Vahelduseks ka minu poolt valik viimastel kuudel enim meeldinud lugudest (jep, lugudest, sest ükski plaat vist tervikuna pole vahepeal meeldima hakanud)
The Brian Jonestown Massacre - Hold That Thought
Need USA indierockiveteranid on minust üldiselt mööda läinud ja seegi plaat on räigelt hüppava tasemega, kuid plaadi avalugu Hold That Thought litib räigelt. Selline eriti melanhoolne, kuidas samas räigelt kaasahaarav südamevalulugu. Miskipärast lugu, mis toimub eriti hästi hämaras. Olgu selleks jalutamine või kodus diivanil tiksumine (eriti pohmelliga). Kahtlustan, et lugu mis vahepeal ära kaob ja siis kaamos-ajal novembris tagasi tuleb.
Shannon & the Clams - The Boy
Shannon & the Clams - Backstreets
Shannon & the Clamsist polnud ma enne midagi kuulnud ja ega kriitikud neid vist suurt ei hinda ka. Kuid mulle meeldib. Selline lahe 50-aasta taguse vaibiga lood. Ei midagi liiga uuenduslikku, aga ega päikselise ilmaga sa ei tahaga klappidest Deafheavenit kuulata, vaid pigem ikka sellist nunnut ja lihtsat värki.
Therese Lithner - Eye
Therese Lithner - Drown
Räägi veel, et Spotifyst kasu pole või see kuidagi tapab muusikatöösust. Ma muidu ever ei teadnuks, et Rootsis on olemas keegi Therese Lithner, kes andnud välja nelja looga minialbumi. Kummalisel kombel on kõik neli lood äärmisel erineva kõlaga ja kummalisel kombel meeldivad nad kõik. Eriti kaks eelpool mainitut.
https://open.spotify.com/album/57CWXIs3IscQn9hMlJR4w8
The Cleaners From Venus - Only Living a dream
Veel üks näide kuidas Spotify vahest toodab. Võimalik, et pidanuks teada, et on olemas 65-aastane legendaarne DIY härrasmees, kes peitab nime taha Cleaners from Venus. Aga ei teadnud. Ei teagi, miks antud lugu klikkis, aga ega muusikast ei peagi nüüd üle mõtlema. Ega ma kriitik pole või midagi. Taaskord muidugi keiss, et kogu ülejäänud plaat oli suht saast.
https://open.spotify.com/track/2suzwRtO7DekyWFRuSBLBL
Nine Inch Nails - Shit Mirror
Üldiselt NINi uus 6 looga miniplaat on minu meelest üsna rõlge oma saksofonidega. Et kellele see Bowie Blackstar meeldis need äkki võivad terve asja üle kuulata. Kuid teisalt ainus plaadi nö klassikalise ühisehitusega lugu on vist ainus Reznori lugu, mis viimasest 10 aastast meeldib. Positiivne nähe. Ei teagi, kas düüd uuesti narksi hakanud panema või mis keiss on, aga sellist asja võiks rohkem tulla.
The Brian Jonestown Massacre - Hold That Thought
Need USA indierockiveteranid on minust üldiselt mööda läinud ja seegi plaat on räigelt hüppava tasemega, kuid plaadi avalugu Hold That Thought litib räigelt. Selline eriti melanhoolne, kuidas samas räigelt kaasahaarav südamevalulugu. Miskipärast lugu, mis toimub eriti hästi hämaras. Olgu selleks jalutamine või kodus diivanil tiksumine (eriti pohmelliga). Kahtlustan, et lugu mis vahepeal ära kaob ja siis kaamos-ajal novembris tagasi tuleb.
Shannon & the Clams - The Boy
Shannon & the Clams - Backstreets
Shannon & the Clamsist polnud ma enne midagi kuulnud ja ega kriitikud neid vist suurt ei hinda ka. Kuid mulle meeldib. Selline lahe 50-aasta taguse vaibiga lood. Ei midagi liiga uuenduslikku, aga ega päikselise ilmaga sa ei tahaga klappidest Deafheavenit kuulata, vaid pigem ikka sellist nunnut ja lihtsat värki.
Therese Lithner - Eye
Therese Lithner - Drown
Räägi veel, et Spotifyst kasu pole või see kuidagi tapab muusikatöösust. Ma muidu ever ei teadnuks, et Rootsis on olemas keegi Therese Lithner, kes andnud välja nelja looga minialbumi. Kummalisel kombel on kõik neli lood äärmisel erineva kõlaga ja kummalisel kombel meeldivad nad kõik. Eriti kaks eelpool mainitut.
https://open.spotify.com/album/57CWXIs3IscQn9hMlJR4w8
The Cleaners From Venus - Only Living a dream
Veel üks näide kuidas Spotify vahest toodab. Võimalik, et pidanuks teada, et on olemas 65-aastane legendaarne DIY härrasmees, kes peitab nime taha Cleaners from Venus. Aga ei teadnud. Ei teagi, miks antud lugu klikkis, aga ega muusikast ei peagi nüüd üle mõtlema. Ega ma kriitik pole või midagi. Taaskord muidugi keiss, et kogu ülejäänud plaat oli suht saast.
https://open.spotify.com/track/2suzwRtO7DekyWFRuSBLBL
Nine Inch Nails - Shit Mirror
Üldiselt NINi uus 6 looga miniplaat on minu meelest üsna rõlge oma saksofonidega. Et kellele see Bowie Blackstar meeldis need äkki võivad terve asja üle kuulata. Kuid teisalt ainus plaadi nö klassikalise ühisehitusega lugu on vist ainus Reznori lugu, mis viimasest 10 aastast meeldib. Positiivne nähe. Ei teagi, kas düüd uuesti narksi hakanud panema või mis keiss on, aga sellist asja võiks rohkem tulla.
Kommentaar