320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Mängu vaatama

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Algselt postitas Stok
    Viitsid lühidalt pajatada, miks Red Bulli tiime vihatakse? Miks ei või üks ettevõte mõnda külasatsi üle võtta ja mööda liigasid üles vedada, aga Gazprom võib raha pumbata nagu ise tahab? Ma küll loodan, et RB frantsiis kunagi Buyerni troonilt tõukab.
    Teen seda kindlasti lähiajal pikemalt ja põhjalikumalt. Vestlesin sellel teemal ka hiljuti ühe tuttava sakslasega, kes isegi vihkab RB klubisid. Tema tunnistas, et kohati on see asi isegi üle piiri läinud mingis mõttes tõesti

    Asi pole siiski ainult RB-s. Samamoodi ei meeldi väga paljudele teised sarnase mustriga klubid. Ma palusin tema panna need põhilised klubid nö teljele ja tema isiklik arvamus oli selline, et vihkamise järjekorras peaksid klubid liigituma umbes nii: RB Leipzig, Hoffenheim, Schalke/Wolfsburg ja Leverkusen.

    Konkreetselt Schalke ja RB on siiski üsna erinevad klubid. Schalke küll ei meeldi paljudele, aga suhtumine nende vastu pole siiski võrreldav suhtumisega RB-sse. Schalke on siiski pikkade traditsioonidega ja suure toetajaskonnaga klubi, mis tegutseb aastast 1904. Jah, nende suursponsor on Gazprom, mis eetiliselt on küsitav, aga selleks ajaks oli klubi juba eksisteerinud ligi 100 aastat järjepidevalt. RB tekkis praktiliselt 10 aastat tagasi totaalselt tühjale kohale. Samuti on RB klubiga seoses igasuguseid skeemitamisi ja teemasid olnud oluliselt rohkem. Alates mängijateturul tegutsemisest kuni administratiivse poole skeemitamisteni.

    Gazprom on küll suursponsor ja panustab klubisse, aga mingit arutut raha pumpamist siiski ei ole olnud aastate lõikes. Kui kasvõi üleminekuturgu vaadata.

    Aga nagu ütlesin, siis kirjutan vähe pikemalt sellest veidi aja pärast.

    Kommentaar


      Miks Leverkusenit vihatakse? Sellest polegi üllataval kombel midagi kuulnud..

      Kommentaar


        Algselt postitas bubbles Vaata postitust
        Miks Leverkusenit vihatakse? Sellest polegi üllataval kombel midagi kuulnud..
        Vastus peitub klubi nimes - Bayer (AG).

        Kommentaar


          Algselt postitas undusk22 Vaata postitust
          Vastus peitub klubi nimes - Bayer (AG).
          Sellegipoolest ei mõista seda vihkamist või mitte sallimist. Bayer 04 Leverkusen on ju otseselt välja kasvanud Bayer (AG), ettevõttest, mille töötajad klubi omal ajal asutasid, seega on Bayer AG-l Leverkuseni klubi juures ajalooline, et mitte öelda eksistentsiaalne väärtus. Ei ole ju nii, et Bayer AG tuli mingil hetkel, võttis klubi üle ja hakkas majandama, nagu antud juhul RB Leipzigi keiss. Sama võib vist tegelt öelda Wolfsburgi kohta?

          Või ongi sakslastel mingi eriline viha mingist ajalooliselt suurest ettevõttest välja kasvanud klubide vastu? Kui nii siis veidi imelik suhtumine. Ei ole veel kuulnud, et nt Hollandis keegi sellepärast PSV-d vihkaks.

          Kommentaar


            Algselt postitas check Vaata postitust
            Sellegipoolest ei mõista seda vihkamist või mitte sallimist. Bayer 04 Leverkusen on ju otseselt välja kasvanud Bayer (AG), ettevõttest, mille töötajad klubi omal ajal asutasid, seega on Bayer AG-l Leverkuseni klubi juures ajalooline, et mitte öelda eksistentsiaalne väärtus. Ei ole ju nii, et Bayer AG tuli mingil hetkel, võttis klubi üle ja hakkas majandama, nagu antud juhul RB Leipzigi keiss. Sama võib vist tegelt öelda Wolfsburgi kohta?

            Või ongi sakslastel mingi eriline viha mingist ajalooliselt suurest ettevõttest välja kasvanud klubide vastu? Kui nii siis veidi imelik suhtumine. Ei ole veel kuulnud, et nt Hollandis keegi sellepärast PSV-d vihkaks.
            Nagu ma ütlesin, siis vihkamine on teatud olukorras liiga karm sõna. Bayer Leverkusenit ei vihka keegi otseselt. Vb mingi lähirivaalide utrafännid ainult. Leverkuseni on selles listis kindlasti kõige leebem näide ja vb tõesti oli viga üldse neid sarnases kontekstis RB-iga mainida. RB ja Hoffenheim on selles osas teistest ikka kaugelt eest.

            Lihtsalt kui küsida keskmiselt jalgpallifännilt näiteks, et kas eelsitad (huupi näide) Freiburgi ja Bremenit või Leverkusenit ja Wolfsburgi, siis on üsna kindlalt valik esimese kahe kasuks. See ei tähenda aga, et teist kahte kohe vihatakse. Pigem lihtsalt ei sallita/eil meeldi nende lähenemine.

            Kommentaar


              Algselt postitas ericbana Vaata postitust
              RB tekkis praktiliselt 10 aastat tagasi totaalselt tühjale kohale.
              mis 10 aastat tagasi. 6 aastat tagasi tekkis ja alustasid oma 7ndat hooaega just. kõvad asjatundjad siin koos ikka

              Kommentaar


                Algselt postitas jaalo Vaata postitust
                mis 10 aastat tagasi. 6 aastat tagasi tekkis ja alustasid oma 7ndat hooaega just. kõvad asjatundjad siin koos ikka
                Antud olukorras läks vähe lappama tõesti. Mõtlesin ühte ja kirjutasin teist. RB jalgpalliklubide võrgustik tekkis 10 aastat tagasi RB Salzburgiga, RB Leipzig tekkis tõesti 6 aastat tagasi ja seitsmes käimas. Tore, et Ronaldo kõrval aega faktivigu parandada. Kiitus.

                Kommentaar


                  ma tänan

                  Kommentaar


                    Algselt postitas ericbana Vaata postitust
                    Antud olukorras läks vähe lappama tõesti. Mõtlesin ühte ja kirjutasin teist. RB jalgpalliklubide võrgustik tekkis 10 aastat tagasi RB Salzburgiga, RB Leipzig tekkis tõesti 6 aastat tagasi ja seitsmes käimas. Tore, et Ronaldo kõrval aega faktivigu parandada. Kiitus.
                    Kuidas Hoffenheimi mäng oli?

                    Kommentaar


                      TSG Hoffenheim – Werder Bremen 1-3 13.09.2015

                      Kust alustada? Võib olla sellest, et Hoffenheimi staadion on vaieldamatult kõige enam päraperses asuv staadion, kus ma eales käinud olen ning vb ka satun. Kui hiljuti külastatud Mainzi staadion oli küll põldude vahel otseses mõttes, siis oli see ikkagi linna külje all. Hoffenheimi staadion on konkreetselt aga külla ehitatud, kus väga midagi lähedal ei asugi. Seega oli juba staadionile saamine parasjagu aeganõudev. Tegelikult ongi Mannheim üks suuremaid lähedal asuvaid linnu, ca 47km kaugusel. S-Bahniga, millega sai pileti olemasolu korral mängupäeval tasuta sõita, loksusin ma sinna aga 1 tund ja 20 minutit. Võrdluseks Kaiserslauternisse mõned päevad tagasi sõitsin 45 minutit ühte otsa. Kuigi vahemaa tegelt nõks suurem. See on aga S-Bahni võlu, sest peatub piltlikult iga posti ja piimapüti juures. Nii venib ka tegelikult üsna väikse vahemaa läbimine ebamõistlikult pikaks. Paraku teist varianti ka polnud, sest tol hetkel ühtegi regionaalrongi väljumas polnud.

                      Uuremat lugu sellest siiski polnud, sest vähemalt oli valge ja sai aknast välja passida. Ning umbes tunni möödudes jõudsingi Hoffenheimi asulani. Staadion siiski päris seal ei asu, aga on nö suurenm asula, mille järgi ka klubi oma nime saanud on. Stiilinäited Hoffenheimi vaksalist, mille sildi puudumisel võiks segi ajada mistahes Tallinn-Viljandi liinil asuva rongijaamaga. Ning loomulikult juba Mainzi mängult armsaks saanud traktorid kohe raudteejaama kõrval. Nagu juba öeldud, siis staadioni juurde jõudmiseks pidi Hoffenheimi peatusest veel kahe peatuse jagu edasi sõitma - Sinsheim Museum/Arenani.




                      Mina hakkasin Mannheimi rongijaamast sõitma kl 12.40 rongiga, et siis 14.00 kohale jõuda ning veidi vähem kui 1,5 tundi enne mängu staadioni vahetus ümbruses olla. Kuna aeg oli täpselt paras, et enne mängu staadioni juures aega veeta, siis oli rong staadioni peatusesse jõudmise ajaks juba üpris täis saanud. Sealhulgas rohkelt Bremeni fänne, kellel selleks ajaks oli selja taga juba ca 550 km pikkune rongireis (enamikel ilmselt). Aga isegi kui sa oled Mannheimi elanik, ehk siis suurima lähedal asuva linna elanik, siis tuleb ikka mängule minnes arvestada, et kulub ca pool päeva või enamgi. Mina lahkusin kodust kl 12 ning tagasi jõudsin 20.15. Ehk siis muud eriti peale mängu ette võtta ei jõuagi.

                      Kui rongilt maha tulla, siis tuleb staadionini jõudmiseks veel umbes 15 minutit jalutada. Rongijaama ja staadioni vahele jääb mingil mulle arusaamatutel põhjustel just Sinsheimi rajatud tehnika/lennundus muuseum. Mis võib olla üpris äge koht külastamiseks. Vähemalt kaugelt vaadates. Pealegi saab seal vist väikelennukitega sõita, sest neid maandus ja tõusis seal vahetpidamata. Igatahes juba kaugelt muuseumi juurest mööda kõndides võis näha sellist vaatepilti. Kahjuks tol päeval aega selle muuseumiga tutvumiseks ei ole. Kes kunagi sinna aga mingil põhjusel eksima peaks, siis avatud on see iga päev.



                      Lõpuks hakkas paistma ka staadion. Kui Mainzi staadion asus viljapõldude vahel, siis Hoffenheimi oma läheduses oli pigem maisipõlde. Selline põllumajanduslik erinevus siis kahe Bundesliga klubi vahel. Sarnaselt Mainzi staadionile asus Rhein Neckar Arena mingil põhjusel looduskaitsealal või selle piirkonnas. Igatahes oli seal mitu kotkaga märki, mis just seda tähistama peaks. Mis on muidugi arusaamatu, sest midagi eriti kaitsmisväärset ma seal ei näinud. Kaitsmist väärib küll Dietmar Hoppi ego, sest ta on suutnud staadionile mineva põhilise tee nimetada Dietmar Hopp Straße-ks.



                      Tuleb tunnsitada, et staadion mulle isegi täitsa meeldis. Nii seest kui väljast. Sobis ümbritsevasse keskkonda väga kenasti. Veidrad olid üksnes staadioni sissekäikudeni viivad trepid, mis oma järskuse tõttu sobinuks pigem kuhugi Oleviste kiriku torni. Eelkõige vanainimestele mõeldes.



                      Nagu juba arvata võib, siis oli ka Hoffenheimi staadion sularahavaba. Hoffenheim teenis aga minult süsteemi osas respekti. Näiteks Mainzi staadionil oleks pidanud kaardi eest välja käima deposiidina 10€ ning siis lisaks nii palju kui kulutada tahad. Hiljem kaardi tagastamisel oleks 10€ tagasi saanud. Mul oligi tol hetkel sulas ainult 10€ kaasas ja seega jäi kaart ostmata. Hoffenheimi staadionil maksis kaart aga üksnes 2€ ehk siisk ui anda 10€ saad veel 8€ eest õlle osta. Mis on oluliselt kavalam, sest kaardi omahind ilmselt jääb isegi alla 2€. Sisuliselt on see suvaline magnetiga plastkaart. Hoffenheimi lähenemine paneb aga kindlasti inimesi rohkem kulutama ning toob seega kasumit klubile. Mis on igati mõistlik. Pealegi. Kui ma käin ainult korra Hoffenheimi mängul, siis ilmselt ei viitsi ma pärast mängu seista järjekorras, et see 2€ deposiidina tagasi saada. Pigem jätan ma selle kaardi juba endale mälestuseks ning klubi on jälle kasudega tegutsenud.



                      Mis klubi poolt nii äge ei olnud, oli see, et õlle pakuti tavalistest plasttopsidest. Mitte meeskonna mängijatega või staadioni pildiga kujutatud topsidest nagu mitmetel teistel staadionitel (sh Kaiserslauternis). See selleks. Äkki tuleb ka see muutus koos traditsioonide järk-järgulisele tekkimisele.

                      Pileti ostsin ma kõige odavamasse sektorisse + tudengisoodustusega 18€ eest. Seda failim oli muidugi see, et sektorisse sissepääsemisel küll piletit kontrolliti, kuid treppidest kõige ülemisele tasandile minnes sai praktiliselt ringi liikuda nagu Lillekülas. Vähemalt poole staadioni ulatuses kindlasti. Kuna mäng ei olnud kaugeltki välja müüdud ja ülemistes ridades oli vabu kohti jalaga segada, siis istusin ma lõppkokkuvõttes praktiliselt keskmisel tribüünil, mille piletihind olnuks umbes 2x kallim. Jee. Tunne oli nagu sellel tegelasel.



                      Hoffenheimi staadioni tabloo oli samuti vist üks ägedamaid, mida näinud olen. Seal näidati pidevalt midagi huvitavat väikeste kõllidena. Alates tavapärastest nurgalöökidest ja kollastest kuni mängijate poolt läbitud distantsideni, löögikiiruseni, tabeliseisule vastavalt tulemuse muutumisele mängu jooksul jnejne. Umbes 20 minutit enne mängu lõppu näidati isegi liiklusteadaandeid ehk siis mis olukord on suurematel kiirteedel ning kuidas kõige paremini oma teekonda koju planeerida. Ilmselt jäi midagi veel ütlemata, aga igatahes oli see väga äge ja huvitav lahendus.

                      Kommentaar




                        Mängust ka midagi. Esimene poolaeg oli tegelikult mõlemalt poolelt üsna mannetu. Ning sisuliselt oli pime juhus, et Bremen suutis poolaja viimasel minutil juhtima asuda. Seda näitab kasvõi värav ise, mis lihtsalt õnnelikult ette põrkas Junuzovicile. Eititi muud actionit esimene poolaeg ei toimunudki. Ning sellest tulenevalt sai koduvõistkond ka fännidelt vilet. Sest Hoffenheim oli isegi üsna ilmetu esimese poolaja selgelt halvem meeskond ning ründes ei loodud praktiliselt midagi.

                        See muutus aga kohe teise poolaja alguses. Sisse toodi Vargas ja Schmid ning kohe hakaks juhtuma. Juba mõni minut hiljem lõi Hoffenheim tänu Vargasele 1-1 ning tundus, et koduvõistkond kruiisib samal harjal edasi. Ja tegelikult kruiisisidki. Hoffenheimil oli mitmeid olukordi, et juhtimam inna, kuid ühtegi neist ära ei löödud. Kui tükk aega pessiti, aga see tulemust ei toonud, siis lõpuks hakati vist juba punktiga rahulduma. Tõmmati vähe tagasi ja lasti ka Bremen mängu veidi. Mis oli muidugi viga, sest vanameister ja kadunud poeg Pizarro tuli lõpus vahetusest sisse ja üleajal suutis raskest olukorrast kena söödu Ujah-le mängida, kes selle ka realiseeris ning Bremeni pingi ja fännid pöördesse ajas. Hoffenheim oli löödud ning lisaks imeti veel selle napi üleaja jooksul veel teinegi sisse. Seega 1-3 võit külalistele Bremenist. Pizarro muidugi uskumatu vana, et jätkuvalt produktiivne olla suudab. See eeltöö võiduväravale ei olnud just kergemate killast. Näha on aga, et fännide jaoks on ta peaaegu ebajumal, sest mingi 80% fännidest, kellel Bremeni särk seljas oli, oli Pizarro nimi peal.

                        Koduvõistkonnale aga taaskord selgelt pettumustvalmistav tulemus, mis saatis nad vilekooriga platsilt minema. Hoffenheimi 1 punkt neljast mängust pole kindlasti just unelmate algus. Ainus, kes päris fännide juurde ka läks ja ühele lohutuseks oma särgigi andis, oli Oliver Baumann. Teda austati selle žesti eest ka erinevalt teistest mängijatest aplausiga ja nime skandeerimisega.

                        Bremeni poolehoidjatele aga loomulikult joovastav üleaja võit, mis tegi pika reisi vähegi meeldivamaks ilmselt. Hiljem kuulsin rongijaamas, kuidas kaks Bremeni fänni arutasid omavahel marsruuti koju jõudmiseks. See oli üsna ebameeldiv, sisaldades vähemalt kahte ümberistumist ja tunniseid ootamisi vahepeal Mannheimi ja Dortmundi rongijaamades jne. Arvestades, et mina jõudsin Mannheimi tagasi ca kell 20, siis nemad ilmselt Bremenisse alles millalgi südaööl või isegi hiljem.



                        Lõpetan aga loo pühendusega Uuu-le. Ehk siis aastaid Itaalia foorumis naljateemaks olnud Uuu peldikusse kinni jäämine sai ühe Bremeni fänni jaoks reaalsuseks tagasisõidul. Sinsheimist Mannheimi sõitis mingi eriti vana ja juust S-Bahn, mis oli nö mängupäeva erirong. Ehks siis selline, millest väga kahju poleks, kui kamp jalkafänne sinna korraga sisse lasta. Mina käisin seal peldikus üsna pärast sõitma hakkamsit ära ja sain juba siis aru, et päris korras selle uksega asjad ei ole. Õnneks sain rahulikult ära käidud.

                        Veidi enne Mannheimi läks sinna aga üks Bremeni fänn, kes ukse enda järel tagantkätt korraliku litakaga kinni tõmbas. Kuna rong oli juust, siis sellel peldiku uksel oli mingisugune metallist uksepiit millegi pärast, millest Bremeni fänn ukse üle tõmbas. Ehk siis tagasi seda normaalselt enam lükata ei saanudki. Variandid olid uks sisuliselt maha joostavõi kogu piit kruvikeerajaga lahti kruvida. Realiseerus muidugi plaan A. Asi lõpes sellega et mina tirisin ust väljaspoolt, tema rammis õlaga seestpoolt. Lõpuks õnnestus uks tagasi üle metalli saada ning kutt lendas peldikust hooga välja. Tänas mind abi eest ja sõimas oma sõpru, kes läbi klaasis vaguniukse kõike pealt vaatasid ja naersid.



                        Kokkuvõttes aga juba nagu tavaks on saanud, siis tore tripp staadionile, kuhu varem sattunud pole ja vb ka pärast paari kuud enam pikka aega ei satugi.

                        Järgmine nädal Augsburg-Hannover. ftw!

                        Kommentaar


                          Kena lugu. Mis Bundesliga satside kodustaadionitel sul nüüdseks üldsegi käimata on?

                          Kommentaar


                            Hea ülevaade! Aga palju staadionil õll maksis? Keskmist lugejat enim huvitav asi on jäänud selgusetuks.

                            Kommentaar


                              Algselt postitas Kasepats-Pidur Vaata postitust
                              Hea ülevaade! Aga palju staadionil õll maksis? Keskmist lugejat enim huvitav asi on jäänud selgusetuks.
                              Hea tähelepanek. Hakkan ka edaspidi olulisemate asjade hindu rohkem tähele panema. Rhein Neckar Arenal maksis 0,4l õlu 3,3€. Friikad olid näiteks 2,2€. Seega on rohkem makstud, aga on ka odavamalt saadud.


                              Algselt postitas bubbles Vaata postitust
                              Kena lugu. Mis Bundesliga satside kodustaadionitel sul nüüdseks üldsegi käimata on?
                              Oioi. Neid on palju veel. Eriti kui arvestada, et tänavu mängivad Bundesligas ka kaks uut tulijat. Praegu peaks olema ca poolte Bundesliga klubide staadionitel käidud. Bundesliga meeskondi on aga lives rohkem nähtud. Juba ainuüksi Bremenis olen kolm korda mängul käinud.

                              Praegu on suurimaks eesmärgiks Freiburgi ka kodustaadionile vaatama minna uuesti. See võib juhtuda juba 27.09, kui mängitakse FSV Frankfurti vastu. Kodumänge on enne detsembri lõppu veel üksjagu, aga mida varem see juhtub, seda parem

                              Kommentaar


                                SV Waldhof Mannheim – FC Kickers Offenbach

                                Nii kust alustada.

                                Pühapäeval otsustasin, et eelnevalt plaanis olnud SC Freiburgi – FSV Frankfurdi mängu asemel lähen oluliselt lähemal toimuvale SV Waldhof Mannheim 07 – FC Kickers Offenbachi mängule. Tegemist siis Regionalliiga Südwest mänguga, mis pidi kohalike kogemustele tuginedes olema koduvõistkonna (ja ka külaliste) jaoks kõige põhimõttelisem mäng terve hooaja jooksul. Arvestades, et mõlemad meeskonnad mängivad selles liigas hetkel ka kõrges mängus kaasa, siis lootsin, et pettuma ei pea. Ning ei pidanudki. Kuigi linnas on hokimeeskond kindlasti inimeste jaoks olulisem, siis selleks mänguks vedas ennast kohale neljandat liigat arvestades meeletu hulk rahvast. Ametlik publikunumber oli 11 575. Nende hulgas silma järgi arvestades ca paar tuhat Offenbachist kohale sõitnud fänni/ultrat. Tõotas igatahes suurepärast elamust.



                                Mängu toimumisest oli aru saada terves kesklinnas. Olgugi, et staadion jääb sellest siiski veidi eemale. Aru oli saada just seetõttu, et erinevaid julgeolekutöötajaid oli terve linn sõna otseses mõttes täis. Igasugustes vormides. Tavalisi politseinike, koertega politseinike kahte erinevat tüüpi maskides eriüksuslasi. Lugematu arv politseiautosid ja busse, ratsapolitsei. Ühes staadionilähedases parklas seisis isegi üks veekahuriga varustatud politseibuss. Olen nüüdseks külastanud päris palju erinevaid mänge erinevates linnades, aga sellisel hulgal korrakaitseüksusi pole ma tõesti kunagi näinud. Julgeks pakkuda suht puusalt, et 1000 inimese kohta oli linnas laiali vähemalt 4 või isegi 5 korda rohkem turvatöötajaid. Nagu hiljem selgus, siis sugugi mitte ilma põhjuseta. Kui kogu tausta ei teaks, siis võinuks arvata, et linnas algab mingisugune Belgradi derby vms.

                                Mannheim mängib üsna suurel staadionil. Nimelt 27 000 kohta mahutaval Carl Benz Stadionil. Nendest 15000 kohta istekohad ja 12.000 kohta seisukohad. Antud mängul oli üks suur seisusektor ja selle kõrval olnud väiksem istetribüün kinni. Ülejäänud rahvas oli aga alles jäänud kohtadele suunatud, mis jättis siiski üsna kompaktse mulje ning rahvas ei hajunud mööda staadionit laiali. Antud staadionil mängis 2008 aasta hooaja sügisringis oma kodumängud ka TSG Hoffenheim, sest nad ei saanud liigalt litsentsi enda tol hetkel väiksel staadionil mängida. Hiljem koliti oma praegusele staadionile Sinsheimis. Carl Benz staadionil oli sellest igatahes kasu, sest nad said seetõttu uue tabloo ja lisaks tehti muid parandustöid, et Bundesligat võõrustada.

                                Igatahes kuna staadion on suur, siis pielti saamise pärast ma ei muretsenud. Kuhugi ikka mahub. Mahtuski. Pileti ostsin staadioni juures olnud kassast, mis asus kohe Mannheimi ultrafännide sektori lähedal. Seega sain ka esimest aimu, milline põhimõtteline mäng ees on ootamas.



                                Seda, et tegemist on ikkagi neljanda liiga mänguga ilmestasid vaid mõned väiksed põhimõttelised korralduslikud küsimused. Näiteks see, et ühistranspordiga kesklinnast staadioni juurde pääsemine oli keeruline ning pidi isegi ümber istuma. See tundus olevat üllatus isegi kohalikele fänidele, sest trammijuht pidi korduvalt selgitama, et see tramm staadioni juurde ei sõida ning peab ümber istuma. Samuti oli veidi imelik liikluskorraldajate tegevus. Vb oli asi liiklusskeemis, aga mingi tüüp sattus oma autoga kuhugi, kuhu ta sattuda ei oleks tohtinud. Selle peale läks ta nii närvi, et sõimlesid liikluskorraldajaga paar minutit ning siis sõitis vähemalt üle kümne teid eraldava torbiku. Selle peale sekkus omakorda politsei, kes ilmselt tüübile trahvi tegi või teda hoiatas.

                                Samas oli see kõik vb tingitud antud mängu iseloomust, sest ilmselt ootasid kõik turvatöötajad märulit ning seetõttu olid lihtsalt meetmed karmimad. Kaasa arvatud kogu liiklusskeem ja asjaolu, et ühistransport staadioni juurde ei sõida. Täpselt ei tea, aga väga võimalik.



                                Igatahes oli staadioni juurde viival suurimal teel ca iga 100m tagant politseinike poolt ehitatud piirded , mille juures seisid reas eriüksuslased kumminuiadega. Samuti oli iga blokeeringu juures politseinik, kes lihtsalt kogu ümbritsevat piirkonda ja rahvast filmis. Pole Bundesliga mängudel midagi sellsit näinud veel. Kuidagi õnnestus sellest kadalipust läbi saada ning staadioni juurde jõuda.

                                Kui kohale jõudsin, siis fännitribüün ja väiksem küljetribüün olid juba välja müüdud. Õnneks peatribüünile jagus kohti veel kenasti ning mul õnnestus saada koht peatribüünile Offenbachi fännisektori poolsesse nurka. Üliõpilasele maksis pilet seal 15€. Mis sisuliselt tähendas täiskasvanu piletit, millel oli nurk maha lõigatud.



                                Tore oli samas see, et kui turvatöötajaid oli iga fänni kohta ouliselt rohkem, siis oluliselt rohkem oli ka söögipunkte ja õllemüüjaid. Sisuliselt sai joogi enne mängu kätte ilma järjekorrata. Vähemalt siis, kui oskasid esimestest punktidest kaugemale minna. Millegipärast ootasid aga enamus rahvast õllejärjekorras esimeses putkas ning seal õlle müünud kutt oli päris hädas vahepeal. Kuna tünnist tulev õlu vahutas korralikult, siis võttis tal ühe topsi täitmine päris kaua aga. Eepiline oli see, kui ta vähemalt kahte topsi (midam ina nägin) tuimalt mingisuguse sidrunimaitselise mulliveega leti all lahjendas. lol. . Igatahes läksin pärast selle nägemist edasi ja ostsin oma asjad kaugemal olevatest putkadest.

                                Juba soojenduse ajal oli aru saada, et tegemsit korraliku derby mänguga. Mõlema meeskonna fännisektorid laulsid terve aja praktiliselt. Sealhulgas üksteist mõnitavaid laule, millele siis staadioni teises otsas olnud sektor samaga vastas. Sama tuline oli ka mäng. Väga keeruline mäng, mida vilsitada kohtunikul. Sisuliselt esimesest vilest alates olid mängijad üksteisel kallal. Igasuguseid pallinäppimisi pärast vilet jne oli terve mängu. Tõukamisi, nügumist, mölisemist koguaeg omavahel. Kumbki meeskond ei nõustunud sisuliselt ühegi kohtuniku otsusega. Kokku vist tuli mängu lõpuks mingi 10 kollast. Ma tõsiselt imestasin, et kedagi ära ei saadetud, sest põhjust olnuks kindlasti. Aga siis läinuks asi vb veel rohkem käest. Kui otsustanuks teatud olukorras punast näidata, siis pidanuks ta seda kindlasti mõlemale tegema. Kuidagi suutsid siiski kõik mängijad platsil püsida.



                                Mängust niipalju, et Mannheim oli esimesel poolajal selgelt parem meeskond ja pidanuks kindlasti juhtima. Võib-olla isegi 2-0. Teatavat kvaliteedi puudust näitas aga see, et viimasel kolmandikul tehtud otsused olid praktiliselt kõik halvad. Keskväljal lükati väga kvaliteetselt ja ka kaitses oldi head, aga viimane viimsitlus pehmelt öeldes kohutav. Esimene pooaleg jäigi 0-0. Teist poolaega alustasid meeskonand võrdsemalt ning peagi õnnestuski hoopis Offenbachil penalt teenida, mis ka realiseeriti. Mannheim vastata ei suutnudki ja lõpuks lõi Offenbach ilusa soolo järel kauglöögist 0-2. Offenbachi fännid olid täiesti pöördes muidugi päras seda. Ronisid aia otsas, raputasid kaitsevõrke. Näha oli kudias kõik parasjagu kes olnud õlletopsid lendasid mitmed reavahed ettepoole pärast väravat. Mannheimi publik oli pehmelt öeldes kettas ning külaliste sekotrit kostitati kõiksugu sõimu ja käemärkidega. Vastus oli samasugune loomulikult.



                                Pärast mängu olid politseinikud muidugi veelgi rohkem valmis, et olukord võib eskaleeruda. Kuna staadionilt välja kõndides olid praktiliselt igal pool politsei ehitatud aiad ees, siis ega ma aru ei saanudki, kuhu täpselt minema peaks, et linna jõuda. Kuna enamus fänne ronisid kuskilt kõnnitee ääres olnud võsast läbi, et ühte suuremasse parklasse jõuda, siis otsustasin ka sealt minna. Tagantjärgi polnud vb kõige parem mõte, sest umbes 20 m kaugusel sattusid ikkagi mingid Offenbachi ja Mannheimi fännid omavahel kokku. Nii ma lõpetasingi olukorras, kus ma olin mingi 15 kakleva fänni ja 30 eriüksuslase vahel, kes tormasid kaklust lahutama. Kumminuiade ette plaanis jääda polnud ning õnneks päästsid kiired jalad, et sellest situatsioonist vähe kaugemale jõuda.

                                Nagu ka varem oli seal lihtsalt paar politseinikku, kes olukorda kaameratega filmisid. Mõtlesin, et olen juba veidi rahulikumal positsioonil, kui mingid Mannheimi ultrad otsustasid mõnekümne meetri kaugusel püro teha, süüdates paar suitsurakttti, paar tavalist flare ja mingisuguse ilge paugu teinud kahuri. Taaskord pidi välkuvate kumminuiade eest rahulikumasse kohta jooksma. Õnneks läks hästi ka selles olukorras. Antud hetkeks juba aitas napikatest ning läksin kiiremal sammul läbi pargi linna poole. Raudtejaamas ootas samasugune hulk politseid. Peasissekäik oli suletud ning inimesi lasti raudteejaama ühe sissekäigu kaudu, mille ees seisid kahes reas koertega politseinikud. Ostsin raudteejaama pagarist kaks moosipalli ja passisin lihtsalt veidi jaama ees. Offenbachi fännid saabusid sinna peagi, aga seal mingit olukorda siiski ei tekkinud ning kõik läks üsna rahulikult.

                                Kokkuvõttes väga vinge elamus, mis õnneks lahenes mulle soodsalt. Oleks nende peale tormavate eriüksuslaste ette jäänud, siis ilmselt nii rahul poleks olnud . Väga palju pilte ei teinud, sest ma arvan, et poliitseinikele poleks väga nende pildistamine meeldinud. Lisaks oleks moblaga pildi tegemine nendes olukordades lõppenud ilmselt mobla ja asfaldi kontaktiga. Seega paar pilti staadionist ja eriüksuslastest selja tagant.

                                Järgmise korrani!

                                Kommentaar

                                Working...
                                X