Naabrid

[Martin]

Haa! Ma hakkasin juba fitti teise lause peale naerma.

Ma käisin ju ka tänavu oma esimesel ühistu koosolekul, varem elasin eramajas, mistõttu sai kakelda vaid ema, naise või alumisel korrusel elava naabriga. Nüüd kolisin ju viiekorruselisse majja.

Igatahes teatati koosolekust umbes kuuke ette ja see toimus maja kõrval olevas koolis, noobel värk ikka. Igati kohusetundliku inimesena tegin kohe nimekirja, et mida ma arutada tahan. Esiteks tahtsin, et maja ette tehtaks parkimisjooned, sest seni pani iga töllmokk auto enda uksele võimalikult lähedale ja kedagi ei kottinud, et vahele jäid sihukesed augud, et sinna oleks saanud veel kolm autot mahutada. Eriti ajas see närvi õhtuti koju tulles. Seega lisapunkt oli, et ma saaks ühe koha endale osta. Teiseks tahtsin uusi postkaste, sest FourFourTwo ei mahu praegusesse ära ja see kuradi luuk kukub pidevalt lehti ning üldse on mult mitu korda leht ka ära varastatud. Ega sellistes tingimustes saa laste FourFourTwo’l saabuda. Kolmas asi oli ka, kuid see läks meelest ära.

Koosoleku aja magasin ma muidugi maha, kuid õnneks on ühistu juht mu isa, kes elab küll hoopis mujal. Nii ta siis helistaski, sest kvoorum polnud koos. Loomulikult. Tormasin kohe kohale.

Edasi toimuv oli täielik absurditeater. Parklasse joonte tõmbamise küsimus läks küllaltki normaalselt, kuid kui ma käisin välja ettepaneku, et majaelanikud võiks mingi koha endale osta, et sellega ühistule ka raha teha, läks kohe märuliks. Mingi umbes 120-aastase vanamees pistis kriiskama, et nii ei saa, sest kuhu tema siis pargib. No tõesti. Ma pakun, et tema oma on see 87-aastat maja ees seisnud auto, millel polnud vahepeal isegi rattaid all. Igatahes kukkus idee läbi.

Postkastide teema oli minu arust lihtne, kõigilt 200 krooni, ühishange ja voila! Nojah. Esimene vastuväide tuli samalt vanamehelt, kes teatas, et tema uut postkasti ei taha, sest temale kirju ei tule ja lehti ta ka ei telli. Nomismõttesnagu. Ma ehmatasin nii sisuka argumendi peale täiega ära ja ei osanudki kohe midagi öelda. Natuke aega kogusin ennast ja siis küsisin, et kas ma võin oma postkasti sellest reast välja saagida ja sinna normaalse kasti asemele panna. Loomulikult ei või, sest see oleks inetu. Praegune katkine ja lahtiste luukidega sein on täielik Sakala keskus, mida ei tohi katsuda.

Ja koosoleku põhiküsimuseks oli Hando Runnel ning tema diivan, mille ta oli maja ette vedanud ja mis seal haises, hallitas ning esteetilist Annelinna vaadet rikkus. See arutelu oli nii sisukas, et siga ka ei nätsuta. Praeguseks on diivan oma lagunemisprotsessis tasapisi kahanema hakanud. On lootust, et järgmiseks koosolekuks ehk haihtub täielikult.

[fitti]

Oh. Mul läks ju meelest ära kirjutada, et meil oli ühistu koosolek. No see oli midagi muud. Ma olen nimelt kaunikesti eluvõõras inimene ja ei ole kunagi ühistukoosolekul käinud; vanemate juures elades käis ikka ema seal aega veetmas ja üürikas elades oli ühistukoosolekule kõige sarnasem üritus naabermaja vanamutiga tema hoovi parkimise pärast kaklemine.

Aga nüüd nad siis panid kuulutused välja (mina nägin seda küll alles pärast koosolekut). Seega suur oli üllatus, kui mingi päev töölt koju tulles trepikoja esimeselt korruselt postkastide juurest majatäie inimesi leidsime, konverentsisaal majas nimelt puudub ja leiti ilmselt see olema spektaakli korraldamiseks lahedaim koht. Neljast võimalikust trepikojast valisid ikka selle kõige 'õigema'.. No ega ei saanud siis end läbi massi murda ja külmalt tuppa ära minna, tuli ikka jääda kuulama.

Keset õela silmaläikega inimeste ringi seisis kinnisvarafirma esindaja ja kirjutas kaebusi üles. On ikka probleemid inimestel! Kell 9 õhtul ei ole dushis piisavalt survet ja mingid värdjad pargivad maja seina äärde ja öösel põlevad koridoris tuled ja koristaja jätab trepikotta plekke maha. Koristaja oli muide teinud strateegilise vea ja ise kohale tulnud, mistap Kriiskav Naine T*rateabmitmendalt Korruselt naeris välja jutu ehitusest jäänud plekkidest ja etendas näitliku pantomiimi, kuidas koristama peaks. Mingi Pisike Vuntsidega Vend räuskas ka kogu aeg, a ma ei saanud temast essugi aru. Üldiselt käiski suurem osa ajast üle teiste karjumine. Kinnisvarafirma esindaja tegi sellele vaatamata kindlameelselt märkmeid. Vahepeal küsis Pisikeselt Vuntsidega Vennalt täpsustavaid küsimusi, ja PVV pritsis talle tatti näkku "APRFF-APRFF-APRFF". Kinnisvarafirma esindaja kirjutas selle kõik stoilise rahuga üles. Ainuke vaikusehetk kogu razboori käigus tekkis, kui üks eestlane midagi küsis. Normaalse häälega. Eesti keeles. Siis jäi mass täiesti tummaks ja vaatasid tõsises hämmaris üksteisele otsa. Sekundi pärast jätkus kõik muidugi endistviisi. Ei lõbus oli, poleks mul õlled kotis soojaks hakanud minema, oleks kauemakski jäänud.

[oku]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Tallinnas on küll hetkel naabritega vedanud. Nii kõrval, vastas, kui peal on vaiksed vanainimesed. Ei ole napsulembelised, ei haise ja ei tee lärmi. Tuleb häbiga tunnistada, et naabritest oleme meie Aifoga vast need, kellel (küll harva) muusika öötundidel käib või mõnikord peod natuke lärmakamaks lähevad.

TTÜ uhikas, samuti akadeemia teel majan numbriga 7, oli üle koridori Ennu tuba. Enn oli igati muhe mees, kes armastas rasket muusikat, Rocki õlut ja nahast riideesemeid. Tegemist ei olnud mingi nahafetishiga vaid Enn oli rocki- ja motomees. Ajapikku said meist head tuttavad ja me külastasime üksteist üsna tihti. Kui praegugi mõnikord trehvame, võtame mõne õlu ja juttu jätkub.

Kõrvalpesas elas noorpaar. Arvatavasti olid nad meist nooremadki, aga mängisid peret ja said sellega hämmastavalt hästi hakkama. Üldiselt olid nad korralikud, vaiksed ja ei näidanud eriti nägu. Kord astus noormees kööki, kui mina süüa tegin ja alustas minuga mingil täiesti kummalisel teemal vestlust. Mulle tundus, et ta on aru kaotanud, aga ma läksin siiski vestlusega kaasa. Mu vestluspartner jätkas juttu, ise samal ajal silmi pööritades ja kätega vehkides. Päras tuli välja, et tal jooksis mobla händsfrii juhe kõrva. Oli natuke piinlik küll. Niipaljukest me siis rääkisimegi.

Teine kõrvalruum oli okupeeritud kahe neiu poolt. Kah sellised usinad ja tublid maapiigad. Mõnikord tipsutasid väheke veini ja käisid meil külas. Kord mängisime nendega stripp-pokkerit ja pärast seda hakkasidki nad väheke vintis olles meie juures sama mängu mängimas käimas. Mõnikord võeti sõbrannasidki kaasa. Olid ajad ...

Naabritest värvikamad olid korterikaaslased. Eks neid tuli ja läks, aga peamised olid Kristjan, Ahto, Reps (aka Lua Lua) ja Onu Gwrn. Kõigi nendega saame siiani kenasti läbi ja suhtleme.

Kristjan oli inimene, kellele meeldis noormehe kohta hämmastavalt palju koristada. Alkoholi ta eriti ei joonud, kui siis mõne õlu. Tegeles õppimise ja trenniga (võrkpall ja jõusaal). Huvitav vestluskaaslane.

Ahto oli täielik laiskloom, tema päevad seisnesid kell 12 ärkamises, hommikusöögis, ning õhtul kella kaheksani muda mängimises (internetipõhine rollimäng). Siis võttis ta viis-kuus õlut ja läks magama. Nii päevast päeva. Kui arvutiklass nädalavahetusteks lukustus, jõi Ahto niisama õlut. Ülikool jäigi tal vist lõpetamata. Erinevalt Kristjanist ei saanud Ahto koristamise vajalikkusest üldse aru. Nii et nad täiendasid teineteist.

Mingil hetkel tuli meie vennaskonda ka Gwrn. Legendaarne pealoom ja tuju üleval hoidja. Gwrn on küll minu hinnangul üks mu intelligentsemaid sõpru, kuid napsutades teeb ta sarnaselt meile kõigile igasugu trikke. Ja napsutasime me Gwrniga palju. Popsutasime ka. Gwrnil oli kombeks alkoholi suuremates kogustes osta. Kolm kasti veini? Sada õlut? Pole probleemi, kohe toon! Rumal lootus, et toodud alkohol rohkem kui päeva meie toas tarbimist ootab, ei õigustanud ennast kunagi. Gwrnil on näiteks õnnestunud oma prillid kööki elektripliidi alla kaotada, neid ei anna sinna hästi surudagi, aga tema kaotas. Gwrn tegi ükskord sellist nalja, et viskas peo käigus kirjutuslaua ja televiisori aknast välja (neljas korrus). Kui ma töölt koju jõudsin, olin ma hämmingus küll. Ja Gwrnil oli muusikakeskus, millel olid maailma kõige suuremad kõlarid. Kord keerasime me võimsuse 80% peale ja tantsisime ühikate vahel. Kell pool 7 laupäeva hommikul. Me ei olnud kõige paremad naabrid.

Lõpuks ühines meiega ka Reps aka LuaLua nagu siinkirjutajad- lugejad teda vast paremini tunnevad. Vaikne maapoiss, kes enne TTÜsse astumist ei olnud elus kordagi purjus olnud. Kui me ta rebaseviina tooma saatsime, ostis ähmis Reps 80 kraadise viina, kuna tema arvamuse kohaselt pidigi viin 80 kraadine olema. Repsist ei saanud Londoni allilma hirm, narkokunn ja kõigi naiste lemmik üleöö. Ta treenis meie juures kaks aastat. Tasapisi. Aga ta lubas mulle, et hakkab varsti jälle korralikuks.

[kjuutipai]

Vastus teemale \'Naabrid\'

kuna mul on sigalahe igav, siis kirjutan ühe pisikese loo oma naabrist.
elan hetkel veel viimaseid hetki ttü ühiselamus, kus kahe toa peale on üks köök, vets ja dussiruum. kõrvaltoas elas üks poiss, keda hellitavalt tema pikkuse tõttu kutsusime päkupikuks. aeg-ajalt käis tal külas üks tibi, kes oli temast umbes kaks korda pikem. saa sa nüüd aru. asja juurde. ärkan hommikul üles ja lähen unise peaga dussiruumi, hakkan hambaid pesema kui kraanikausi äärel vahib minuga tõtt kondoom. ei olnud pakis. vaid ikka kasutatud kraam. ajas oksele, igaks juhuks katsuma ei hakanud. mõtlesin, et kui päkapikk ja tema tibi ommikul pesema tulevad, küll siis leiavad ja ära koristavad. tulen õhtul koju. lähen kohe dussiruumi asja uurima. midagi muutunud ei ole. ikka vedeleb edasi. ei teadnud enam, kas nutta või naerda. pigem viimast kuna kõrvaltoas kedgai kodus polnud, ei saanud kellegagi oma muret ka kurta. õhtul hakkame juba magama minema, aga ikka kedagi kõrvaltoas ei ole ja kondoomi keegi koristanud ka ei ole. kuna ma ei soovinud seda asjandust nam hommikuti tõesti passida, siis leidsin, et jätan neile uksele kirja, et võiksid oma kraami dussiruumist ära koristada. hommikul üles ärates oli staff kadunud. järelt oli keegi öösel koju jüudnud ja ära koristanud. leidsin, et rahu majas ja kõik on korras. tulen siis õhtul muretult koju ja kohe tormab kõrvaltoast välja päkapiku tibi. see näitab mulle minu kirjutatud teadet ja küsib, et kas mina selle kirjutasin. ega ma siis salgama ei hakanud, variante ju kuigi palju ei olnud. ütlesin, et jah, minu kirjutatud. see peale küsiti, et millal see juhtus. ega mul oli juba päevade lugemine sassi läinud, kuid pakkusin, et üle-eile. seepeale keeras tibi ringi ja marssis oma tuppa. kus läks lahti suuremaks sõimuks. kuna tegu oli venelastega, siis aru ju ei saanud. aga kangesti pakkus nalja võimalus, et äkki oli päkapikul siis külas mõni teine daam
end of stoori

[Sajets]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Täna öösel juhtus huvitav episood mu ülemise (vist oli) naabriga. Läbi une mina kuulen mingit räuskamist. Noh, mehe valjem hääl siis ja väga selgelt kosta. Nagu akna all või üleval rõdul. Igatahes mees lausub väga väga vihaselt \"Peole? Mis Peole? Kell on kuus hommikul. Persse, ma pean tunni aja pärast tööle minema raist, mine persse oma peoga!\"

Ju siis oli kuskil Pelgulinnas viina veel üle aga näe, naaber ei tahtnudki. tahtis hoopis tööle minna.

[Edson]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Sai oma ülikooliaastad veedetud legendaarses Akadeemia tee 7 ühikas.

Kõige värvikamad naabrid olid kaks Ida-Virumaalt pärit tiblat-härjapõlvlast. Sellised kasvult lühikesed, pikkade mustade sorakil juustega ja vilavate silmadega tegelased. Kõndisid tavapäeval mööda koridori seinaääri kööki praekartuleid tegema ja ei näinud ma kordagi neid kooli poole kõndimas.

Iga esmaspäev tulid Ida-Virumaalt, lasid tikutopsiga kaasa toodud prussakad lahti ja hakkasid siis ilmselt puskarit jooma. Muidu vaiksed vennikesed hakkasid umbes 2h pärast tooma kuuldavale loomalikke kriiskeid, algul tegid seda toas ja hiljem käisid mööda koridori ja aeg-ajalt kriiskasid nagu marutaudis antiloobid. See kestis tavaliselt ca 1h, siis jäid magama. Mõnikord oli ka 2 seanssi päeva jooksul. Kuskil kolmapäeval jäid vait, ilmselt sai puskar otsa. Kuni järgmise esmaspäevani. Aga õnneks visati mehed varsti ülikoolist välja.

[vincent]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Õige jah, ma unustasin ära, et need tiivad n-ö nihkes olid korruste mõttes. Samas ma seal vasakpoolses käisingi vist üldse ainult korra. Ja enivei olid sa selleks ajaks läinud, kui mina saabusin. Aga no kui sa muidugi väga tahad, siis ma ju võin ka hakata sind pudelimeheks kutsuma edaspidi...

[Sajets]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Algselt postitas vincent

Algselt postitas Sajets

See oli kõik kui elasin korteris 419.

Nojah, ma saabusin justnimelt sügisel 2001, seega ei saa sind ka selles süüdistada, et sa oleksid olnud see, kes minu pea kohal kitra mängis ja/või pudeleid aknast alla pildus :P. Me@korter 220.
See, et seal majas sarnaseid läbuurkaid tugevalt rohkem kui üks oli, pole muidugi miski üllatus, sest nagu juba öeldud, oli seal kortereid tõesti hirmpalju. Mul õnnestus näiteks alles umbes kolmandal aastal teada saada, et üks mu klassiõde on kogu selle aja samas majas elanud.

oot oot- korter 220 ongi ju 419 all, sest seal olid ju poolkorrused. Või oli nii, et kahe poolkorruse peale (mõlemad tiivad siis) olid ühed numbrid. Ma enam ei mäleta.

[vincent]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Algselt postitas Sajets

See oli kõik kui elasin korteris 419.

Nojah, ma saabusin justnimelt sügisel 2001, seega ei saa sind ka selles süüdistada, et sa oleksid olnud see, kes minu pea kohal kitra mängis ja/või pudeleid aknast alla pildus :P. Me@korter 220.
See, et seal majas sarnaseid läbuurkaid tugevalt rohkem kui üks oli, pole muidugi miski üllatus, sest nagu juba öeldud, oli seal kortereid tõesti hirmpalju. Mul õnnestus näiteks alles umbes kolmandal aastal teada saada, et üks mu klassiõde on kogu selle aja samas majas elanud.

[Sajets]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Algselt postitas vincent


Sajets, mul on kahtlane tunne, et me oleme enam-vähem vastaskorterites elanud mingil ajal . Sest Tiigi 6 see imede pesa asus tõesti. Teine korrus?

Ei olnud teine, neljas vist oli. Seal olid need poolkorrused ja need ajasid segadusse. Aga mul olid aknad hoovi poole. Ja kui nüüd hästi meenutada, siis sai jah all poes kiirelt ära käidud samal ajal kui too aeglane vanahärra mööda treppe reisis. Ja ma elasin seal aastatel sügis 2000 kuni kevad 2001. Rohkem ei pidanud vastu (see on küll vale sest sealt läksin kolmandasse maailma ehk Hiinalinna, kus kolimise päeval pidas mind üks jõulisem vene nooruk kinni ja küsis, kas ma tulen siia elama. Vastusele \"jah\" kostis tema, et vaata et sa muusikat valjult ei kuula, mul elab siin haige ema. Muidu kahetsen.\" Sealt ma naabreid ei tea, aga korteriomaniku ema elas teises majas ja ta harrastas vahel külla tulla, et vaadata, kas korterit pole maha lammutatud. Ja korra käskis ta mul tühjad veinipudelid akna pealt ära võtta. Pidavat silma riivama). A Tiigis elades prussakad ei olnud siis mu lemmikud, kuigi hiljem, Võru tänaval olid nad mulle kõige paremateks naabriteks üldse - alati oli seest soojendav tunne, kui astud tagumisest toast kööki ja süütad tule. Ja siis kuidas nad seal rallisid ja mina neid kokkumässitud ajalehega tahtsin tervitada. Või siis kui ma neile Serena veeparki tegin ja kraanikausist alla lasin.

Kusjuures kui ma Tiigist lahkusin, siis tuli sinna mu kursavend elama paariks kuuks. Ja temal oli selline lõbus juhtumine seal, et akna all oli mingi päev hull, kes midagi röökis ja hakkas kive akendesse loopima. Suvalistesse ruutudes ja suvalise suurusega kive lennutas. Politsei viis ta vist lõpuks minema.

Ja minu korrusel oli ka üks \"party-now-study-later!\" kuubik. Ma neid tervitama ei viitsinud minna, aga magada nad ei armastanud. Igatahes mitte niipalju kui mina.

See oli kõik kui elasin korteris 419.

[vincent]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Algselt postitas marcello

Algselt postitas vincent


Sajets, mul on kahtlane tunne, et me oleme enam-vähem vastaskorterites elanud mingil ajal . Sest Tiigi 6 see imede pesa asus tõesti. Teine korrus?

Sajets ongi Slaava?

Slaava elupaik asus tegelt minu vastaskorterist ühe võrra paremal, ei viitsind algul hakata nii täpselt seletama.

[marcello]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Algselt postitas vincent


Sajets, mul on kahtlane tunne, et me oleme enam-vähem vastaskorterites elanud mingil ajal . Sest Tiigi 6 see imede pesa asus tõesti. Teine korrus?

Sajets ongi Slaava?

[vincent]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Sajets, mul on kahtlane tunne, et me oleme enam-vähem vastaskorterites elanud mingil ajal . Sest Tiigi 6 see imede pesa asus tõesti. Teine korrus?

[Jasper]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Kuradi hea teema...

Meil oli naabriks lesest endine kokk. Pensionär. Kui õega väiksed olime ja ema tööl oli tegi ta meile süüa ja jagas muidu õpetusi. Kui aga tema lõpuks haige oli liikuda ei saanud käisime meie temal poes ja apteegis. Ilus ju iseenesest. Kahjuks oli tal viinakuradiga raske juhus ja see ta arvatavasti voodisse istutas. Omal ajal oli mul isal keldris pudelite kaupa viina ja siis käis see naine(pean vajalikuks siin sugu rõhutada) meil hommikuti ukse taga viina nuiamas, kui endal pension otsa sai. Nuias ikka meeletult, kuna sai ka lõpuks arvatavasti alati. Ema muuseas kirjutas üles ka mitu pudelit ta päeviti võttis ja tipp oli 7. Tuletan nüüd jälle sugu meelde. Aga noh keskmine oli selline 3-5. Aga ta oli meil lähedane naaber ja täiesti oma inimene ning siis isa olevat viinadega testamendi ära rääkinud. Ega tal sugulasi ka polnud ega midagi. Aga selle viinajoomise perioodid olid ikka uskumatud-kuu aega jõi ta umbes enda kulul ja siis tuli nuiama. Kuna uksed olid lukus(neil päevil kui ta jõi) siis hakkas kell 7 hommikul kepiga taguma ja siis haises nii hullult, et meie ülesanne õega oli tema järel õhuvärskendajat lasta. Aga puhaku ta rahus.

Teine naaber oli täielik müstika. Siin ei elanud vaid omas ühte tuba. Ja sinna kogus ainult paska. Seda jama oli tal niipalju, et legendi kohaselt kord ei julgenud ta mehega sinna tuppa minna ja seepärast tehti seda vanainimeseasja kõrval pargis. Mingil ajal kadus ta pikalt ära ja siis tuli igast imelikke kirje lesbiliitudelt ja kust iganes. Igatahes välja ilmus kui läks majajagamiseks ja sellest võib dieter täpsemalt rääkida). Peale selle tema huberiku soetamist ei saanud ta oma paska ikka õigeaegselt ära viia ja siis pidimegi ise sellega peale hakkama. Tubli neli tundi või midagi tassisime ühte tuba tühjaks(dieteriga) ja seda sodi oli palju. Inimestele on raske seda seletada kui palju seda oli. Seega teil on meeles, et tal oli üks tuba seda täis ja et me kahekesi tassisime ca 4 tundi ja meil oli tehtud silma järgi veerand. Siis aga ta kuulis, et tema hinnalist vara(igast värvikaid näiteid oli sea lmida ma meelde ei suutnud jätta. Nõuka aegne kohvi ja oli põhiline) hakatakse ära viskama saabus ise kohale ja koridtas paar päeva ja sai pasast lahti. Mina sain sefid \"adidase\" retropäikseprillid

Majanaabritega mina suhelnud pole seega siin midagi huvitavat rääkida pole. Aga naabritega kaasnev fenomen on täiesti omaette ooper maakodudes. Vähemasti minu jaoks. Ühel korral leidsime mingi vanema selli, kes mingil hetkel hakkas rääkima kui hea bänd on Corrs. Või misiganes see perekond. Meil ka ju midagi selle vastu polnud ja siis ta pani oma kaseti peale. Seda tegi ta veel öö jooksul korduvalt ning kuna mul olid unehäired hoomasin teda lõpuks kord enda maja ees kord meie ööbimise ees autos laulmast koos Corrsiga. Majade vahe oli umbes nii sada meetrit aga heli levis ilusti. Lõpuks kui me järgmine päev ära läksime jäi ta enda maja ette Corrsi saatel magades meist maha. Arvatavasti rokkis üksi veel pikalt.
Võrus oli aga naabrimees väga rahulik ja viks poiss. Kui meie tiksusime siis tema kokkas ja oli muidu muhe. Kella neljast läks juba endale suvilat ehitama. Öösel kella neljast siis. Olevat olnud töömeestega selline deal. Neljapäevast laupäevani oli vist nii. Viimasel õhtul otsustas meiega ikka liituda ja tulemus oli umbes sama mis Corrsi-mehel. Järgmine päev möötis maanteeääres fööniga kiirust. Juuksefööniga ikka. Ja kuuldavasti oli ka tema pidu jätkunud pikalt peale meie seltskonna lahkumist.

[Martin]

Vastus teemale \'Naabrid\'

Mina räägin konkreetselt ja lühidalt. Sest ma ei taha neid eriti pikalt meenutada.

Igatahes nii umbes kaheksa-üheksa aastat tagasi elas meie allkorrusel (eramaja, alumine pool nende, ülemine meie) perekond, kes ühel hetkel otsustas, et kõige parem viis raha teenimiseks on loomulikult prostitutsioon.

Nii nad siis seal nikkusid.

Taksoga enam koju sõita ei saanud, sest iga taksojuht hakkas kohe irvitama, et poiss läheb litsi või ema litsiks.

Öösel sageli magada kah ei saanud, sest politsei tegi reide ja taoti siis ka meie ukse pihta. Kordagi ei avanud. Õnneks. Muidu oleks meie elamine vist ka pahupidi pööratud.

See oli ka lahe, et teenust pakkus vist mehe enda naine ja kui panemiseks läks, siis aeti lapsed majast välja. Kaks küllaltki noort last, isegi talvel. Noh, lastel oli siis vanust ehk 10 aastat. Seisid maja ees ja ootasid, et millal nikkumine lõpeb.

Igati sünge värk.

Kahjuks see jäi proovimata, et kas kallis naaber oleks mulle sõbrahinda ka pakkunud. Olin siis sellisteks tempudeks veel liiga noor. Ema kord tegelt helistas nende telefonile, et palju tund oli. Tuli välja, et suht normaalne. Summasid ma muidugi enam ei mäleta.

Muidu oli see naabrimees igati muhe sell. Naine oli aga tõeline värd.