viimase esinejana valisin !!!-i ja Cut Copy vahel. Kuna lugesin just telefoni kaudu Eesti lehest, et Cut Copy tuleb Eestisse, siis valisin !!!-i, mille Giuliani laulu ajal toimus rahval üleüldine hullumine. Olulisematest artistidest vaatasin veel ära Menomena (oli vist ok), Beach House (ilgem jama ), Local Nativesi, Ariel Pinki ja Deerhunteri. Praegu vaatan kava ja nutan taga Blonde Redheadi, Les Savy Favi ja Yeasayerit. Aga mis sa ikka teed.
Veebruari kolmandal nädalal saabusin Eestisse tagasi ja vahetasin +30 miinus 20 vastu. Kohene haigus tagatud. Kuna sain alles siin Valsi mp3-e, siis tõusis alles nüüd see laul kuulatuimaks.
Märts
Esimene olulisem laululeid tuli 8. märtsil 2011, kui saabus postkasti pressiteade, et mingine Vaccines esineb Tallinnas. Mõtlesin, et vaatan igaks juhuks üle ja see Ramonesi kaver hakkas kohutavalt meeldima. Sellest saadik olen seda laulu kuulanud Last.fmi andmei 354 korda ja on selle aasta kuulatuim lugu. Kindlasti mitte parim, aga kuulatum.
Seda kontserti lõpuks ei tulnudki, kui see-eest oli vahepeal Rock Cafes kavas Cut Copy kontsert, kus ma lauljaga haifaivi lõin ja tracklisti lavalt enda koju magamistoa uksele tõin. Peale selle avasin samal ajal Mõnuagendi eurotantsuteema, mis omal moel ka mõjutas edetabelit, kus esimesel kohal (oh, õud) figureerib ühel nädalal E-Rotic Fred Come to Bed.
Küll tulid vaikselt pildile kaks laulu, mis on pidevalt aasta lõpuni olnud mu pleilistis, aga mitte kunagi kõige kuulatumate seas – Mountaineer White Sealt ja Lemonade Braidsilt.
Aprill
2. aprillil saadeti mulle ühe endise töökaaslase poolt laul Lenna Kuurmaalt. Ma suhtun üldiselt Lennasse eelarvamusega, sest tal on väga-väga meeldinud lugusid, aga on ka totaalset tapeeti. Sel korral kaverdas ta Kalmer Tennossaart ja see laul meeldis mulle mingil perioodil väga-väga. Lühikese ajaga sai endale nii palju pleisid, et on aasta lõpus kuulatavuselt kolmas lugu, ent see oli selline ühepäevaliblikalik periood – väga kiirelt väga palju ja siis seejärel vajus unustusse. Põhimõtteliselt suutis see lugu olla kuulatuimaks kolm nädalat, ent seejärel tegid taanlased Raveonettesi nime alt uue plaadi ja seal leidus isegi üks lugu, mis mu kõrvad liikuma pani. Plaadi viimane lugu My Time’s Up. Samal ajal leidsin ka eelmise aasta mingisuguse kokkuvõtte, kuskohas kiideti väga Marina and The Diamondsi plaati ja tema laulud I am Not a Robot ja ka Shampain suutsid samuti püsivalt aasta jooksul pleilisti sisse pääseda.
Samamoodi kuulasin esimest korda märtsi lõpus Lykke Li laulu Sadness is a Blessing, kuid kusagil aprilli teises pooles hakkas see laul väga stabiilselt kuulatud saama. Ehk kui kokku panna Lenna, Raveonettes, Marina ja Lykke, siis saab aimu, et ka mul algas kevad ja ainult naislauljad rokkisidki.

Mai
Mai oli mingi eriti mõttetu kuu, kus suutsid mingi hetkelise kuulsuse saada Must Q vanade lauludega, Music Go Music paar aastat varasemast perioodist, Darknessi I Believe In a Thing Called Love ja iirlaste pedeeurolugu Jedwardilt. Mõttetu kuu igatepidi.

[Mõnuagent 007]

Juuni
Sama jätkus juunis, sest suutsin enda arvutile peale ajada klaasi veini ja seetõttu kuulasin põhimõtteliselt Titus Andronicuse plaati. Küll on ühe lauluna vaja ära märkida Cultsi lugu Abducted, mis oli päris tore ja kusagil juuni keskpaigas ilmusid pildile Tennis South Carolina ja Cloud Culti No One Said It Would Be Easy. Cloud Culti leidsin veel eriti huvitavalt, sest see plaat oli kõvakettal tööl olnud juba paar aastat ja siis korraga võtsin ette ja algus juba lool on väga kena. Ülejäänud plaat oli samas totaalne pask.
Juuni lõpus saadeti välja ka teaser Beiruti uuelt plaadilt (East Harlem), kuid selle asemel leidsin hoopis vana Beiruti loo Elephant Gun, mis mulle väga meeldima hakkas. Samamoodi ilmus pildile lugu ansamblilt Say Hi Take Ya’ Dancin’

Juuli
Juulis jätkus kõikide tavaliste kahtlusaluste võidukäik – Eplik, Vaccines, Japandroids eelmisest aastast, Ramones jne. Sisuliselt leidus uus lugu alles poole kuu peal, mil leidsin huvitava video kollektiivilt Purity Ring, mis kandis nime Ungirthed. Kuna see kuu möödus raskekujulise alkoholitarbimise tähe all, siis võib selle pooleldi maha kanda.
Kui poleks juhtunud 22. juulil intsidenti, kus töökaaslane saatis mulle lingi. Ma olin Fucked Upi korra kuulanud juba paar kuud varem, kuid siis oli selleks looks Other SHoe, mis mul ei linkinud, kuid see video linkis kohe. Ma ei suutnud seepärast tund aega koju tulla, sest pidin tööl muudkui seda lugu kuulama ja seejärel kuulasin bussiga koju sõites ja kodus ka. Täielik vaimustus, täielik hullus – selle aasta muusikaline kõrghetk. Mängitavuselt jääb siiski teisele kohale.

August
Queen of Hearts püsis ligi kuu aega kuulatuima loona. Vaikselt ilmus kõrvale ka võrreldes hardcore’ga väga malbe Cass McCombsi County Line, aga muutuse tõi augusti keskpaik, kui tõmbasin Pitchforki top500 laulud nullindatest, mis tõi korraga pleilisti vanad leiud ja uuelt muusikalt läks tähelepanu kõrvale. Vanadest esimesena suutis kuulatuks saada The Pipettes’i Pull Shapes, Yeah Yeah Yeahs’i Maps ja Y COntrol, El Perro Del Mari God Knows, The Killersi Mr Brightside, aga ka Bat For Lashesi What’s a Girl to Do?, Cat Poweri Lived In Bars.

September
Jätkasin samas taktis ja vanadest tulijatest sai kõvasti tähelepanu Nick Cave’i There She Goes My Beautiful World, Love Is All Wishing Well, Okkervil River Our Life Is Not a movie or Maybe ja Yeah Yeah Yeahsi Zero.
Avastasin samal ajal vana plaadi Super Furry Animalsilt, mida kuulasin päris palju esimesel kursusel käies ehk aastal 2001. Kõige rohkem muidugi laule Juxtaposed With You ja Receptable for Respectable.
Fucked Upi plaat hakkas avama ka teisi registreid ja nii tõusid Queen of HEartsist mööda One More Night ja Serve Me Right. Samas ei olnud see kunagi eelmisel aastal mägesid liigutanud Titus Andronicuse mõõtu, kus ma kuulasin plaati algusest lõpuni, vaid ikka kolme tipphetke ja vahel harva siis ka vahepealset asja.

Oktoober
Nullindad rokkisid endiselt ja Klaxonsi Magick, Joanna Newsomi „Peach, Plum, Pear“, Mew „The Zookeeper’s Boy“, Asobi Seksu „Thursday“ lisandusid eelmainitud lugudele. !!!-i Me and Giuliani ja seal leiduv pool minutit (kokku 10-st minutist) muutsid ka selle loo täiesti meeletuks hitiks.
Uutest lauludest suutis sisuliselt ainsana natukenegi pildile tungida Belle Brigade’i Losers, mille kohta ma ei mäleta muud, et korraga oli ta mul igatahes winampis, aga kuskohast ma ta leidsin – ei mäleta.

November
Puhkasin kaks nädalat – ehk ühel nädalal ei kuulanud üldse muusikat ja teise nädala jõin õlut. Õllenädalal ei ole mingit üllatust ja Yeah Yeah Yeahs ja Zero on endiselt number 1.
Küll otsustasin pleilisti lisada varem tõmmatud uut muusikat ja nii ühel uinakul kuulsin arvutist head laulu ja oligi uus lemmik Florence + The Machine’i Shake It Outi näol leitud. Teine lemmik tuli Mojo eelviimasest numbrist, kus räägiti pikalt The Who plaadist, mille minu lemmikuks osutus Cut My Hair.

Detsember
Algas taas Florence’i juhtimisel, kuid lisaks ilmus ka mingi vana Killersi lugu nimega All These Things That I’ve Done (natuke piinlik, aga meeldis, noh). Lisaks leidsin kaua-kaua tagasi saadud plaadi lõpuosast laulu nimega Neli Jäätist, kus esitajaks Orelipoiss, kuigi plaat kandis nime Eepiline Eesti orkester.
Nullindate kogumik tootis veel Glasvegase laulu Daddy’s Gone. Pitchforki paremad videod panid nägema laulu Azealia Banksilt 212 ja muidugi PJ Harvey laul The Words That Maketh Murder. Vohh, need on siis tänavused kõige olulisemad laulud.

[Mõnuagent 007]

Ehk siis. Praeguse seisuga viimase 12 kuu kuulatuimad lood mõnuagendilt:

Vaiko Eplik ja Eliit – Sylvester otsustab surra
The Vaccines – Post Break-Up Sex
Vaiko Eplik ja Eliit – Ma olin teismeline libahunt
LCD Soundsystem – All I Want
Fucked Up – Queen Of Hearts
Lenna Kuurmaa – Vana Klaver
Tinie Tempah – Frisky feat. Labrinth
Antonina – Pakike free download
Kanye West – Runaway (feat. Pusha T)
Vampire Weekend – White Sky
The Ting Tings – That's Not My Name
Fucked Up – One More Night
Yeah Yeah Yeahs – Zero
Orelipoiss – Valss
Belle and Sebastian – I Didn't See It Coming
Claire's Birthday – Venus
Avi Buffalo – What's In It For?
Nick Cave and the Bad Seeds – There She Goes, My Beautiful World
The Raveonettes – My Time's Up
Orelipoiss – See alles jääb
Titus Andronicus – A More Perfect Union
Japandroids – Younger Us
Tinie Tempah – Pass Out
Titus Andronicus – Arms Against Atrophy
Cloud Cult – No One Said It Would Be Easy
Titus Andronicus – No Future Part Three: Escape from No Future
Lykke Li – Sadness Is a Blessing
Titus Andronicus – The Battle of Hampton Roads
Titus Andronicus – A Pot in Which to Piss
Marina & The Diamonds – I Am Not a Robot
Titus Andronicus – Fear and Loathing in Mahwah, NJ
Beirut – Elephant Gun
Cut Copy – This Is All We've Got
Morrissey – First of the Gang to Die
Marina & The Diamonds – Shampain
Broken Social Scene – All To All
Edelweiss – PLANET EDELWEISS
The Hold Steady – Chillout Tent
The Libertines – Can't Stand Me Now
Andrew W.K. – I Want Your Face
Music Go Music – Light Of Love
Titus Andronicus – Four Score and Seven
Ramones – The KKK Took My Baby Away
Animal Collective – Summertime Clothes
The Vaccines – All In White
Titus Andronicus – To Old Friends and New
Polly Scattergood – Bunny Club
Brute Force – King Of Fuh
White Sea – Mountaineer
Cat Power – Lived in Bars

Aasta plaat: Fucked Up - David Comes To Life
Aasta kontsert: Eestis Kaiser Chiefs, mitte-Eestis !!! Perthis.
Oi kui tore jälle leida plaat: Super Furry Animals "Rings Around The World"
Oi, plaat on 40 aastat olemas olnud, aga nüüd leidsin: The Who "Quadrophenia"
Tra, see laul on nii naljakas, et peab märkima: Rebecca Black Friday
Mille poolest jääb veel meelde: olin tõsiselt raskustes aastahitile kolme adekvaatse Eesti loo saatmisel, kuigi räägitakse, et tegelikult oli neid laule päris palju, mida peaks nagu teadma.

[rohelineKonn]

Nii. Olge nüüd teised ka tublid ja kirjutage kokkuvõtteid. Mina täna veel ei kirjuta, küll aga kirjutan ma eile mind tabanud ilmutusest, mis on täielik iseenesestmõistetavus aga jõudis minu, lolli inimeseni, ales eile.

Niisiis olin sellisel klassikalisel suguvõsa-jõulupeol ja pidin laskma muusikat enda mp3 mängijast. No ja igati normaalne oleks mängida midagi helget ja tilisevat, a'la Animal Collective, XX ja Eplik. Polnd aga õiget tilinatuju ja seetõttu kuulasid kõik põlvkonnad plaate säherduses järjekorras:
Tom Waits - Bad as Me
Nick Cave and the Bad Seeds - No more shall we part
Tolmunud Mesipuu - Koger ja Panter
Joy Division - Unknown Pleasures
Bowie - Space Oddity

Outroks Fever Ray

See võiks justkui kõlada, nagu oma muusikaga vanema põlvkonna terroriseerimine, aga ei. See oli muusika poolest kõige pühalikum jõul ever ja kõigil oli pisar silmas. Ja siis sain ma aru, et rockmuusika, eriti nt gootirock või drone metal, mida peetakse justkui hämara alatooniga muusikaks, on tegelikult täielik sakraalmuusika, mida tuleks mängida jumalateenistustel. Nii ilus ja ma polnud sellest kunagi aru saanud. Halleluuja!

[ke$ha]

2011 kokkuvõte:

Kuulasin enamasti Sugababesi.

Head uut aastat ja kauneid jõule!

[Mõnuagent 007]

Aa ja aasta kõige mõttetum plaat, mille ma ostsin-sain või midagi: Epliku viies. Tinista kodus, hipi!

[aron8888]

tahtsin lihtsalt ära mainida, et ärge uskuge seda mis Dannar aka Mõnuagent siin seletab. Epliku plaat on lihtsalt võimas ja enamus Dannari kiidetud lugusi on kehvad. tänan tähelepanu eest!

[mcnamara]

Minu jaoks. Järjekord suvaline.

2011 kauamängivad:
The Decemberists - The King Is Dead
Robbie Robertson - How To Become Clairvoyant
Ryan Adams - Ashes & Fire
Laura Marling - A Creature I Don't Know
Tedeschi Trucks Band - Revelator

2011 laulud:
Sharon Van Etten - Save Yourself
Denver - Los Adolescentes
Cass McCombs - County Line
Eilen Jewell - Over Again
Tinariwen - Imidiwan Win Sahara
Field Music - The Rest Is Noise
Edie Brickell - On The Avenue
Iron & Wine - Me and Lazarus
Joan As Police Woman - Magic
Anna Calvi - Desire
Black Joe Lewis & The Honeybears - Since I Met You Baby
Foster The People - Pumped Up Kicks
Rabbit! - Good Thing
TV On The Radio - Second Song
CocknBull Kid - Asthma Attack
Eleanor Friedberger - My Mistakes
The Bangles - Under A Cloud
Death Cab For Cutie - Monday Morning
Florence And The Machine - Shake It Out
Cowboy Junkies - Late Night Radio
BoDeans - Blowin' My Mind
Little Miss Higgins - Snowin' Today: A Lament for Louis Riel
Elbow - High Ideals

[zelee]

RCRDLBL selle aasta 100 kõige rohkem allalaetud lugu. Tehke konto ja saate ka tasuta hankida endale mõne parema.

Muusikaaastast teen kunagi hiljem kokkuvõtte.