Eesti Jalgpalli Liit - mis toimub???

[dud66]

Teab keegi tausta, et kas nii hiline hooaja lõpp ja pikk paus keskel on mingi meeskondadevaheline kokkulepe või mingi suurema tagamõttega EJL poolne otsus?

Kui väljas on ilusad ilmad - soe ja päike paistab, siis on vestiga jube palav mänge vaadata, seetõttu on protsesside nimel mängud jaotatud pigem kevadesse ja sügisesse, kus ilmad on rohkem vastuvõetavamad

[Drogba]

Lappasin madalamate liigade tulemusi ja jäi silma, et 2. liiga põhja/ida piirkonnas on hetkel mängitud kõigest 16 vooru 26-st ning viimase vooru kuupäevaks on 11. november. Lõuna/läänes on seni mängitud mängude arv ebaühtlasem (16-19 mängu), aga viimase vooru kuupäevaks on 12.11. Võib eeldada, et üleminekumängud saavad toimuma 18-19. ja 25-26. nädalavahetustel.

Hooaeg algas aprilli alguses, mis peaks üldjoontes normaalne aeg olema amatööridele, kuigi sel kevadel lükkusid mõned mängud lumetormi tõttu edasi. Keset hooaega on mängudes pea 1,5 kuune paus (u nädal enne jaanipäeva algab ja kestab kuni juuli viimase nädalani). Teab keegi tausta, et kas nii hiline hooaja lõpp ja pikk paus keskel on mingi meeskondadevaheline kokkulepe või mingi suurema tagamõttega EJL poolne otsus?

Osad pundid ju kõrgliiga, esiliiga a/b duublid ja neile see samasugune lõpp nagu meil kõrgemates liigades sobib. Iseseisvatel võib vähe keerulisem olla, lisaks ka muidugi ilmaolud. Samas eelmine novemberi algus oli väga soe seal 10 kraadi ringis nii pole midagi viga õues uhada. NB! Kui Warrior hooaja lõpuni paneb väärivad küll diplomit!

Lappasin madalamate liigade tulemusi ja jäi silma, et 2. liiga põhja/ida piirkonnas on hetkel mängitud kõigest 16 vooru 26-st ning viimase vooru kuupäevaks on 11. november. Lõuna/läänes on seni mängitud mängude arv ebaühtlasem (16-19 mängu), aga viimase vooru kuupäevaks on 12.11. Võib eeldada, et üleminekumängud saavad toimuma 18-19. ja 25-26. nädalavahetustel.

Hooaeg algas aprilli alguses, mis peaks üldjoontes normaalne aeg olema amatööridele, kuigi sel kevadel lükkusid mõned mängud lumetormi tõttu edasi. Keset hooaega on mängudes pea 1,5 kuune paus (u nädal enne jaanipäeva algab ja kestab kuni juuli viimase nädalani). Teab keegi tausta, et kas nii hiline hooaja lõpp ja pikk paus keskel on mingi meeskondadevaheline kokkulepe või mingi suurema tagamõttega EJL poolne otsus?

Kui ma ei eksi, siis algne kalender oligi selline, et aprillis algus, novembris lõpp.

[Kasepats-Pidur]

Lappasin madalamate liigade tulemusi ja jäi silma, et 2. liiga põhja/ida piirkonnas on hetkel mängitud kõigest 16 vooru 26-st ning viimase vooru kuupäevaks on 11. november. Lõuna/läänes on seni mängitud mängude arv ebaühtlasem (16-19 mängu), aga viimase vooru kuupäevaks on 12.11. Võib eeldada, et üleminekumängud saavad toimuma 18-19. ja 25-26. nädalavahetustel.

Hooaeg algas aprilli alguses, mis peaks üldjoontes normaalne aeg olema amatööridele, kuigi sel kevadel lükkusid mõned mängud lumetormi tõttu edasi. Keset hooaega on mängudes pea 1,5 kuune paus (u nädal enne jaanipäeva algab ja kestab kuni juuli viimase nädalani). Teab keegi tausta, et kas nii hiline hooaja lõpp ja pikk paus keskel on mingi meeskondadevaheline kokkulepe või mingi suurema tagamõttega EJL poolne otsus?

[dnb]

Jalkaliit peaks kommunikeerima, et seekord saab alla 1,5h järjekorras seismiseta sisse (varakult sisse), mitte et tule varakult kohale

[Intertoto]

https://jalgpall.ee/koondis/1/uudised/elron-paneb-eesti-belgia-em-valikmangu-ajaks-kaiku-erirongid-n21612

[Andres.]

kui mujal maailmas pannakse vutiriigis lisarongid kaima, et kogu rahvas saaks ikka ilusti koju, siis meil pannakse ainult just saaremaale lisalaev toole, et noh saaremaa. kriitikud teadagu mis utleks sellepeale.. arvestades et belgia pela mangu vastu oodatakse taismaja siis ootaks kull uhte eriti hasti pohjendatud vabandust, miks pole urgunnitud lisaronge naiteks.

aegviidu suunal viimane rong 22.45
paldiski suunal viimane rong 21.17
keila suunal viimane rong 23.17
tartusse ka peale mangu lopuvilet bussiga saab v

elronit muidugi ei peagi kottima mingid lisarongid, sest noh, me ei olegi vutiriik.

Ise küll staadionile minna ei plaani, kuid näen siin võimalust erinevatel kohalikel klubidel särada – buss tellida ja rahvale välja hõigata. Hea võimalus inimeste kaasamiseks, ehk ka nende inimeste leidmiseks ja klubiga liitmiseks, kes klubijalkast ei vaimustu. Sai ka kunagi mingitel juhtudel sarnaselt toimitud.

[dnb]

kui mujal maailmas pannakse vutiriigis lisarongid kaima, et kogu rahvas saaks ikka ilusti koju, siis meil pannakse ainult just saaremaale lisalaev toole, et noh saaremaa. kriitikud teadagu mis utleks sellepeale.. arvestades et belgia pela mangu vastu oodatakse taismaja siis ootaks kull uhte eriti hasti pohjendatud vabandust, miks pole urgunnitud lisaronge naiteks.

aegaviidu suunal viimane rong 22.45
paldiski suunal viimane rong 21.17
keila suunal viimane rong 23.17
tartusse ka peale mangu lopuvilet bussiga saab v

elronit muidugi ei peagi kottima mingid lisarongid, sest noh, me ei olegi vutiriik.

kaalutakse eribussi kosele

[Sambaz]

kui mujal maailmas pannakse vutiriigis lisarongid kaima, et kogu rahvas saaks ikka ilusti koju, siis meil pannakse ainult just saaremaale lisalaev toole, et noh saaremaa. kriitikud teadagu mis utleks sellepeale.. arvestades et belgia pela mangu vastu oodatakse taismaja siis ootaks kull uhte eriti hasti pohjendatud vabandust, miks pole urgunnitud lisaronge naiteks.

aegviidu suunal viimane rong 22.45
paldiski suunal viimane rong 21.17
keila suunal viimane rong 23.17
tartusse ka peale mangu lopuvilet bussiga saab v

elronit muidugi ei peagi kottima mingid lisarongid, sest noh, me ei olegi vutiriik.

[silinho]

PS! Mitte võistlus ei ole omadega läbi kukkunud vaid see asjade väravasse jätmise protsess.

[silinho]

Kas U17 mängul turvakontrollis lastelt seljakotti ära võtta ( pärast saad muidugi kätte ) on ikka hädavajalik ? A le Coq siis . Kadriorus inimlik suhtumine .

No tagantjärgi targana võiks öelda, et see on läbikukkunud üritus. Endal oli kogemus just viimaselt meie U17 koondise mängult, kus sissepääsudes korjati lastelt ära pallid. Poiss ei saanud aru, et mis see idee on, eriti, kui mängu alguses jagati publikule 22 palli rõõmsalt. Tekitas pehmelt öeldes kummastust, kuid asja "võlu" selgus pärast mängu, nimelt kuna keegi turvatöötajatest ei vastuta seal nende pallide eest, siis oli mõni hea kaasvaataja vist pettumusest (et ise noorte preilide käest palli ei saanud) nii pettunud, et jalutas minu kuti palliga minema.

Ja kellelegi nagu kobiseda kah ei ole, sest pmst vastus on, et ära siis roni palliga mängule. Eks saab siit omad järeldused teha ja teinekord eelistada lihtsalt seda, et laps saab pigem ise teha trenni ning ei hakka teda sellisel juhul mängu vaatama viima.

[tudeng]

3. Euroopas mängivad klubid.

"2022. aastal litsentseeriti kolmes liigas 23 klubi, kes kõik täitsid litsentseerimise kriteeriumid ning neile väljastati litsents mängimaks vastavas liigas. Lisaks taotlesid kuus klubi UEFA litsentsi. UEFA klubivõistluste 2022/2023 hooajal oli Eesti klubidele kolm kohta."

Flora, Levadia, Paide, Nõmme Kalju on kindlasti neli klubi kuuest. Lisaks ilmselt Trans, aga mis klubi see kuues oli?

[

Tammeka ja Legion olid ka veel karikas sees 2022 aasta alguses.

[jorquera]

Infrastruktuuriga seonduva osa panen siia täies mahus koos 2021 aruande omaga.

2021 ARUANNE

EJLi 2021. aasta tegevus infrastruktuuri vallas Lilleküla jalgpallikeskuses:
➢ Renoveeriti osaliselt EJLi kontori ruume 3. korrusel maksumusega 49 000 eurot.
➢ A. Le Coq Arena läänetribüüni 1. korrusele ehitati koosolekuteruum, mida suurte jalgpallimängude ajal kasutatakse korraldamisse kaasatud vabatahtlike ruumina. Samuti laiendati EJL varustusruume ning ehitati- ja renditi välja 69 ruutmeetrine büroopind. Tööde maksumuseks kujunes 58 000 eurot.
➢ A. Le Coq Arena põhjatribüünile külalisvõistkonna poolehoidjate sektori ette Btasandil (4. korrus) paigaldati turvalisuse tagamiseks klaaspiirded maksumusega 23 000 eurot.
➢ A. Le Coq Arena nelja tribüüni (põhi, lõuna, ida, lääs) eraldi sulgemiseks ja avamiseks paigaldati lõunatribüünile suletavad piirdeaiad/väravad ning tugevdati eelnevalt põhjatribüüni külalisfännide liikumise piiramiseks paigaldatud piirdeaedu/väravaid. Tööde maksumuseks kujunes 21 000 eurot.

2021. aasta teised suuremad EJLi kaasabil toimunud infrastruktuuri projektid:
- Kiviõli kunstmuruväljak ehitati EJLi poolt tehtud projekti alusel. Projekt anti linnale üle juba 2014. aastal;
- Valmis Kohila väike kunstmuruväljak, mis ehitati EJL poolt 2020. aastal koostatud projekti alusel;
- Valmis Puhja minispordiväljakute projekt;
- Valmis Türi kunstmuru- ja kergejõustiku staadioni projekt;
- Alustati Hiiu staadioni projekteerimisega;
- Koostöös Tallinna JK Voltaga valmis Pelgulinna Gümnaasiumi staadioni eskiislahendus;
- EJL-i tellimusel valmis Paide jalgpallistaadioni eskiisprojekt.

Üks 2021. aastaks planeeritud suurprojektidest oli Tallinna Kalevi kunstmurustaadionile pneumohalli ehitus, kuid see lükati aasta võrra edasi seoses staadioni omaniku ja jalgpalliklubi omavaheliste koostöötingimuste läbirääkimistega. Pneumohalli ehituse finantseerija on EJL.

2021. aastal valmisid Viljandis ja Haapsalus esimesed Eesti riigi ja omavalitsuste rahastusel
ehitatud jalgpallihallid.


2022 ARUANNE

2022. aasta suuremad investeeringud Lilleküla jalgpallikeskuses:

- Renoveeriti Nike Arena (katte vahetus), ehitustööde maksusmuseks kujunes 165 164 eurot;
- A. Le Coq Arena peaväljakule soetati lume- ja külma kaitseks väljakukate maksumusega 42 784 eurot;
- A. Le Coq Arena peaväljakule soetati mängijate- ja kohtunike turvalisuse tagamiseks väljakule sisenemisel kokku lükatav tunnel maksumusega 7917 eurot;
- A. Le Coq Arena läänetribüüni 1. korrusele ehitati 100 m² büroopind. Büroopinna kasutajaks on Vutivõrk OÜ, kellega sõlmiti ka vastav rendileping. Ehitustööde maksumuseks kujunes 47 170 eurot;
- 2022. aasta detsembris valmis A. Le Coq Arenal EJLi kehaliste võimete arendamise keskus. Ehitustööde kogumaksumuseks koos sinna kuuluva inventariga kujunes 188 263 eurot.

31. detsembri 2022 seisuga on A. Le Coq Arena 1. korruse äripinnad 100% ulatuses välja renditud ja/või oma tarbeks kasutusel.

2022. aasta teised suuremad EJL-i kaasabil toimunud infrastruktuuri projektid:
➢ Sillamäe Kalevi kunstmurustaadioni renoveerimine. EJL-i osa on 50 000 eurot (katte vahetus);
➢ Kiviõli staadioni (kunstmuru) 200-kohalise katusega)tribüüni ehitamise kaasrahastamine. EJL-i osa selles projektis on 24 350 eurot.

2022. aastaks planeeritud suurprojekt JK Tallinna Kalevi Raja tänava jalgpallihalli ehitus lükkus edasi 2023. aastasse seoses ehitusloa taotluse protsessi venimisega. Ehituse finantseerija on EJL koostöös JK Tallinna Kaleviga.

Üleriigilises jalgpallihallide rajamise projektis valmis 2022. aastal Tartu Annelinna jalgpallihall.

[jorquera]

Lisaks klubidele peab ka liit ise oma aastaaruande esitama. Erinevalt klubidest on tegevusaruande osa huvitavam kui numbrite osa.

1. Ukraine toetamisest oli pikalt juttu, aga kõige olulisem lõik oli järgnev.

"24. veebruaril 2022 ehk päeval, mil EJL asetab traditsiooniliselt pärja Vabadussõja võidusambale, et mälestada esivanemaid ja jalgpalliinimesi, kes andsid oma elu vabaduse eest, tungis Venemaa kallale Ukrainale."

Loodaks meie liidu tähtsatelt ninadelt ja koondise teatud mängijatelt sama konkreetset vastust.

2. Väljavõtted tegevusaruandest seoses juhatuse tööga.

"2022. aastal pidas EJL-i juhatus 48 töökoosolekut, millest 4 toimusid traditsioonilisel viisil ja 44 elektrooniliselt. Füüsilised koosolekud leidsid aset märtsis, mais, septembris ja novembris, elektroonilisi koosolekuid peeti jaanuaris 3, veebruaris 5, märtsis 6, aprillis 4, mais 3, juunis 2, juulis 2, augustis 1, septembris 5, oktoobris 3, novembris 2 ja detsembris 8.

Tavapäraselt toimub EJL-i juhatuse visioonikoosolek jaanuaris. Kuna koroonaviiruse pandeemia muutis 2021. aastal juhatuse töökalendrit, siis toimus 2021. aastal juhatuse visioonikoosolek oktoobris, mistõttu otsustati 2022. aasta jaanuaris koosolekut mitte korraldada. Järgmise koosoleku ajaks lepiti kokku 2023. aasta jaanuar."

Ehk siis jätkuvalt juhatuse tasemel mingit väga sisulist arutelu ei paista toimuvat.

3. Euroopas mängivad klubid.

"2022. aastal litsentseeriti kolmes liigas 23 klubi, kes kõik täitsid litsentseerimise kriteeriumid ning neile väljastati litsents mängimaks vastavas liigas. Lisaks taotlesid kuus klubi UEFA litsentsi. UEFA klubivõistluste 2022/2023 hooajal oli Eesti klubidele kolm kohta."

Flora, Levadia, Paide, Nõmme Kalju on kindlasti neli klubi kuuest. Lisaks ilmselt Trans, aga mis klubi see kuues oli?

4. Vaatajanumbrid.

"Keskmiselt vaadati igat Premium liiga mängu 3285 unikaalsest seadmest."
"Keskmiselt vaatati igat Esiliiga otseülekannet Soccernet.ee keskkonnas 1907 unikaalsest seadmest."

Olgugi, et esiliigas on ainult üks ülekanne mängu kohta, siis ma eeldasin, et vahe Premium liiga ja Esiliiga vahel on suurem. Veidi off-topic, aga see kinnitab mu isiklikku arvamust, et 16 klubiga esiliiga kahe ringiga oleks tootena kordades parem kui praegune Premium liiga (vähem mänge, paremal ajal mängud, ühe mängu tähtsus suurem, laiem regionaalsus jne).

5. Loogika, mille alusel liidus hinnatakse liiga ühtlust ja võrdsust.

"Premium liiga sportlik tasakaal näitab jätkuvalt stabiliseerumise märke. Kokku lõid Euroopas mängivad klubid (TOP3) Euroopas mittemängivatele klubidele (kohad 4–10) keskmiselt vähem väravaid kui aasta varem. 2022. aastal oli selleks numbriks 2,74, aasta varem 2,81. Samas lõid Euroopas mittemängivad klubid keskmiselt 0,73 väravat mängu kohta Euroopas mängivatele klubidele. Aasta varem oli see number 0,81 väravat mängu kohta. Keskmine väravate vahe mängudes TOP3 ja kohtade 4–10 vahel oli 2,01, mis peaaegu sama aasta varasemaga."

Huvitav oleks neid numbreid võrrelda mõne teise liiga omaga, et paremini hinnata neid numbreid, aga kahjuks aruandes mingit võrdlust polnud esitatud.

6. Kohtunike ettevalmistamisest.

"Hooajaeelne Premium liiga kohtunike ja abikohtunike ettevalmistav seminar toimus esmakordselt väljaspool Eestit, kui laagerdati Küprosel."

Mulle oli kahe silma vahele jäänud, et kohtunikud lausa välismaale laagrisse saadeti.

7. Aruandes on kirjas ka palju heategevusele ja noortele suunatud projekte. Kõiki neid ei jõua siin üles nimetada, sest neid on tõesti palju, aga selle eest väärib liit kindlasti kiitust, et selles vallas niivõrd aktiivsed ollakse.

8. Premium liiga toetusmehhanismid.

"EJL-i arendusprojektile „Development of professional standards across the Estonian top-tier division“ oli see juba kolmas aasta. Nimetatud arendusprojektiga toetati Premium liiga klubisid, kes ei olnud antud hooajal esindatud Euroopa klubijalgpalli võistlustel. Rahastuse suurus klubi kohta sõltub EJL-i poolt seatud kriteeriumite täitmisest. EJL-i arengukavas on seatud eesmärgiks täisprofessionaalse liiga loomine ja antud solidaarsusmehhanismi eesmärk on toetada eesmärgi täitmist. Aastal 2022 kinnitati projekti rahastuse kõlbulikuks Nõmme Kalju FC, Jalgpalliklubi FC Kuressaare, Tartu JK Tammeka, JK Narva Trans, JK Tallinna Kalev, Jalgpalliklubi Vaprus, ja Tallinna JK Legion, kellele tasuti 2022. aasta jooksul FIFA Forward projektist kokku 533 820 eurot."

Ehk siis Premium liiga solidaarsusmehhanism Euroopas mitte-mängivatele klubidele tuleb ka suures osas FIFA-lt. Segane kaua see FIFA projekt veel kestab ehk kui see peaks ära lõppema, kas siis liit leiab mujalt vahdid sellega jätkamiseks või tõmmatakse toetusi koomale. Varem millegipärast eeldasin, et see toetusmehhanism tuleb täielikult liidu enda rahadest.

[MALAGA]

Kas U17 mängul turvakontrollis lastelt seljakotti ära võtta ( pärast saad muidugi kätte ) on ikka hädavajalik ? A le Coq siis . Kadriorus inimlik suhtumine .