Vastus teemale \'Torino Juventus\'
Uskumatu, isegi härrad Kruus/Kristal ei suutnud tänast õhtut ära rikkuda...
Mis te arvate, mis tegi mazz kell 02:00? karjus täiest kõrist võidulaulu ja hüppas/möllas mööda tuba.
Ja mis te arvate, mida teeb mazz praegu? kuulab pisarad silmis itaalia keelset pop-muusikat.
JUVE, PER SEMPRE JUVE,
LA STELLA CHE BRILLA SEMPRE IN CIELO
ANCHE SE IL SOLE E’ ALTO.
JUVE, SOLTANTO JUVE,
SEI UNA SORGENTE CHE NON SI ESTINGUE,
RESTI CON NOI NEL SANGUE.
JUVE, ANCORA JUVE,
E’ BIANCONERA LA NOSTRA VITA,
E’ BIANCONERO IL MONDO,
SEI BIANCONERA COME ME.
Juve-Aleee, Juve-Aleee, Juve-Aleee
Kahju, et siinkandis ei ole peale minu ainsatki jalgpallihaiget, muidu ilmselt lõugaksin praeguseks juba kesklinnas ja saaks jubedalt möllu.
Kõik Juve fännid, kes te siin foorumis olete, kui saatus meid kokku peaks viima kunagi, siis klaasid kokku, laulud kõlama ja elu on ilus. Ja tõmmake omale kõik kuskilt kohast üks Juventuse teemaline lugu, mille pealkirjaks on saladuslik inno2002. Mul selle sõnu kahjuks pole, aga see on võimas ja mitte vähe.
Üks koht sellest kõlab igatahes umbes nii:
Pahh-pahh, pah-pah-pah ph-ph-ph-ph JUVE!!!!!!!!!
Pahh-pahh, pah-pah-pah ph-ph-ph-ph JUVE!!!!!!!!! JUVE!!!!!!!!!
Kuna mu mõistus on niikuinii lännu mis lännu hetkel ja enne homseid koolitunde (kui neid tuleb) magama ka kuidagi ei jää, siis jätkan siinkohal seda sisutut möla (väga vale sõna, sest see on 200% siiras, aga ma lihtsalt kujutan ette, et nii see võib ehk näida).
Sellist (vuti)elamust on mul olnud õieti vaid kord varem ja oh üllatust, see oli 2 aastat tagasi ja jälle Delle Alpil ja jälle Reali vastu. Ai tra kui paras see neile ikka on. Ohhjahh.
Vahemärkuseks - igal juhul otsige omale kuskilt ka Juventuse enda sisse lauldud lugu Il mio canto libero, kus Ciro Ferrara paneb hullu soolot.
Enivei, tulles tagasi mälestuste heietamise juurde, siis 2 aastat tagasi oli elamus ehk veelgi võimsam, kuigi ma vutist kui alast teadsin tollal veel kordades vähem. Ei olnud mul Internetti, ei taevakanaleid, ei kaablit, olid lihtsalt Kannik/Mardisalu ehk siis maksimum 2 mängu kuus ja peale selle oli muidugi ka meeletu jalgpalliarmastus. Ja iga CL mäng oli suursündmus, iga viimnegi mängueelne reklaam oli peas ning isegi neid sai alati kaasa lauldud. Olid ajad, olid majad, nagu keegi ütles. Muuhulgas sai veel ka kõik tulemused kirja pandud, käsitsi põhjalikku statistikat tehtud ja miljard muud kohustuslikku asjatoimetust. Viitsimine pidi julm olema. Ja võite ainult ette kujutada, mis siis toimus, kui Juve mäng kogemata pildikasti juhtus. oi bljaa, unbefuckinglievable!!!!!!!
Igatahes olen jälle teemalt kõrvale kaldunud. Nimelt praegune lose anykinda fucking sense tunne on mulle tuttav - juba mainitud mängu järel kaks aastat tagasi oli mõistusega samuti suuri probleeme. Aga tollal ei olnud veel võimalust foorumi reostamisega end välja elada ja nii ma lihtsalt naeratasin ja vaatasin oma lahedat statistikat ja tabeleid ja kõike seda ja kuni hommikuni välja. Tõsijutt. Selliseid ebamaiseid emotsioone ei ole suutnud pakkuda mitte miski peale jalgpalli ja Juventuse. Minusuguse põhimõttelise pohhuisti jaoks on ääretult tähtis, et mõistus aegajalt segi läheks ja elu mõte kasvõi näiliselt kuskiltotsast välja paistaks. Olgugi, et see kõik on üks fucking illusioon, on see siiski kõik mis meil on. Ärge proovigegi midagi lahti jagada, see ei õnnestu teil niikuinii.
OHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH! Sügav ja õnnelik ohe.
Kõige tormilisemad emotsioonid hakkavad üle minema, olek on kuidagi chill. Ferrara oma inglihäälega laulab järjekordselt mu kõrvus ja kuna tegemist on eriti chill looga, siis on ka meeleolu vastav.
See kõik on pointless, aga samas meeletult lahe. Silme eest käivad läbi kõik positiivsed asjad, mis kunagi juhtunud, aga päris kõigist ma nüüd ka kirjutama ei hakka, sest a)mulle hakkab vaikselt juba kohale jõudma kogu selle värgi labasus ja b)elu on elamiseks, mitte mölisemiseks. ja c)see labasusfaktor lööb kuidagi eriti julmalt vastu pead juba.
Iga Juve fänn, kes on oma lugemisega siiamaani välja jõudnud, võib igatahes arvestada minu poolt tasuta õlledega iga kord, kui Juventus mängib Meistrite Liigat ja laulud on huulil.
Forza! Per sempre! jne juu nou
Olgu välja toodud ka mõned pildikesed platsil toimunust:
Fuck, rohkem ei leidnud häid pilte esimese hooga. Ilusaid elamusi ja päikest teile kõigile.
Edit: tohoh, kirjutasin vist päris kaua, terve trobikond pilte juba üleval.
Uskumatu, isegi härrad Kruus/Kristal ei suutnud tänast õhtut ära rikkuda...
Mis te arvate, mis tegi mazz kell 02:00? karjus täiest kõrist võidulaulu ja hüppas/möllas mööda tuba.
Ja mis te arvate, mida teeb mazz praegu? kuulab pisarad silmis itaalia keelset pop-muusikat.
JUVE, PER SEMPRE JUVE,
LA STELLA CHE BRILLA SEMPRE IN CIELO
ANCHE SE IL SOLE E’ ALTO.
JUVE, SOLTANTO JUVE,
SEI UNA SORGENTE CHE NON SI ESTINGUE,
RESTI CON NOI NEL SANGUE.
JUVE, ANCORA JUVE,
E’ BIANCONERA LA NOSTRA VITA,
E’ BIANCONERO IL MONDO,
SEI BIANCONERA COME ME.
Juve-Aleee, Juve-Aleee, Juve-Aleee
Kahju, et siinkandis ei ole peale minu ainsatki jalgpallihaiget, muidu ilmselt lõugaksin praeguseks juba kesklinnas ja saaks jubedalt möllu.
Kõik Juve fännid, kes te siin foorumis olete, kui saatus meid kokku peaks viima kunagi, siis klaasid kokku, laulud kõlama ja elu on ilus. Ja tõmmake omale kõik kuskilt kohast üks Juventuse teemaline lugu, mille pealkirjaks on saladuslik inno2002. Mul selle sõnu kahjuks pole, aga see on võimas ja mitte vähe.
Üks koht sellest kõlab igatahes umbes nii:
Pahh-pahh, pah-pah-pah ph-ph-ph-ph JUVE!!!!!!!!!
Pahh-pahh, pah-pah-pah ph-ph-ph-ph JUVE!!!!!!!!! JUVE!!!!!!!!!
Kuna mu mõistus on niikuinii lännu mis lännu hetkel ja enne homseid koolitunde (kui neid tuleb) magama ka kuidagi ei jää, siis jätkan siinkohal seda sisutut möla (väga vale sõna, sest see on 200% siiras, aga ma lihtsalt kujutan ette, et nii see võib ehk näida).
Sellist (vuti)elamust on mul olnud õieti vaid kord varem ja oh üllatust, see oli 2 aastat tagasi ja jälle Delle Alpil ja jälle Reali vastu. Ai tra kui paras see neile ikka on. Ohhjahh.
Vahemärkuseks - igal juhul otsige omale kuskilt ka Juventuse enda sisse lauldud lugu Il mio canto libero, kus Ciro Ferrara paneb hullu soolot.
Enivei, tulles tagasi mälestuste heietamise juurde, siis 2 aastat tagasi oli elamus ehk veelgi võimsam, kuigi ma vutist kui alast teadsin tollal veel kordades vähem. Ei olnud mul Internetti, ei taevakanaleid, ei kaablit, olid lihtsalt Kannik/Mardisalu ehk siis maksimum 2 mängu kuus ja peale selle oli muidugi ka meeletu jalgpalliarmastus. Ja iga CL mäng oli suursündmus, iga viimnegi mängueelne reklaam oli peas ning isegi neid sai alati kaasa lauldud. Olid ajad, olid majad, nagu keegi ütles. Muuhulgas sai veel ka kõik tulemused kirja pandud, käsitsi põhjalikku statistikat tehtud ja miljard muud kohustuslikku asjatoimetust. Viitsimine pidi julm olema. Ja võite ainult ette kujutada, mis siis toimus, kui Juve mäng kogemata pildikasti juhtus. oi bljaa, unbefuckinglievable!!!!!!!
Igatahes olen jälle teemalt kõrvale kaldunud. Nimelt praegune lose anykinda fucking sense tunne on mulle tuttav - juba mainitud mängu järel kaks aastat tagasi oli mõistusega samuti suuri probleeme. Aga tollal ei olnud veel võimalust foorumi reostamisega end välja elada ja nii ma lihtsalt naeratasin ja vaatasin oma lahedat statistikat ja tabeleid ja kõike seda ja kuni hommikuni välja. Tõsijutt. Selliseid ebamaiseid emotsioone ei ole suutnud pakkuda mitte miski peale jalgpalli ja Juventuse. Minusuguse põhimõttelise pohhuisti jaoks on ääretult tähtis, et mõistus aegajalt segi läheks ja elu mõte kasvõi näiliselt kuskiltotsast välja paistaks. Olgugi, et see kõik on üks fucking illusioon, on see siiski kõik mis meil on. Ärge proovigegi midagi lahti jagada, see ei õnnestu teil niikuinii.
OHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH! Sügav ja õnnelik ohe.
Kõige tormilisemad emotsioonid hakkavad üle minema, olek on kuidagi chill. Ferrara oma inglihäälega laulab järjekordselt mu kõrvus ja kuna tegemist on eriti chill looga, siis on ka meeleolu vastav.
See kõik on pointless, aga samas meeletult lahe. Silme eest käivad läbi kõik positiivsed asjad, mis kunagi juhtunud, aga päris kõigist ma nüüd ka kirjutama ei hakka, sest a)mulle hakkab vaikselt juba kohale jõudma kogu selle värgi labasus ja b)elu on elamiseks, mitte mölisemiseks. ja c)see labasusfaktor lööb kuidagi eriti julmalt vastu pead juba.
Iga Juve fänn, kes on oma lugemisega siiamaani välja jõudnud, võib igatahes arvestada minu poolt tasuta õlledega iga kord, kui Juventus mängib Meistrite Liigat ja laulud on huulil.
Forza! Per sempre! jne juu nou
Olgu välja toodud ka mõned pildikesed platsil toimunust:
Fuck, rohkem ei leidnud häid pilte esimese hooga. Ilusaid elamusi ja päikest teile kõigile.
Edit: tohoh, kirjutasin vist päris kaua, terve trobikond pilte juba üleval.
Kommentaar