Aivar Pohlak - kasulik või kahjulik?

[Mister]

Aga seda lootust vist ei ole, et keegi ütleks, mis seekord lahti on?

9 postitust üleval pool Sambaze postituses pilt, milles küsimus?

[-RoMaRiO-]

Mida luutik ei õpi, seda urmar ei tea. Tore meelelahutus oli sattuda käesoleva teema 15 aasta tagustele postitustele.

[Nasfal]

Miks jumal oma naise facebooki kaudu asju ajab. Mingi uus filosoofia?

[Sambaz]

Miks jumal oma naise facebooki kaudu asju ajab. Mingi uus filosoofia?

Ilmselt variante palju.
A - Tehva on pannud Pohlaku uueks nimeks telefonis - " mitte vastata "
B - Pohlak teab, et tema arvamus on ainuõige jumala tahe ja õige kindel viis on jüngritele selgeks teha on see kasvõi läbi kodaniku x facebooki konto, järgmiseks tuleb kiri koristaja tädi mallelt.
C - Suurele juhile kohaselt ei ole see mees normaalne.

[Pints]

Miks jumal oma naise facebooki kaudu asju ajab. Mingi uus filosoofia?

Miks? Sest nii on juba tuhandeid aastaid kombeks, et Jumal ise otse ei suhtle.
Jumal saatis kunagi Jeesuse maa peale, nüüd saatis Triinu facebooki (virtuaalmaailma).
Coincidence? I think NOT!

[Sambaz]

Soovitan soojalt kuulata viimast postimehe kehakultuuri podcasti, sellist kiidulaulu pole ammu kuulnud suure juhi käest kui õilis ja võimas on EJL. Saab teada, et mehel on nii kiire, et mehel on miinus 120 vastamata kõne oote järjekorras näiteks aga Tehvale naise konto alt sai ikka vastata. Ahjaa, eesti liiga on isegi atraktiivsem ja sisukam kui Balkani liigad. Ei ole midagi öelda, võimas! Võimas!

[Nasfal]

Soovitan soojalt kuulata viimast postimehe kehakultuuri podcasti, sellist kiidulaulu pole ammu kuulnud suure juhi käest kui õilis ja võimas on EJL. Saab teada, et mehel on nii kiire, et mehel on miinus 120 vastamata kõne oote järjekorras näiteks aga Tehvale naise konto alt sai ikka vastata. Ahjaa, eesti liiga on isegi atraktiivsem ja sisukam kui Balkani liigad. Ei ole midagi öelda, võimas! Võimas!

Üks Pohlakule lähedalseisev inimene siin foorumis ütleks, et Sina,Kuno ja teised oletegi lollid, sest Pohlakul tulebki rääkida lasta ning siis kuuleb palju rohkem huvitavat kui oma ironiseerivate ja ründavate küsimustega.

[Kebab]

Eesti võitis kossust äsja Leedut. Aga mitte sellest, ei tahtnud ma rääkida. Ikka kutsust ja kiisust ja sellest kuidas eesti jalka on 20 aastaga rämeda tõusu teinud. Manduv korvpall on ammu selja taha jäetud. Aluseks ja meenutuseks ikka kunagise Sporditähe artiklid, mis tänaseks tõeks saanud. Ma lihtsalt ei kujuta ette kui põhjas me ilma ühe mehe suurepärase juhtimisega oleksime. VV ja IS kahtlemata nõustuvad minuga.

[Jaan95]

Ainult nemad!

[Sambaz]

Kuna me oleme niikuinii perse kukkunud vutiriik euroopas, siis tõesed elust enesest naljad on alati päästeinglid olnud ja olgu see ilus luuletus siis salvestatud kasjutaja AinUlttauntau poolt.

Savika räpp feat. Pohlak.


Wicky-wicky! Wazz up, yo!
See on Pohlak ja Voolaid in da city!
Aja kikki ja listen to this s.hit, pööbel,
sest see on f.aking pinges lüürika!!!

Ma tahaksin siinkohal eelkõige toonitada seda, et….

See on MINU stata,
keegi mind siin p.erse ei t.ruki!
Mokad maha, fännid,
muidu korraldan Velikije Luki
Teid lolle lehmi tuimalt olen
petnud, lüpsnud, laastand
Täitsa p.utsis, ikka pukis –
lüpsan veel teid 10 aastat

Te raha s.ittakanti muudkui tassin oma kuuti
kui jääb väheks – väike kõne
„Sbasibo, tovariš Blatter!”
Ma oman teid,
te väiksed lihtsameelsed pasaklubid
Kui ei meeldi, mis siis teete?
H.uidki, joptvõi matsid!

Parem tulge minu kaissu –
raha jääb ja häbi hajub
Talt saab kõike — palle, valgusteid,
kommi, südalinna koju!
Koeri mul on palju,
kõik nad teavad, kes on meer
Urmar, sinu kord on,
k.use riimi, väike peer!

Aivar — nii üllas ja hea,
Su eest ahju pistaksin pea.
Märtrina põleksin siis,
huulil seesama viis!

Aivar — veel on treenereid Sul häid,
mitte küll kõige helgemaid päid.
See-eest on vali me hääl
toorest jõudu ülegi jääb!


Ausus au sisse!

Olen seadus, olen jumal,
olen üle linna Pohlak
Olen filosoof, kirjanik –
võta suhkamit Tehva’k!
Kes ei ole poolt, on vastu,
kes on vastu, tehke trahvi!
Lasen lahti,
vat siis looge oma KTMi kohti!

Mingid ÄP lontis M-id
aina ülbavad ja plõksivad.
kui raha panen tasku koos invalitsiga.
Või uut staadionit ehitan ma veidi musta klotsiga.
Davai, ma saadan rahustuseks mõned jorsid sitsima
Mu hõumid Tarrasenkov ja Gruznov, Lipin ja Lõugas.
Kes see on Uiboleht ?
Kutsu Rei! andku lõuga, jõuga.
Ja üldse mis sa passid, mis on sinu rida ?

Internetis räigelt kommida.

Aivar - kui kurb on su meel,
sest keegi ei mõista sind veel.
Oota, kûll koidab see päev,
kui appi tõttavad taevased väed.

Aivar - nii kaua ma siin putsast puren su vaenlasi.
Kõik klubid, mida ma tean
anonüümselt ritta ma sean.

Aivar - ei sure sa eal.
See on ùsna kindel, ma tean.
Maailm sinuta tühi kui kott
kurb kui viljatu..kašelott.
Aivar - su kiituseks laulan ma.
Aivar - ja natuke urmar ka.
Aivar - see on tema nimi.
Aivar - ma tahan seda veel toonitada.

[Nasfal]

Kuna me oleme niikuinii perse kukkunud vutiriik euroopas, siis tõesed elust enesest naljad on alati päästeinglid olnud ja olgu see ilus luuletus siis salvestatud kasjutaja AinUlttauntau poolt.

Savika räpp feat. Pohlak.


Wicky-wicky! Wazz up, yo!
See on Pohlak ja Voolaid in da city!
Aja kikki ja listen to this s.hit, pööbel,
sest see on f.aking pinges lüürika!!!

Ma tahaksin siinkohal eelkõige toonitada seda, et….

See on MINU stata,
keegi mind siin p.erse ei t.ruki!
Mokad maha, fännid,
muidu korraldan Velikije Luki
Teid lolle lehmi tuimalt olen
petnud, lüpsnud, laastand
Täitsa p.utsis, ikka pukis –
lüpsan veel teid 10 aastat

Te raha s.ittakanti muudkui tassin oma kuuti
kui jääb väheks – väike kõne
„Sbasibo, tovariš Blatter!”
Ma oman teid,
te väiksed lihtsameelsed pasaklubid
Kui ei meeldi, mis siis teete?
H.uidki, joptvõi matsid!

Parem tulge minu kaissu –
raha jääb ja häbi hajub
Talt saab kõike — palle, valgusteid,
kommi, südalinna koju!
Koeri mul on palju,
kõik nad teavad, kes on meer
Urmar, sinu kord on,
k.use riimi, väike peer!

Aivar — nii üllas ja hea,
Su eest ahju pistaksin pea.
Märtrina põleksin siis,
huulil seesama viis!

Aivar — veel on treenereid Sul häid,
mitte küll kõige helgemaid päid.
See-eest on vali me hääl
toorest jõudu ülegi jääb!


Ausus au sisse!

Olen seadus, olen jumal,
olen üle linna Pohlak
Olen filosoof, kirjanik –
võta suhkamit Tehva’k!
Kes ei ole poolt, on vastu,
kes on vastu, tehke trahvi!
Lasen lahti,
vat siis looge oma KTMi kohti!

Mingid ÄP lontis M-id
aina ülbavad ja plõksivad.
kui raha panen tasku koos invalitsiga.
Või uut staadionit ehitan ma veidi musta klotsiga.
Davai, ma saadan rahustuseks mõned jorsid sitsima
Mu hõumid Tarrasenkov ja Gruznov, Lipin ja Lõugas.
Kes see on Uiboleht ?
Kutsu Rei! andku lõuga, jõuga.
Ja üldse mis sa passid, mis on sinu rida ?

Internetis räigelt kommida.

Aivar - kui kurb on su meel,
sest keegi ei mõista sind veel.
Oota, kûll koidab see päev,
kui appi tõttavad taevased väed.

Aivar - nii kaua ma siin putsast puren su vaenlasi.
Kõik klubid, mida ma tean
anonüümselt ritta ma sean.

Aivar - ei sure sa eal.
See on ùsna kindel, ma tean.
Maailm sinuta tühi kui kott
kurb kui viljatu..kašelott.
Aivar - su kiituseks laulan ma.
Aivar - ja natuke urmar ka.
Aivar - see on tema nimi.
Aivar - ma tahan seda veel toonitada.

MEELETULT HEA PAROODIA, aga just need kaks rida.... ma laskun põlvili tema ees kes selle välja mõtles.

[käbi]

Hakkasin lugema vanu Pohlakuga seotud uudiseid, jäi selline uudis ka silma https://sport.delfi.ee/news/jalgpall...is?id=16296191 on teada palju eest müüdi? Mõned aastad hiljem liikus sama ettevõtte Rootsi kontsernile korralikku €€€ eest.

[Kasepats-Pidur]

Kui juba Pohlaku minevikus kaevama hakata, siis ei saa üle ega ümber sellest juhtumist:

https://www.ohtuleht.ee/187760/signe-pohlak-tajusin-reaalset-ohtu-oma-elule-

Kui selline asi oleks nüüd praegu välja tulnud, siis vist peaks ametist lahkuma?

[zaz]

AP ju väitis kusagil, et hoopis tema sai abikaasalt kolakat kodus. Et sea oma jutt sirgeks!

[marcello]

Jah, minu lähedusevajadus ja üksindustunne on terve elu olnud suured ja kuna ma ei ole eriline suhtleja ja ühtegi sõpra pole mul olnud, paneb see minu ainsale võimalikule kaaslasele suure koormuse, ma vajan hoolivust ja vajan ka minu hoolivuse ja tähelepanu talumist, ja suhe, kus lähedust nähakse nagu kaupa ja kus naine pakub lähedust vaid kingituste eest või siis, kui tal eriti hea tuju, on minu jaoks piinav, aga ma talusin seda peaaegu kakskümmend aastat.

Ma ei mõtelnud kunagi, et see on perevägivald, kui Signe lõi mind noaga kätte selle eest, et ma talle sõbralikult ja hellalt silitades veidi ootamatult lähenesin, ning kui ma teise tuppa sideme järele läksin ja laps mulle järele jooksis, siis tabas mulle järele visatud nuga ukse põrkest last – küll õnnelikult.

Ma ei mõtelnud kunagi, et see on perevägivald, kui Signe ründas mind raske keeglikurikaga – see oli kingitus, mis seisis meie magamistoas, ja ühel hetkel peitsid lapsed selle ära, sest kurikas oli liiga sageli ema käes. Ma ei mõtelnud kunagi, et see on perevägivald, kui naine lõi mind lähenemise eest kubemesse ja vigastas peenist nii, et see oli üleni tumelilla.

Ma ei mõtelnud kunagi, et see on perevägivald, kui ta üritas oma tahtmist saavutada sõitvast autost hüsteerilise väljahüppamise katsega, mis kestis kolme lapse juuresolekul teatraalselt terve tunni.
Ma ei mõtelnud kunagi, et see on perevägivald, kui minu arutluse peale, et äkki ei ole kaheksandat kuud rasedal naisel kõige mõistlikum minna vanaema matusele, hakkab see naine aknast välja hüppama, ja kui ma püüan teda kinni hoida, siis ta rabeleb ja lööb, lõpuks kukub meetri kõrguselt, ja kui kuu aega hiljem on sünnitus jämedama nabanööri tõttu raskem, siis järgneb igal võimalikul juhul kuni lapse suureks saamiseni talle kõvahäälne seletamine – ära unusta, et isa tahtis sind enne sündimist tappa.

Ma ei mõtelnud kunagi, et see on perevägivald, kui vestluse ägedaks minemisel kiskus Signe mind juustest või lõi, ise samal hetkel kisendades «isa peksab» /.../ Selliseid näiteid on sadu.

Kui ma seitse aastat tagasi paanikahoogudega psühhiaatrite poole pöördusin, selgus, et minu lähedusevajadus ei ole saanud vastust, lähisuhtes toiminud primaarne mehhanism on olnud minu tasakaalust väljaviimine, ma olen kaotanud usu sellesse, et ükski eluliselt oluline vajadus võib saada täidetud. Kui teatasin Signele oma otsusest lõpetada abielu, järgnes tavapärane reaktsioon – ta võttis esimese ettejuhtuva objekti ja ründas mind sellega.

Ma olen rahulik inimene, aga suutsin pidevaid provokatsioone taluda umbes kolm aastat meie suhte alguses, seejärel ei olnud Signel raske mind endast välja viia, sest ta teadis täpselt, kui oluline ta minu jaoks oli. Alates 1997. aastast hakkasin võtma erinevaid närvirohtusid ja muutusin ükskõiksemaks, mis tõi teiselt poolt kaasa provokatsioonide võimendumise ja rohuannuste kasvu

Kevadel 2003 olin kahe paralleelse rohuga üsna maksimumannuste lähedal ja kui Signe umbes viiekümnendat korda teatas, et läheb kodust minema, tal mehekandidaate, häid töökohti ja raha pakkuvaid armukesi jalaga segada, ei olnud minus enam emotsioone, et teda veenda jääma – ikkagi kodu ja lapsed ja ega enne, kui lähed, ju ei tea, kas mujal on ikka parem – ja ta läks.

Mul on kahju, et selle suhtega nii läks, kuigi vaatamata kõigele ei saa ma jätta arvamust, et see oli ilus elu kõigile – Signele, sest teda armastati ja ihaldati, lastele, sest said kasvada isa laulude ja luuletuste saatel romantilises keskkonnas ilma sunnita, minulegi, sest ka mina pidin kuidagi saama teada, et maailma muuta ei ole võimalik.»