Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Naaber on kuidagi kahtlaselt vaikseks jäänud. Samuti väsis ta polt vist tema trukkimisest, sest poldi Audit pole ka juba tükk aega maja ees seismas näinud. Laps saadeti suveks maale ja keegi ei trambi enam nagu elevant. Nagu uues kohas elaks
Võimalik, et äkki kolis üldse minema. See oleks juba liiga hea.
T*ra küll noh. Maja fassaad ja katus persses. Suure vinnapeale jõudsime kokkuleppele, et teeme korda. Ja trapead ei suuda 6 nädalaga panka vajalikke dokumente saata. Täispeded raisk. Endil katus sajab läbi. Uppugu rotid, raisk. Mul allkorrusel pohui.
"I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."
Hea sõber Vandersell tuletas ükspäev seda foorumiteemat ja siinseid poste meelde. Võtsin nüüd klaasikese teise hea sõbra Jüriöö keedetud alkoholimaitselist õunajooki ja lugesin algusest peale läbi. Endalgi tore meenutada, mis 8 aastat tagasi kõik oli.
Minu viimane post siin teemas oli seotud hommikuse puhurimehega. See nimelt, minu soovil-mupo käsul kaduski mingi hetk ära! Hommikul maga kaua tahad, õnnis vaikus. Oleks võinud ju nii edasigi minna, aga siis hakati naaberkrundile ilgelt suurt maja püstitama. Müra müraks, aga kui ehitusjärk meie aknani - ja kõrgemalegi - jõudis ning kogu valguse varjutas, oligi jälle paras aeg kolida. Nüüd on mu naaber hea foorumikasutaja Rein, aga teda ma ei ole veel kordagi näinud.
Võiks muidugi meenutada veel korra hea sõnaga eelmist elukohta. Nagu kesklinnas ikka, oli elu seal majas tegelikult üsna anonüümne. Meie korrusel oli ainult kaks korterit ja muust majarahvast enim kohtusimegi kõrvalnaabritega. Kuna see oli üürikorter, siis käis sealt läbi kõiksugu rahvast, üle aasta ei elanud seal miskipärast küll keegi.
Markantseimad olid ilmselt kaks vene tibi. Üks oli must ja teine valge, nagu ikka. Leopardimustrilised retuusid ja pool pudelit versatše kölnivett oli mõlema dresskoodiks. Suhteliselt öise eluviisiga ja liikusid alati ja ainult koos. Eraldi ei näinud neid kunagi. Mulle ei meeldi silte kleepida, aga neil käis seal kahtlaselt palju boyfriende! Kindel muidugi ei saa olla, kas nad seal ka miskit teenust pakkusid, tegid nad seda siis igatahes kaunis vaikselt.
Mingi hetk tekkis kahe vene tibi asemel kaks hiina tibi. Eeldatavasti võisid nad olla nt EBSi vahetusüliõpilased. Ka neid ei näinud ma kunagi eraldi. Nad olid väga pisikesed, väga häbelikud ja kui nad süüa tegid, lõhnas terve maja nagu Asian aroma.
Vahepeal oli naabriks üks eesti kutt, treener-füsioterapeut, nagu ta end tutvustas. (Ta oligi vist ainus naaber, kes end actually ise tutvustas.) Kui vanarahvas räägib naabritest, kes käinud muiste soola ja suhkrut laenamas, siis tema moodsa aja inimesena käis netti laenamas. "Ole meheks, ütle oma wifiparool, mul enda ühendusega on mingi nuss."
Täpselt meie all elas üks tuntud näitleja. Ta ei ole enam ammugi kakskümmend ja ta ei jaksanud ühe hooga jalgsi neljandale ronida, vahepeal pidi teisel korrusel rütmi taastama. Aga rohkem kui korra sattusin hommikul tööle minema just sel hetkel, kui tema korterist tuli välja üks sassis pea ja õhetava näoga tuntud eesti näitlejanna. Kui nad just hommikuni teksti ei harjutanud, siis respekt, mees.
Kolmandal oli veel üks üürikas. Umbes paar aastat tagasi kolis sinna teadmata hulk kutte. Kui palju oli nö ametlikke üürilisi ja kui palju oli sõpru, kes seal niisama hängimas käisid, ei ole kindel. Välimuse järgi võisid nad kõik olla näiteks TLÜ kehakultuuri poisid. Korvpall oli vähemalt ühel kogu aeg kaasas. Ja pidu oli neil vähemalt üle õhtu, mille käigus tüübid suitsetasid sportlaste kohta hämmastavalt palju. Hommikuks olid majaesine ja sinna pargitud autod pahameelttekitava tuha- ja konide kihi all. Ükskord sattusin kell viis pühapäeva hommikul kukust tulles maja ees trepi peal suitsu kiskuva selli peale. Joviaalne ja seltsiv, nagu ma sellistel puhkudel olen, jäin temaga juttu puhkuma. Selgus, et ta oli korvpallurite-korteri omanik, kelle oli sinna kutsunud politsei, kelle oli sinna kutsunud keegi ülemeelikust peost häirunud naaber. Tüüp oli suht nõutu, ütles, et teeb suitsu ära ja siis läheb üritab asja paika panna, aga kahju, et see politsei juba ära läks. Et see on juba viies kord, aga miski ei aita! Varsti pärast seda olid kutid aga kadunud ja asemele tulid mingid ontlikud tüdrukud.
Eks seal neid lugusid oli ilmselt veel, aga mis meelde ei tule, polegi oluline. Kahju ainult, et ei suutnudki tuvastada majanaabrit, kes sõitis ühe vana Passatiga. Tundes end ilmselgelt oskusliku juhi ja hoolsa autoomanikuna, ei lasknud ta end iga mõne kuu järel toimuvatest liiklusintsidentidest häirida. Kõiki mõlke ja rippuvaid stangesid lapiti puuhaamri ja mäkaiveri teibiga, nii et sõiduk nägi lõpuks juba päris huvitav välja. Ühes topgeari osas ütles Geri Halliwell, et tal õnnestus teha kuue kuuga seitse avariid. Vahest oligi see tema!
We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.
Naaber on kuidagi kahtlaselt vaikseks jäänud. Samuti väsis ta polt vist tema trukkimisest, sest poldi Audit pole ka juba tükk aega maja ees seismas näinud. Laps saadeti suveks maale ja keegi ei trambi enam nagu elevant. Nagu uues kohas elaks
Võimalik, et äkki kolis üldse minema. See oleks juba liiga hea.
Jõulude aegu kolis lõpuks ära. Viimasel ajal oli täitsa vaikne ja päris hea elu oli. Tema asemel on mingi uus tsikk kes pühapäeval kella 3 nii öösel kuulas mussi. Olik vist väiksemat sorti soolaleivapidu. Eks peab ennast mõnel öösel tutvustama minema, kui ta nii kavatseb jätkata.
Naabripoiss on ka sõjaväes ja pidusid tema juures samuti ei toimu. Vahest harva reedel-laupäeva kui tal linnaluba- Õnneks ta peksab oma külalised varakult minema või siis läheb ta nendega linna lällama. Vastu hommikut tagasi tulles keeravad nad enamast kohe magama.
Igav elu meil siin Põhja- Tallinnas. Kuuldavasti pidi naabermajja üks tuntud foorumlane kolima. Saame näha Ootan küllakutset!
Inimesed, olge valvsad! Ma armastan teid ikka veel! Minu armastus – see on jube ja õudne, seepärast te peategi olema valvsad.
P-Tallinnas on varsti suurem osa sellest foorumi vanast kaardiväest koos. Minu naaber on üks numbreid armastav Arsenali toetaja. Mis tuletabki meelde, et peab tema üht jooki mekkima minema.
When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!
Siiamaani naabritega väga halbu kogemusi pole olnud (õnneks), küll aga elades aasta tagasi Tartus kesklinnas, siis minust korrus kõrgemal elas üks selline nooremapoolsem naine (25-35), kassiga. Punaste juustega (kahele poole patsis), värviliste riiete ja alati hea tujuga, keksis alatasa trepist alla ning jätkas hüppeid ka linnatänavatel. Vahel harva sattusime samal ajal bussi ootama, ei püsinud ta seal ka paigal. Paratamatult meenutas Pipit, ja nii me teda tundsime ja hüüdsimegi
Ma kolisin ka kuu aega uude kohta. Naabritest kahjuks veel midagi toredat pajata pole. Küll aga olen ma täheldanud, et inimestel pole kombeks tere öelda. Ja kui seda ise teha, siis satub teine pool kohmetusse/segadusse vms. Mulle meeldib ennast niimoodi lõbustada.
Kuskohas see austet foorumikommuun P-tallinnas elab?
Naabritest rääkides, siis Tartu kesklinnas elades ei tea ma siiani, kes mul kõrvalkorteris elab. Ei kuule mina teda, ja tema vist mind ka. Ilmselt päästab mind paks kivisein, mis igasuguse lärmi lämmatab. Elanuks ma need aastad kuskil paneelmajas, siis oleks mulle vähemalt 50 korda politsei kutsutud.
The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.
Kommentaar