Itaalia jalgpalli ajalugu kommentaarid

[Silver]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

Kui teil on päevad, siis kasutage sidemeid! Sõbralik, südamlik soovitus!

[Juveman]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

Algselt postitas treze


Kui teil on päevad, siis kasutage sidemeid! Sõbralik, südamlik soovitus!

Ei maksa eilses sopas sorkida

[Devil]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

Algselt postitas treze


Kui teil on päevad, siis kasutage sidemeid! Sõbralik, südamlik soovitus!

hahaaa reidipede tegi nalja

[Tanel]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

Lood on nüüd sellised, kuna ma sain alles praegu neti tagasi ma lihtsalt ei jõua Mazzalode värki teha, kuna homme läheb Rubentus-Dopentus-Juventus - Milan eelvaatele rõhk. Kui jõuan siis pühapäeval ning, kui ei jõua siis teisipäeval, kuna esmaspäevadel on tavaliselt vaja nokitseda Serie A ülevaate, Serie A tabeli ja Striker Mania kallal. Ja kolmapäeval on meil koolis jõuluball. Vaheajal luban teile 3 lugu.

[Juveman]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

Muret teeb mulle see, et sa (Tanel) liiga palju arvuti kuvari taga istud Nii noor inimene peaks kohe kindlasti vähem oma aega arvutiga siduma. Hiiumaa on fantastiline koht, igakord kui seal käin, saan uue elamuse Mitte et su jutud siin Itaalia jalgpalli all mind ei huvitaks, vastupidi, oled teinud ääretult head ja märkimisväärset tööd, ent kordan end veelkord, käi koolis, tee sporti, ole väljas rohkem, Hiiumaa õhk on midagi muud kui siin mandril, isegi tahaks su saarele taas tulla Ja muidugi ära foorumistki ära kao, ent vaheajal palun ära oma silmi küll 7 päeva nädalas 10 tundi päevas riku

Lihtsalt üks sõbralik soovitus!

[Tanel]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

Algselt oli see Juvemani signatuur

Algselt postitas Tanel

Hmm kle mulle ikka päris kõik võistkonnad kah ei meeldi. Aru te ka ei saa mulle meeldivad klubidest Fulham, Arsenal, Juventus ja Inter ning rahvusmeeskondadest Itaalia(tänu sellele ,et ma pooldan väga Interit ja Juvet) ja Prantsusmaa.Aga ärge tulge mulle nyyd ütlema miks sulle, siis Inglismaa koondis ei meeldi, sest vastus on lihtsalt ei meeldi

Seda põhjendab mu vanus siis. Ja eks ma olin siis sellises tobedas gloryhunteri eas veel. Nüüd on minust välja kujunenud tõeline Juve vihkaja ja Arsenalist on mul suhtkoht ükskõik, kuna neist kotib mind ainult Henry tegelt.

PS! Et siia vahepeal natukene asjalikku ka sisse öelda, siis üritan õhtuks midagi valmis nikerada siiski.

[Tanel]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

3. Lugu Valentino ja Sandro Mazzola:

26. veebruaril 1919 sündis mees kellest sai üks maailma legendaarsemaid mängijaid. Tema oli Il Grande Torino kapten. Juba noorena näitas ta välja suurt huvi jalgpalli vastu, kui ta mängis mängu ühes väikeses klubikeses. 10-aastaselt päästis ta Adda jõest 6-aastase poisi, kelleks osutus hiljem AC Milani kaitsjaks saanud Andrea Bonomi.

Tema esimeseks tõeliseks klubiks osutus, aga Tresoldi. 1937-38 hooajal oli ta ostetud Milanisse, kuid ta tahtis mängida ning küsis lahkumist. Ta lahkus Veneziasse.1939. aastal kutsuti ta üles Itaalia mereväkke, kus teda vabal ajal ikka märgati mängimas jalgpalli. 1941. aastal võitis ta nendega ka praeguse TIM Cupi ehk Itaalia karika, kus nad moodustasid suurepärase paari mehega nimega Ezio Loik. Mõlemad mehed tegid samal päeval ka koondisedebüüdi, see oli 5. april aastal 1942.

Torino president Ferruccio Novo otsutas pärast 2. kohta liigas osta uusi mängijaid. Tema pilgud pöördusid Veneetsia, kust ta tahtis neid mõlemaid. Samas pidi ta muretsema ka selle üle, et Juventus oli samuti neile pakkumisi teinud. Kuid suudeti Torino presidendiga kokkuleppele saada ja 1,2 miljoni liiri + 2 mängija eest need kaks tulidki Toriinosse. 1943. aastal rändaski scudetto Torino kätte ning Il grande Torino legend oligi alguse saanud.

Siis tuli vahele aga II maailmasõda. Siiski Itaalia meistrivõistlused jätkusid ning 1944. aastal võideti kätte juba teine tiitel. 1945. aastal sai Mazzolast ja Torinost esimene võistkond, kes kutsuti mängima Itaaliast väljapoole. Täpsemalt siis Šveitsi. 1946. aasta oli, aga aasta, mil ta talent esile kerkis. 29 väravaga lõpetas ta võimsalt Serie A parima väravaküttina. Kuid 3-aasta pärast oligi käes hirmus Superga lennukiõnnetus, kus suri kogu Torino tiim. Sandro oli sel aastal saanud 7-aastaseks.

Kuigi ta oli väga lühike, ainult 170 cm, mängis ta peaga ülihästi. Kuna ta vasak jalg polnud kõige parem treenis ta seda tunde vastu seina tagudes, kuni ta lõpuks suutis mängida mõlema jalaga. Mazzola hüppevõime oli ligi meeter ning parem, kui paljudel väravavahtidelgi. Tema mängurütm ajas kaitsjad väga segadusse. Oli ainult üks kaitsja kellega tal tõsiselt tegemist oli, Teobaldo Depetrini, kes ei saanud kuidagi ennast ta särgist lahti. \"Ta on üksi juba pool koosseisu. Teine pool oleme meie kõik kokku,\" arvas Mario Rigamonti, kelle järgi on nimetatud praegune Brescia staadion, Mazzola talendist. Kuigi ta teenis teistest palju rohkem ei virisenud keegi selle üle, kuna kõik teadsid, et ta ei teeni seda asjata.

Pärast Superga\'t võttis Interi Milani ründaja, Mazzolade perekonna hea sõber, Benito Lorenzi, Alessandro \"Sandro\" Mazzola enda hoolealla ja õpetas talle paljugi jalgpallist. Kuulus argentiinlasest treener Helenio Herrera märkas noore Sandro suurt talenti ning andis poisile debüüdi mälestusväärses 9:1 kaotuses Juventuse vastu, kui Inter rivistas väljakule noortevõistkonna. Just tema värav jäi Interi ainsaks.

Juba 21-aastaselt hoidis suurepärase tehnika ja võimsa löögiga noormees kohta Itaalia koondises. Kapteni, meeskonnakaaslase ja ühe läbi aegade parima Itaalia äärekaitsja Giacinto Facchetti abiga võistkonda sisse sulanduda, hoidsid nad peagi käes kahte Euroopa karikat, võites scudetto ning Interkontitentaalide karika. Sandro oli uhkelt kõndinud oma isa jälgedes.

Koos teise samal ajal mänginud jalgpallitalendi Gianni Rivera\'ga moodustasid nad võimsa ründepaari Itaalia koondise eest, mis suutis võita 1968. aasta EMi. Sandro pani jalgpallisaapad kõrvale 1977. aastal. Natukene aega tagasi oli ta ka oma surnud isa koduklubi Torino juhtkonnaliige.

[Juveman]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

Algselt postitas Tanel
Seda põhjendab mu vanus siis. Ja eks ma olin siis sellises tobedas gloryhunteri eas veel.
Nüüd on minust välja kujunenud tõeline Juve vihkaja ja Arsenalist on mul suhtkoht ükskõik, kuna neist kotib mind ainult Henry tegelt.

Mitte et sa oleks pidanud mu sama klassikalist signatuuri kommenteerima nagu sul on, a kui nii läks siis lisaks siia ühtteist. Kulla moderaatori härra, mu signatuur ehk teisisõnu sinu postitus pärineb sellest aastast, 9 kuud tagasi, et isegi kui sa siis olid veel noor ja rumal ja gloryhunter, siis veel vähem kui 4 kuud tagasi tegid sa mingisuguse edetabeli lemmikutest, kus Juventus 3ndal kohal uhkelt asetses...suht koomiline ütleks ma. Ka Arsenal mahtus loetletute hulka

Et kas siis mind ähvardab selline oht, et homme ärgates Juve enam üldse kohe ei meeldi noh ja hakkan lausa vihkajaks nagu sa täheldad Taevake küll, kui see nii on...

PS! Teemasse kaa - lahe jutt oli sul. Keep On Goin`

[Tanel]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

4. Lugu, Paolo Rossi:

Paolo Rossi sündis 1956. aasta 23. septembril Firenze lähedal asuvas Prato linnas. Teda segasid Juventuses paljud probleemid põlvega. Lõpuks saadeti ta Toriino klubi noortetiimist laenuna minema Comosse. Lombardi tiimis tegi ta 1975. aastal ka debüüdi Serie A-s. Pärast Como\'s olekut siirdus ta Serie B klubisse Vicenza, kes ostis ära 50% tema mängijaõigustest.

Biancorossi muutis tema positsiooni äärepoolikust ründajaks. Oma esimesel hooajal Vicenza eest (76-77) oli 20-aastane ründaja löönud 21 väravat, mis viis Vicenza edasi Serie A-sse. Järgmisel hooajal lõpetas Vicenza teisena, ainult Juventusest tagapool. Paolo Rossi oli 24-väravaga parim väravakütt. Mitte just üllatuslikult kutsus samal hooajal Itaalia treener olnud Enzo Bearzot kutsus noormehe koondisesse üles. Belgia vastu võideti 1:0. Sündmusterikka hooaja käigus ostis Vicenza ka teise poole tema mängijaõigustest. 1,75 miljonit, mis ta eest maksti, on senini klubi suurim summa, mis on ühe mängija eest makstud.

Rossi nime võis näha ka Argentiinasse sõitvasse 1978. MM-koondises. Itaalia meedia eeldas, et Bearzot kastub esimese valiku mehena Torino Francesco Grazianit, kuid neil polnud õigus. Pärast Prato poisi muljetavaldavaid esitus MMi eelsetes kohtumistes tõstsid ta Juventuse staari Roberto Bettaga kõrvale. Prints Pablito tabas sel turniiril märki 3 korda: Prantsusmaa, Ungari ja Austria vastu. Mängus hilisemate meistrite, Argentiina, vastu pakkusid nad Bettegaga suurepärase kokkumängu, mis seadis jalule Itaalia eduseisu, mida hoiti lõpuni. Itaalia jäi ka ainsaks, kes turniiri vältel suutsid argentiinlasi võita.

Pärast ebaõnnestunud 79-80 hooaega ei olnud Pablito 15-st väravast abi, et päästa Vicenza väljakukkumisest. Seepeale pani Biancorossi tollal 22-aastase itaallase 3 miljonise hinnasildiga mängijateturule. Rossi keeldus Napoli pakkumisest ning ta lõpetas välja laenatuna Perugia\'s. Ta hooaeg läks väga hästi, kuni 30. detsembrini 1980, kui Perugia suutis Avellino vastu välja võidelda vaid 2:2 viigi. Teda süüdistati mängu tulemuse kokkuleppimises, kuna ta oli öelnud vastasvõistkonna mängijale: \"2:2? Kui te seda tahate.\" Karistus oli esialgu 3-aastat pikk, kuid ta otsustas esitada kaebuse.

Temast poleks saanud ajaloolist mängijat, kui karistust poleks lühendatud. 2-aastaseks lühendatud karistus lõpes 29. aprillil 1982. aastal. Vahepeal oli Juventus Paolo Rossi mängijaõigused 500 000 naela eest endale ostnud. Karistuse lõpedes tekitas meedia pahaolu see, et Beazrot otsustas väikese mängukogemusega Rossi koondisesse üles kutsuda.

Tollase treeneri otsus ei tundunud sugugi õige, kuna kõigis kolmes mängus, kus Rossi mängis, tegi ta seda kohutavalt. Lihtsas gruppis, kohtusid nad esmalt Poolaga ning Rossi ei suutnud väravat lüüa. Mäng lõppes 0:0. 1:1 lõppenud kohtumises Peruuga vahetati Pablito välja peale 45. minutit. Rossi tegi järjekordse kehva mängu, kui Itaalia viigistas sama skooriga mis eelmises mängus Kameruuni vastu. Koondis sai edasi ainult tänu väravatevahele. Hüsteeriline Itaalia press nõudis Rossi koosseisust välja viskamist ja Bearzoti vallandamist.

Et jõuda edasi pidi Itaalia mängima kahe Lõuna-Ameerika ässaga - Argentiina ja Brasiiliaga. Pablito vorm näis paranevat, kui ta 2:1 võidumängus sai hakkama juba hea esitusega, kuid väravat ta siiski lüüa ei suutnud. Järgmisena mängiti Brasiiliaga, kes vajasid edasipääsuks ainult viiki. Tõeline Paolo Rossi ärkas ellu just selles mängus ning tema kübaratrikk jättis brassid edasisest konkurentsist välja ja itaallased pääsesid poolfinaali. Rossi oma turniiri esimest väravat elu tähtsaimaks.

Poolfinaalis Poolaga tabas Rossi märki 2 korda, ning Azzurri võitis 2:0. Finaalis tabas Pablito veel kuuendatki korda märki ning tõusis turniiri parimaks väravaküttiks. Itaallased võitsid finaalis Saksamaad 3:1. Samal aastal võitis MM-kangelane ka Euroopa Parima Mängija tiitli.

Juventusesse naasedes võitsid nad koos Antonio Cabrini, Marco Tardelli, Gaetano Scirea, Claudio Gentile, Michel Platini ja Zbigniew Boniek\'iga \"Itaalia karika\", \"scudetto\", \"Karikavõitjate karika\" ja \"Euroopa karika\". 1985. aasta suvel liikus ta Toriinost Milaanosse, kus hakkas mängima AC Milanis. Seal oli ta aga iseenda hale vari, lüües ainult 2 väravat 20-s mängus. Kuigi ta mängis koduklubi eest halvasti kutsuti ta üles 1986. aasta MMile, kus ta mängu siiski ei saanud.

Pärast tagasitulekut Mehikko MMilt siirdus ta mängima Verona\'sse. Vigastused hakkasid Rossit jälle piinama ning 1987. aasta Aprillis, kui Verona alistas Diego Maradona Napoli riputas Rossi oma jalgpallisaapad varna. 31-aastase mehe stastikas näeme me kahtekümmend väravat 48-s koondise eest peetud väravat ja 82-t väravat 215-st Serie A mängust. Kuigi ta rekordid ei ole just parimad läks ta jalgpalliajalukku ühe parima ründajana, kellel oli väga hea väravalöömis instinkt.

[Silver]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

Hea Tanel! Müts maha!

[Tanel]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

5. Lugu, AS Roma:

Esimene klubi sündis Romas aastal 1901, kuid tiim, mida me praegu teame ja imetleme, sündis 1927. aastal tänu kolme klubi, Alba, Fortitudo ja Roman, kadumisega. Klubisse valiti nende kolme klubi parimad mängijad. Võistkond astus esimest korda koos jalgpallimurule 1927. aasta 17. juulil, kui mängiti Alba kodustaadionil, mis oli nende koduks kuni 1929. aastani. Klubi esimene mäng oli ungarlaste vastu, mille nad võitsid 2:1. Esimene hooaeg Serie A-s algas sama aasta 27. septembril. Teatavasti mängiti tollal veel kahes tsoonis, mõlemais kokku 22 tiimi ja 8 paremat said otsepääsu play-offi. Serie A debüütmäng Livorno vastu lõppes võiduga.

1928. aasta esimesel päeval astus Attilo Ferrasis IV esimese Roma mängijana üles Azzurri helesinises särgis. Sama aasta 4. märtsil lõpetas Roma oma esimese hooaja. Grupis B lõpetati 19 punktiga 7. kohaga. Tegude rohkel aastal tehti ka klubi esimene ost, Fulvio Bernardini toodi klubisse Interi ridadest, kellele eelmisel hooajal oldi 3:0 tuul alla tehtud. Juuli viimastel päevadel võideti ka Coppa Coni (praegu tuntud Itaalia Karikana). Järgmise aasta märtsikuus sõitis Rooma klubi Prantsusmaale, et mängida „Club Francais“-iga, koju naasti 5:0 võiduga. Sel aastal õnnistati sisse ka Testaccio väljak. Staadion, millel Roma võitis 103 mängu, viigistas 32 korda ja kaotusekibedust tundis 26 korda. Samal hooajal muudeti ka Serie A formaati ja mängiti ühes liigas.

8. detsembril aastal 1929. peeti esimene Rooma derbi. Rondinella staadionil (tollane Lazio kodustaadion) peetud mängul võeti kasutusele erilised turvameetmed. Mängu oli kaasatud tuhandeid politseinikke ja sõdureid. 15 minutit enne mängu lõppu lõi Rudolph Volk külaliste eest värava ja giallorossi pidu algas. Väravalööja on tuntud oma lause: \"Ma ei mõtle, ma löön,“ poolest. Sciabbolone hüüdnime saanud ründaja lõi oma Rooma karjääri jooksul 157 mängus 103 väravat. Rooma derbikohtumise teine osa peeti järgimise aasta 4. mail ning ka selle võitis seisuga 3:1 Roma. Volk tabas sealjuures märki 2 korda. Sel hooajal võeti ka ajalooline 8:0 võit Padova üle, kübaratrikk klubi esimeselt ostult Bernardinilt ja ka Volkilt. Roma lõpetas hooaja kuuendana.

Uue hooaja eel saabus Romasse klubi läbi ajaloo parim väravavaht, Guido Masetti. Ta mängis giallorossi eest 339-s kohtumises, tõrjudes neis mängudes 32-st penaltist 12-st. Ta oli ka 1934. ja 1938. aasta MM tiimi põhiväravavaht. Lisaks oli ka Testaccio staadionil kuulda laulu: „Volk lööb väravaid, Masetti ei lase kellelgi skoorida!“ Järgmisel hooajal lõpetati Serie A-s teisena. 1931. aasta esimesel kuul saadi ajaloo esimene kaotus kodustaadionil, Milan võitis võõrustajaid 2:1. Sama aasta suvel mängiti ka oma esimest aastat Euroopas, kui poolfinaalis lükkas First Vienna nad parema väravatevahega edasisest konkurentsist välja. Järgmisel hooajal tuldi liigas kolmandaks.

1934. aasta novembris nägid Roma fännid Ferrasis IV-i jooksmas väljakule Lazio särgis, kuigi Rooma klubid olid kokku leppinud, et Ferrasis ei tohi endise koduklubi vastu mängida. 1942. aastal võitis Rooma klubi kauaoodatud tiitli. Tuhanded fännid jooksid väljakule ja kandsid hiiglasliku 100 kg Alfred Schaffer’it. Sama mees suri paar kuud hiljem sõja käigus, kui ta sisenes oma kodumaale Austriasse. 1943. aasta talvel teatas legendaarne väravavaht Masetti oma pensionile minekust. 1943-1945 aastal tänu sõjaolukorral üleriigilist jalgpalli ei mängitud. Neljakümnendata lõpus algas Romal mõõnaperiood, esialgu pääseti napilt Serie B-sse langemisest. 1950-51 hooaja viimases voorus pidid lootma, et Napoli alistab Padova, kuid seda ei juhtunud ning hundid langesid Serie B-sse.

Täpselt samal kuupäeval, kui Roma võitis oma esimese scudetto, pääseti tagasi Serie A-sse, mis oli vähendatud 18 klubiliseks. Fännid ei jätnud lemmikut ka Serie B-s, kus neil oli kogu Itaalia suuruselt teine keskmine pealtvaatajatearv. Tänu heale ostutaktikale suudeti ennast kohe konkurentsivõimeliseks teha. Come-back Serie A-sse lõpes 6. kohaga. Kaks hooaega hiljem lõpetati hooaeg oma parima positsiooniga pärast 2. maailmasõja lõppu, keskvälja võluri Giacomino Losi juhtimisel saavutati kolmas koht. Järgnevatel aastatel millegi erilisega hakkama ei saadud. Kuni 1961. aastal võideti „Coppa delle Fiere“. Kuuekümnendatel võideti ka kaks Itaalia karikat.

1979. aastal asus klubi presidendi positsioonile Dino Viola. Roberto Pruzzo värav Genoa vastu tõi 1983. aastal roomlastele pärast 41-aastast ootamist Serie A meistritiitli tagasi. Järgmisel aastal jäi rootslase Nils Liedhomli juhendatav Roma praeguse Meistrite Liiga finaalis alla Liverpoolile, seda penaltiga. 80-datel saadi ka 2 Itaalia karikat. Pärast seda algas väikene madalseis, mille ajal kaotati ka Uefa karikafinaalis Interile. Franco Sensi võttis klubi üle ja pärast mitme erineva treeneri proovimist palkas ta endale Fabio Capello. Taktikule osteti ka hunnik mängijaid, sealhulgas ka Vincenzo Montella.

2000-2001 hooajal tõi Fabio klubile kolmanda, ning seni viimase, scudetto. Vincenzo Montella ja Gabriel Batistuta ründepartnerlus oli suurepärane, lisaks abistas neid Francesco Totti. Batigol lõi sel hooajal 20 väravat. Järgmisel hooajal jäi roomlasi teisest järjestikusest scudettost lahutama vaid 1 punkt. Pärast mõõnaperioodi järgmisel hooajal suudeti ennast 03/04 hooajaks uuesti konkurentsivõimeliseks saada ja lõpetati teisena. Klubi president Sensi on pidanud viimastel aastatel tegelema, aga klubi võlgadega tegelema, et vältida Serie A-s välja viskamist. Kuid 2004. aasta tõi pisut kergendust, kuna Emersoni ja Walter Samueli müükidest teeniti suured summad ja lisaks sõlmiti leping Sky Sports Italiaga, mille eest teenitakse suuri miljoneid.

Loodan, et Roma fännid ei pahanda nõrga lõpu pärast.
:P

[vostrjakov]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

Suured tänud

[marcello]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

Ten points Tanel ja tänud Rossi loo eest

[marcello]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

SALVATORE SCHILLACI
Tanel lase tulla selle mehe kohta kõik mis välja suudad uurida ja ära unusta juttu vürtsistamast juttudega tema seotusest maffiaga ja tänu sellele MM-i koondisesse pääsemisega

[Tanel]

Vastus teemale \'Itaalia jalgpalli ajalugu\'

Ma ei tea, kui ruttu ma jõuan, aga järgmine nädal teen ära ilmselt.