tähelepanekuid elust enesest

[MartinEST]

Mis ma unustasin?

Kaherattaliste juhid. Paljusid häirib see, et kaherattalisega on võimalik liikuda ummikus seisvate autode vahel. Jalgratturid saavad ka korralikult sõimu oma kaskadöörlike tegudega.

[Rein]

Mis Jasperiga juhtunud on? Postitab ainult öösiti ja siis tuleb ka mingit seosetud jama. Vägisi meenutab Palmerit. Korralik vähikäik. Kurb.

[wordprez]

Karen Larkinal on Raatuse Comarketi kassas 'kaksik' Kristin. Allegedly.

[mjaasa]

Kasutajal wordprez on Kalju fännide seas kaksikvend. Kahjuks kartis ta temaga pilti teha.

[Tofoa]

Kasutajal wordprez on kaksikwend ka Newcastle fännide hulgas. Ja lisaks on tal 7 kaksikwenda, kes on ka kõik Ch€l$£a fännid siin foorumis.

[mjaasa]

Ma küll pole neid sinu nimetatuid näinud, kuid Kalju vend oli 95% tema nägu.

[Jasper]

Mis Jasperiga juhtunud on? Postitab ainult öösiti ja siis tuleb ka mingit seosetud jama. Vägisi meenutab Palmerit. Korralik vähikäik. Kurb.

kasutaja Rein oleks varem sellise tähelepaneku 100% seostanud kuufaasidega. teie progressi on märgatud. tunnen rõõmu.

[ericbana]

Alati on tark mõte käsipagasisse üks lisapaar pükse kaasa võtta. Täna ajas mingi tropp mulle sisuliselt terve topsi piimakohvi sülle.

[Daz Booob]

Biiiiatch

[Mõnuagent 007]

Jõulutunnelis olid mingid djüüdid, kes said eelmisel aastal kogutud rahast mingi osa, et huvitegevusega tegeleda. Ühesõnaga anti lastele võimalus pille õppida. Noh, kujutage ette:
- laps on nälginud, aukus silmadega, pesemata, seljas augulised riided.
- ema ja ema kuues mees joovad päevad läbi. Täielik perse majas.
Ja siis tulevad kaameratega onud-tädid. "Palju õnne, siin jõulutunnelis kogutud rahaga ostetud viiul! Täida enda unistused!" ütlevad nad.
Laps vaatab pika pilguga viiulit. Mõttes käib läbi, et kas seda süüakse ketšupiga. Ja ütleb vaikselt: "Aitäh."
Kaameratega onud-tädid lähevad ära, kalkunikonti järavad televaatajad poetavad pisara ja tunnevad, et nende suuremeelselt annetatud viiekas on maailma paremaks muutnud.
Laps üritab poognaga viiulit puutuda, mille peale tuleb ema kuuenda mehe röögatus: "Türa, sa väike värdjas, nahhui sa kääksutad, mul, türa, pea valutab, raisk!"
Aasta hiljem tulevad jõulutunneli djüüdid. Laps on natuke suurem, seljas samad riided, pesemata-söömata.
"Nooh, kas harjutasid pilli ka?" küsivad kaameratega onud-tädid.
"Noooh..." alustab laps.
"Jaa-jaa, mängis ikka vahepeal, aga meil oli siin rasked ajad. Ma jäin töötuks ja sündis uus laps, mistõttu vahel pidi vaikselt olema," lendab sisse kahepromillises joobes ema.
"Türa, jah, mängis küll siin vahepeal," poetab vahele ema kolmepromillises joobes üheksas mees.
"Nooh, näitad siis ka, mis sa aastaga õppinud oled?" küsivad kaameratega onud-tädid.
Poiss mängibki:

Teleka ees olevad djüüdid tõstavad hapukapsast juurde, viskavad närimata kanakondi kassile ja mõtlevad kalkunit närivat koera vaadates omaette: "Need vaesed on ikka faking tänamatud. Andsime neile viiuli, aga nad jõid ikka kõik maha. Nahhui, see aasta ma toidupanka küll ei toeta."

[marv3llous]

Jõulutunnelis olid mingid djüüdid, kes said eelmisel aastal kogutud rahast mingi osa, et huvitegevusega tegeleda. Ühesõnaga anti lastele võimalus pille õppida. Noh, kujutage ette:
- laps on nälginud, aukus silmadega, pesemata, seljas augulised riided.
- ema ja ema kuues mees joovad päevad läbi. Täielik perse majas.
Ja siis tulevad kaameratega onud-tädid. "Palju õnne, siin jõulutunnelis kogutud rahaga ostetud viiul! Täida enda unistused!" ütlevad nad.
Laps vaatab pika pilguga viiulit. Mõttes käib läbi, et kas seda süüakse ketšupiga. Ja ütleb vaikselt: "Aitäh."
Kaameratega onud-tädid lähevad ära, kalkunikonti järavad televaatajad poetavad pisara ja tunnevad, et nende suuremeelselt annetatud viiekas on maailma paremaks muutnud.
Laps üritab poognaga viiulit puutuda, mille peale tuleb ema kuuenda mehe röögatus: "Türa, sa väike värdjas, nahhui sa kääksutad, mul, türa, pea valutab, raisk!"
Aasta hiljem tulevad jõulutunneli djüüdid. Laps on natuke suurem, seljas samad riided, pesemata-söömata.
"Nooh, kas harjutasid pilli ka?" küsivad kaameratega onud-tädid.
"Noooh..." alustab laps.
"Jaa-jaa, mängis ikka vahepeal, aga meil oli siin rasked ajad. Ma jäin töötuks ja sündis uus laps, mistõttu vahel pidi vaikselt olema," lendab sisse kahepromillises joobes ema.
"Türa, jah, mängis küll siin vahepeal," poetab vahele ema kolmepromillises joobes üheksas mees.
"Nooh, näitad siis ka, mis sa aastaga õppinud oled?" küsivad kaameratega onud-tädid.
Poiss mängibki:

Teleka ees olevad djüüdid tõstavad hapukapsast juurde, viskavad närimata kanakondi kassile ja mõtlevad kalkunit närivat koera vaadates omaette: "Need vaesed on ikka faking tänamatud. Andsime neile viiuli, aga nad jõid ikka kõik maha. Nahhui, see aasta ma toidupanka küll ei toeta."

Kui sul ikka tuleb, siis tuleb korralikult!

[Shaq]

Tallinna TV uus logo on

 

omandanud ratastooli kuju.

[Shparkz]

Frank Bernhardt on maandunud Malaisia U23 koondise peatreeneri kohale.

[j6u1uv4n4]

Vene keel tuli taas meelde seda videot vaadates!

[fitti]

Noorem kolleeg mainis jutu sees, et jah, jutukad on üldises plaanis surnud, aga eks seal ikka KÄIAKSE siiani. Ma olin nagu, kamoon, tahad ma räägin sulle, kuidas oli siis, kui mina viimati mõnes jutukas KÄISIN, nii umbes aastal 2000. Noored KÄISID jutukas ikka mõnes netikohvikus, sest paljudel, ma arvan enamikul, ei olnud kodus arvutit ja/või netti. Mul seisis küll söögitoa laual mingi vanem 486 nagu altar, aga dial-up puudus ja seega sai kodus aint wolfi ja civi mängida.

Nii et siis said sõbraga tänaval kokku ja mõtsite, et mis teeme - lähme kinno, piljardisse v KÄIME korra jutukas? Sõbraga kahekesi oli seadsam jutukas KÄIA, sest siis tuli alati ilgelt haiget teksti, üksi olles punnitasid nalja nagu julka välja. Peamiselt KÄISIME jutukas kadunud ERKI all olnud kohvikus, mille nimi oli võibolla enter, aga võibolla ei olnud ka. Lisaks olid mingid kohad Maneeži peatuses ja Narva maanteel. Tavalise jutukas KÄIMISE ajal joodi ikka neli kuni kuus originaali ja tehti pool pakki suitsu. Toona võis üldse igal pool suitsetada, isegi trammis.

Jutukas KÄIMISE ainus mõte oli muidugi peilida üldisest jutuvadast välja mõni lohakas, kellele privas peale lennata ja kutsuda kiirelt õue mängima, enne kui ta ümber jõuab mõelda. Kõige parem koht selleks oli tõeliselt piinliku nimega armastusesaal.org (hämmastav, aga see sait tundub ka anno 2015 toimivat), teine suurem, OK jutukas oli üldiselt meie jaoks liiga intellektuaalne, olime alles nii umbes esimesel-teisel kursusel ja teate ise, millised jahupead inimesed selles vanuses on. Need, kes konksu alla neelasid, võtsid alati sõbranna ka kaasa, nii et ei maksa arvata, et jutukas KÄIMINE päädis iga kord MMF eetikakoodi kordamisega.

Õnneks v kahjuks jutukas KÄIMISE periood lõppes kaunis kiirelt, sest umbes samal ajal Korobeiniku launchitud rate.ee kogus tuure ja sealt oli uute tutvuste leidmine oluliselt lihtsam, aint vaata pilte ja vali välja. (Järgnes natukeseks muidugi reidis KÄIMINE, aga ka see kaotas juba paari aastaga oma tähenduse, sest arvutite ja broadband-ühenduse levik kodudesse oli kiire ja otsustav. Siiski mäletan pilti, kus netikohvikusse oli tulnud oma reidi-postkasti vaatama umbes 15-aastane tüdruk. Kaasas oli ema, kes luges üle kõik saabunud kirjad ja ütles ette, mida vastata. Reidis KÄIMINE võis olla ka perekondlik ettevõtmine.)

Aga jah, ärge tulge mulle rääkima, et tänapäeval ka veel jutukas KÄIAKSE.

Lisalugemist: õhtuleht kirjutab, misasi õieti on see popp jutukas. 26.02.2000