Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Eesti Jalgpalli Liit - mis toimub???

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • Jormma
    replied
    Mis tähendab : "Lepingu lõpetamine kvalifitseeritakse ümber ühepoolse mõjuva põhjuseta lepingu lõpetamiseks," ?

    Sellist asja EI saa olla. Kui leping lõpetati kahepoolselt siis seda ümber tõlgendada ei saa.

    Kui lepmets ütles et lõpetab karjääri oleks pidanud klubi palgamaksmise lõpetama seoses töökohustuste mittetäitmisega...ainus asi mis siit skeemitamise vastu tulevikku silmas pidades kaasa võtta on see, et klubid ärgu lõpetagu lepingut kui keegi ütleb et karjäär läbi, vaid peatagu palga maksmine. Nii säilivad kõik õigused ja kõik on kaitstud.

    Tegelikult ei saa seda isegi skeemiks nimetada sellisel juhul, vaid klubi kehvaks otsuseks ja lepmetsale ei tohiks ühtegi piirangut esitada.

    Öelge kus ma eksin ?

    Leave a comment:


  • Sambaz
    replied
    Algselt postitas fcfloraforever Vaata postitust
    Ilmselt peaks tegemist olema juristiga, kes juriidilist poolt ja seadusandlust valdab ehk siis samuti oluline lüli taolises komisjonis.
    ei ole ka leidnud säärast infot, mis viitaks seadusandlusele ja juriidikale antud isik. kuigi 2017 oli ka juba säärane küsimus ühel üsnagi erudeeritud äripäeva ajakirjanikul piret reiljanil - "komisjoni viimane, viies liige on Kädi Raud( kuusk) kelle seotuse kohta jalgpallimaailmaga rohkem infot ei leidu. jalgpalliajakirjanikud, kellelt küsisin, kuulsid Kädi Raua nime esimest korda"

    lugu iseenesest siin- https://www.aripaev.ee/arvamused/201...Lu3eftrxQilgZE

    ei olekski vastu üldse mitte mingi teema, aga lepmetsa kaasus on liiga teistmoodi.

    Leave a comment:


  • fcfloraforever
    replied
    Algselt postitas Sambaz Vaata postitust
    kuna lepmetsa kaasus on üsna suure kaaluga, siis huvipärast hakkasin vaatama, kes on hetkel DK liikmed ja kes teevad suhteliselt märgilise otsuse meie vutis, millega ma võin eeldada, et vastavatel inimestel on DK jalgpalline pädevus ja nad teavad, mis karistusi nad määravad ja kus on need tuletatud. kuigi üks nimi on hetkel mu jaoks täiesti tundmatu ka pärast googeldamist, teised on enam- vähem loogilised või noh, selgitatavad aga kes on kädi kuusk? ja mis on tema pädevused eesti jalgpallis ja määramaks üsna suure kaaluga otsust?
    Ilmselt peaks tegemist olema juristiga, kes juriidilist poolt ja seadusandlust valdab ehk siis samuti oluline lüli taolises komisjonis.

    Leave a comment:


  • Sambaz
    replied
    kuna lepmetsa kaasus on üsna suure kaaluga, siis huvipärast hakkasin vaatama, kes on hetkel DK liikmed ja kes teevad suhteliselt märgilise otsuse meie vutis, millega ma võin eeldada, et vastavatel inimestel on DK jalgpalline pädevus ja nad teavad, mis karistusi nad määravad ja kus on need tuletatud. kuigi üks nimi on hetkel mu jaoks täiesti tundmatu ka pärast googeldamist, teised on enam- vähem loogilised või noh, selgitatavad aga kes on kädi kuusk? ja mis on tema pädevused eesti jalgpallis ja määramaks üsna suure kaaluga otsust?

    Leave a comment:


  • atleticomadrid
    replied
    Algselt postitas -RoMaRiO- Vaata postitust
    https://www.upload.ee/image/11961908/ejlflora.JPG

    pikemat aega juba täheldanud, et kui messengeris saata mänguprotokolli link (üheks osapooleks ei ole Flora), siis viskab pildina Flora logo kaasa. huvitav kokkusattumus
    Nii on. Ka näiteks suvaliselt võetud protokolliga aastast 2018

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    Algselt postitas -RoMaRiO- Vaata postitust
    https://www.upload.ee/image/11961908/ejlflora.JPG

    pikemat aega juba täheldanud, et kui messengeris saata mänguprotokolli link (üheks osapooleks ei ole Flora), siis viskab pildina Flora logo kaasa. huvitav kokkusattumus


    Aitäh, naersin.

    Leave a comment:


  • -RoMaRiO-
    replied


    pikemat aega juba täheldanud, et kui messengeris saata mänguprotokolli link (üheks osapooleks ei ole Flora), siis viskab pildina Flora logo kaasa. huvitav kokkusattumus

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Algselt postitas eika Vaata postitust
    Samas oleks see veitsa ebaaus, et kui Flora tohib korjata 1000 inimese piletiraha ja Kalju näiteks 100 inimese oma. Ei? Et pole siin midagi utoopilist, reeglid võiksid kõigile ikkagi sarnased olla (eriti kui mängus raha).

    Aga kordan ennast. Kui koroonaviiruse puhang sai Euroopas hoo sisse jalkamängult ja Eestis vollemängult, siis fännipiirangud on väga mõistlikud. Eesti pallispordi maine saaks väga robustse löögi, kui uus puhang või jama nende tribüünilt alguse saaks.
    Ei saa võrrelda märtsis siseruumis mängtud võrkalli ja juunis välistingimustes mängitavat jalgpalli

    Mis ebaaususesse puutub, siis

    Floral on 1. voor + al. 1, juuli kuni põhihooaja lõpuni 8 kodumängu 13-st
    Levadial aga 11 kodumängu 14-st
    Kalevil 10 kodumängu, teistel -9

    Publikumängudest nn Tallinna derbydest on al. 1. juuli kalendris
    Levadial publikuga - 4
    Floral - 2 (2x Kaljuga)
    Kaljul - 0

    Niipalju siis võimalikust piletitulu võrdsusest

    Leave a comment:


  • eika
    replied
    Algselt postitas Jaan95 Vaata postitust
    See piirarvude määramine on ikka utoopia valdkonnast.
    Lillekülas pole tuhat inimest mingi probleem. Ruumi jagub.
    Samas Hiiul ja enamuses staadionitel on see arv täis tribüün.
    Samas oleks see veitsa ebaaus, et kui Flora tohib korjata 1000 inimese piletiraha ja Kalju näiteks 100 inimese oma. Ei? Et pole siin midagi utoopilist, reeglid võiksid kõigile ikkagi sarnased olla (eriti kui mängus raha).

    Aga kordan ennast. Kui koroonaviiruse puhang sai Euroopas hoo sisse jalkamängult ja Eestis vollemängult, siis fännipiirangud on väga mõistlikud. Eesti pallispordi maine saaks väga robustse löögi, kui uus puhang või jama nende tribüünilt alguse saaks.

    Leave a comment:


  • Jaan95
    replied
    Algselt postitas kesa Vaata postitust
    Muuseas Leedust saab tõenäoliselt esimene riik, mis lubab publiku kõrgliigas staadionile.
    Valitsuse plaani kohaselt
    1. juunist kuni 300 pv.
    16. juunist 500 pv
    1. juulist 700 pv.
    15. juulist 900 pv.
    See piirarvude määramine on ikka utoopia valdkonnast.
    Lillekülas pole tuhat inimest mingi probleem. Ruumi jagub.
    Samas Hiiul ja enamuses staadionitel on see arv täis tribüün.

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Muuseas Leedust saab tõenäoliselt esimene riik, mis lubab publiku kõrgliigas staadionile.
    Valitsuse plaani kohaselt
    1. juunist kuni 300 pv.
    16. juunist 500 pv
    1. juulist 700 pv.
    15. juulist 900 pv.

    Leave a comment:


  • atleticomadrid
    replied
    Kogu see postpandeemiapiirangute kogum on üks pudru ja kapsad, mis võtab muigama eriti siis, kui üritad väljuda täisrammitud bussist, kus sind ootab peatuses omakorda bussiukse ees seisev inimmüür.

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Algselt postitas asdf Vaata postitust
    Nagu sa ise ühes varasemas postituses kirjutasid, et oleme üks esimese riike Euroopas (ja tegelikult kogu maailmas), kus jalgpallielu taastus. See ei juhtunud niisama.

    Jah, kõigi nende avaliku ürituste puhul kehtib nõue, et saab olla kohal maksimaalselt 50 inimest siseruumides ja 100 inimest välitingimustes kokku (sinu näite puhul näitlejad + publik). Ehk siis vabas õhus toimuval monoetendusel saaks olla 99 inimest + 1 esineja (kui on helitehnik, siis 1 pealtvaataja vähem jne). Nii ma loen valitsus.ee lehelt.
    ja kusagil ma märkisin ka ära, et publikuga, kas või käputäiega, oleksime (Valgevenet arvestamata) vingelt esimene, kus publik staadionle lubatud. Vaat see oleks kõva sõna.
    Hetkel aga olukord absurdne....

    Leave a comment:


  • asdf
    replied
    Algselt postitas kesa Vaata postitust
    Aga kas te olete meie kallile Vabariigi Valitsusele selgitanud olukorra absurdsust?
    Kas te olete austatud Vabariigi Peaministrile püüdnud selgitada, mis vahe on teatril, kinol ja jalgpallil.
    Kas teatris liidetakse artistid jm tegelased publikuga ja siis arvestatakse välja lubatud pealtvaatajate arv?
    Muidugi lihtsam on mängida tühjadele tribüünidele, muret vähem....
    Nagu sa ise ühes varasemas postituses kirjutasid, et oleme üks esimese riike Euroopas (ja tegelikult kogu maailmas), kus jalgpallielu taastus. See ei juhtunud niisama.

    Jah, kõigi nende avaliku ürituste puhul kehtib nõue, et saab olla kohal maksimaalselt 50 inimest siseruumides ja 100 inimest välitingimustes kokku (sinu näite puhul näitlejad + publik). Ehk siis vabas õhus toimuval monoetendusel saaks olla 99 inimest + 1 esineja (kui on helitehnik, siis 1 pealtvaataja vähem jne). Nii ma loen valitsus.ee lehelt.

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Algselt postitas asdf Vaata postitust
    Mängul võib viibida 100 inimest. Varem võis nende 100 hulka kuuluda ainult otseselt korraldamisega seotud inimesed, nüüd ka pealtvaatajad. Premium liigas ja ka teistes kõrgemates liigades tähendab see, et publikut lubada ei ole võimalik. Noorteliigades ja madalamates liigades on võimalik, sest seal pole nii palju osalejaid, korraldajaid ja ajakirjanikke, kelle arvelt jääb vähemalt paarkümmend (aga mõnikord ka kuni viiskümmend) kohta vabaks.
    Aga kas te olete meie kallile Vabariigi Valitsusele selgitanud olukorra absurdsust?
    Kas te olete austatud Vabariigi Peaministrile püüdnud selgitada, mis vahe on teatril, kinol ja jalgpallil.
    Kas teatris liidetakse artistid jm tegelased publikuga ja siis arvestatakse välja lubatud pealtvaatajate arv?
    Muidugi lihtsam on mängida tühjadele tribüünidele, muret vähem....

    Leave a comment:

Working...
X