Green Day

[Mõnuagent 007]

1. Girl Ray - Preacher
2. Sufjan Stevens & Co - Jupiter
3. Big Boi - Chocolate
4. Foxygen - Trauma
5. The Big Moon - Silent Movie Susie
6. Ariel Pink - Time To Live
7. Ke$ha - Hunt You Down
8. The Growlers - Vacant Lot
9. alt-J - 3WW
10. Nadia Reid - Right On Time
11. Dizzee Rascal - The Other Side
12. Lana Del Rey - Lust For Life (with The Weeknd)
13. Diet Cig - Sixteen
14. Nicole Atkins - A Little Crazy
15. Dizzee Rascal - Make It Last
16. Jens Lekman - To Know Your Mission
17. Cloud Nothings - Up To The Surface
18. Gorillaz - Hallelujah Money
19. Imelda May - Leave Me Lonely
20. Tennis - Modern Woman

Girl Ray on esimene uutest lauludest, kuigi tegelikult oli kuu kõige kuulatumaks looks Nina Simone - Stars, mis tulenes tabanud BoJack Horsemani vaimustusest. Girl Ray on kolme matsaka USA neiu lo-fi indibänd, mille kohta võib öelda "armas, tore ja nummi". Ehk siis täpselt selline, nagu enamasti kolme matsaka neiu indibänd olema peab.

Kolmandal kohal on eriti kummaline räpibänger. Midagi sellist kui Harlem Shake oli. Mürtsuva bassiga, rõlge andmisega ja meeletult macho Big Boi. Ma ei oska vabandust leida, et seda nii palju kuulasin. Võib-olla ainult seda, et tegelikult on ju lahe lugu.

Viiendal kohal on The Big Moon, mis koosneb neljast kleenukesest USA neiust ja nemad teevad ka lo-fi indit. Aga nemad pole niivõrd pehmed ja nummid kui matsakad neiud kohalt üks, vaid sisaldavad veidi rohkem kitarri ja ättitjuudi. Tore vihmas kõndimise lugu.

Ariel Pink keris end kuuendaks sisuliselt ühe päevaga ja see lugu on täielik purakas. Veidi nihkes, nagu Ariel ikka, aga tegelikult ideaalse meloodiakäiguga, mis koorub välja pärast paari minutit müra. Täpselt selline lugu, mis mõnu teeb.

Kesha on ka kuidagi siia sattunud, ah, tegelikult võib selle kohta öelda, et ideaalse kõndimistempoga pop-lugu. Hea sooritus artistilt, kellest ma enne teadsin ainult nime.

Siis on veel jäänud The Growlers, mille produtseeris Julian Casablancas ja mis kõlab seetõttu ka nagu Julian Casablancas. Ja Diet Cig, kus neiu laulab, kuidas ta auto tagaistmel seksis, aga noormees oli nõme ja nüüd peab ta üksi grillipidu. Ehk selline tore lugu.

[Jasper]

Kolmandal kohal on eriti kummaline räpibänger. Midagi sellist kui Harlem Shake oli. Mürtsuva bassiga, rõlge andmisega ja meeletult macho Big Boi. Ma ei oska vabandust leida, et seda nii palju kuulasin. Võib-olla ainult seda, et tegelikult on ju lahe lugu.

kindlasti pole see lahe lugu. tõnäoliselt pole ka räpilugu, ega ka bänger. kuskil on 18+ versioon, mis aitab paremini sisse elada?

[mcnamara]

Ma olen uue muusika osas reelt maas, aga kolm fantastiliste lugudega noort naishäält: Alvvays, Amber Coffman ja Beth Ditto.

[Mõnuagent 007]

Ma olen uue muusika osas reelt maas, aga kolm fantastiliste lugudega noort naishäält: Alvvays, Amber Coffman ja Beth Ditto.

Alvvaysi eelmine plaat oli isegi parem.

[Kenny's Heroes]

Alvvaysi eelmine plaat oli isegi parem.

Sekundeerin. Uuel ka viga pole.

Pole siin jõudnud suve kokku võtta, aga nüüd septembri algul ilmus fantast album. See on ikka nii hea tunne, kui alles samal päeval tuleb plaat välja kui kuulad ja kohe tellid esimese kuulamise pealt. Austraalia viieliikmeline tüdrukute bänd, kes teeb psühhrokki, album tervelt tund ja viisteist pikk. See on Beaches - Second Of Spring. Dig.

[mazz]

Täitsa kreisi kosmose-psühhedeelia lahe tagant:

Sikuta siit.

[Kenny's Heroes]

Lahe! Millal ükskord meil korralik psühhedeelne bänd tekib. Kui isegi veel 'külmematel' põhjanaabritel neid juba 80ndatest, rääkimata tänapäeval veel rohkem tekib.

Sellega seoses viskan soovituse, 2. okt esineb Sveta baaris ka lahe põhjanaabrite kosmiline psühh bänd Death Hawks. Tasub tulla.

[Mõnuagent 007]

1. Ariel Pink – Time To Live
2. LCD Soundsystem – American Dream
3. Susanne Sundfor – Undercover
4. Taylor Swift – Look What You Made Me Do
5. Girl Ray – Preacher
6. Sparks – Missionary Position
7. Gordi – Better Than Then, Closer To Now
8. Kesha – Hunt You Down
9. EMA – Down and Out
10. Foxygen – Trauma
11. Alvvays – In Undertow
12. Cloud Nothings – Up To The Surface
13. Foxygen – On Lankershim
14. Alt-J – 3ww
15. Nicole Atkins – A Little Crazy
16. The Moonlandings – The Strangle Of Anna
17. Jens Lekman – To Know Your Mission
18. Formation – A Friend
19. Big Boi – Chocolate
20. Briana Marela – He Knows


Sigahea kuu oli. Ariel ruulis muidugi täiega, aga LCD, Susanne, Taylor, Sparks, Gordi ja EMA viskasid välja laulud, mis aastalõputabelit üsna tugevalt muudavad. Lahe.
Ja kui tahate naisisikutel meeldida, siis saatke Susanne Sundfori laul neile. Sel on mingi nii eriline magnet, et hakatakse rääkima kananahast, orgasmilähedusest ja kõigest muust. See laul on friiking oossom.

[futbolidipaul]

https://thestreetstour.com

Omal ajal jäi nägemata. Mis siis, et võib olla "raha otsas" tuur. Ikkagi tuleb minna.

[Mõnuagent 007]

Wolf Parade'i plaat on väga superkraam, kui soovitada ühte lugu, siis kindlasti Baby Blue.

[Mõnuagent 007]

Ja nüüd tuli St. Vincent ja lõi kõik aasta albumi tabelid segi. Täiesti pööraselt hea plaat taaskord.
Soovitatavad laulud: Young Lover, Slow Disco ja eriti Pills.

[futbolidipaul]

https://soundcloud.com/sten-sheripov...eripov/s-x7Mk0 Elagu korvpall!

PS! The streets müüdi läbi paari minutiga. Egas midagi, tuleb kuulata tema uut projekti seni - the darker the shadow the brighter the light.

[Kenny's Heroes]

Ja nüüd tuli St. Vincent ja lõi kõik aasta albumi tabelid segi. Täiesti pööraselt hea plaat taaskord.
Soovitatavad laulud: Young Lover, Slow Disco ja eriti Pills.

Ma soovitaks just Hang On Me ja Fear The Future. Aga jah, on tõesti üsna hea plaadi teinud, kindlasti parema kui eelmine (mis polnud ka üldse paha).

Samal päeval, eelmisel reedel, ilmus uus Becki plaat, mida huviga ootasin peale ülimõnusat folgivaibis Morning Phase'i, aga nagu tal tihti kombeks on teha stilistilisi kannapöördeid, on Colors järsult ülisätendav tänapäeva pop-bänger. Kindlasti eelistaksin sellises vallas Becki kommertsraadiomögale, aga paraku on see mu jaoks ehk nõrgeim Becki plaat üldse. Esimene kuulamine oli, 'ahah, okei, ohoh', teine oli juba tõenäoliselt viimane kord.

Kurat pole siia üldse jõudnud avastusi ette kanda, aga ühe septembris illmunud plaadi pean kohe esile laduma. Mis on tõenäoliselt isiklik aastaalbumi materjal. Mind rabas see jalust juba esimese kuulamisega, teisega tellisin plaadi, kolmandaga kodus juba nautisin, naersin ja mõnulesin. Täiesti uskumatult hea plaat ja album nii, nagu tänapäeval ei tehta - selline suur teos, kus käivad läbi erinevad tõusud ja langused ja stiilid. Plaat on 75 min pikk mammut, täis psühhedeeliat, shoegaze'i, tumedamat rokki ja gruuvi ja lõpuks isegi ambienti. Kogemus otsast lõpuni. Ja seda kõike viieliikmeliselt austraalia tüdrukute bändilt. Vau.

jewtuubis rohkem uuelt plaadilt polnud näiteid - need on sellised popilikumad näited, mis tuletavad meelde 90ndate alguse Lushi. Aga seal albumil toimub palju muudki.

[mcnamara]

Samal päeval, eelmisel reedel, ilmus uus Becki plaat, mida huviga ootasin peale ülimõnusat folgivaibis Morning Phase'i, aga nagu tal tihti kombeks on teha stilistilisi kannapöördeid, on Colors järsult ülisätendav tänapäeva pop-bänger. Kindlasti eelistaksin sellises vallas Becki kommertsraadiomögale, aga paraku on see mu jaoks ehk nõrgeim Becki plaat üldse. Esimene kuulamine oli, 'ahah, okei, ohoh', teine oli juba tõenäoliselt viimane kord.

Ei oska enam ammu albumite kontekstis mõelda, aga Up All Night on küll üsna geniaalne poplugu.
Viimase aja lemmikuid: Filthy Friends, The Weather Station, The Preatures ja muidugi JD McPherson.

[Mõnuagent 007]

Mõtlesin jupp aega, et kas panna see laul hirmsaimate laulude hulka. Või äkki Eurovisiooni teemasse. Või ebatervesse huumorisse. Aga siis avastasin, et ma olen seda lugu idiootse naeratusega näol mingi suht mitu korda juba kuulanud ja panen seega lihtsalt siia. Nii halb, et on juba nii hea. Ja see ongi vist üleüldiselt hea.

Video meenutab esteetiliselt muidugi sellist klassikut.