320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Tarmo Rüütli-mees kes päästab koondise??

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Algselt postitas eika Vaata postitust
    No selles võibki ju peatreenerit süüdistada. Pidev koosseisu roteerimine valikmängudes jättis pigem paanika ja kaose kui läbimõeldud taktikaliste lükete mulje.

    Mis loksus kaheaastase valiktsükli jooksul paika? Pareiko alustab väravas, Jääger paremkaitses, Klavan keskkaitses ja kuskil poolkaitses on Kostja. Ülejäänud tiimi roteeriti pidevalt. Kord alustame ründes Ahjupera-Anier duoga, järgmine mäng alustab üksi Zenjov, siis proovime Ojamaad ja järgmisel korral paneme Anieri. Kui palju erinevaid mängijaid Eesti koondise äärtel alustas? Ojamaa, Lindpere, Kruglov, Puri, Purje, Kink, Kostja ja äkki keegi veel. Ja Kostjagi pendeldas nii äärel mängides, keskpoolkaitsjana kui ründaja taguse nö nr 10na. Jah, Rüütli ilmselgelt otsis toimivaid lahendusi, aga sama ilmselgelt ta neid valiktsükli jooksul ja lõpuks leidnud pole. Ehk mulle kõrvaltvaatajana tundub, et midagi on mäda. Loomulikult võin ka eksida.
    Aga mis siis on mäda ?
    Teab keegi mis ülesanded ja eesmärgid koondisele ja peatreenerile olid püstitatud ?
    Koguda rohkem punkte kui eelmises valiktsüklis ?
    Jõuda Brasiiliasse ?
    Leida ideaalne algkoosseis?
    Üllatada, veelkord üllatada ja siis veel korra üllatada ... ?
    jne, jne, jne
    ... või hoopis proovida vaikselt ja paanikat tekitamata alustada põlvkonna vahetusega ?
    Küsimärke on rohkem kui üks ?

    kesa statistikas peitub üks üsnagi oluline detail - nimelt koondise vanus. Loomulikult saab vanust mingil määral kompenseerida kogemusega, aga kas lõputult ?

    Mina lisaks lõppu veel ühe küsimärgi - klubid ?
    299195

    Kommentaar


      Algselt postitas eika Vaata postitust
      Noh, kui peatreener ei leia terve valiktsükli jooksul:
      a) toimivat keskkaitsepaari
      b) toimivat keskpoolkaitselahendust
      c) toimivaid äärepoolikuid
      d) rolli/postitsiooni, kus Kostja oleks kasutlik
      e) ründajat, kes skooriks
      f) optimaalset formatsiooni
      ...siis võib ka peatreenerit süüdistada.
      Algselt postitas eika Vaata postitust
      No selles võibki ju peatreenerit süüdistada. Pidev koosseisu roteerimine valikmängudes jättis pigem paanika ja kaose kui läbimõeldud taktikaliste lükete mulje.
      Ma ei saa aru - kuida ssiis peaks leidma selle sobiva ja toimiva, kui mitte katsetades? Tule oma Football Managerist välja, see siin on päris elu.

      Rüütli pigistas eelmises valiktsüklis kivist vee välja. Saage aru juba, et see on koondise tase - heal päeval üllatame ja tavalisel päeval võetakse väevõimuga komm käest. Kui sa vaataks üleüldist mängupilti jm, kui paljas tulemus ja väravatesaldo, arvestad sinna juurde veel mängijatevaliku jm faktorid, siis Rüütli on tegelikult ülimalt hästi hakkama saanud. Tema jäämist soovivad ka mängijad (vt Klavani sõnavõttu).

      Teie võite ju soovida enda flora=koondis aegset umbkaitset ning kaitses tilli näppimist, aga mina võtaks üksikute sähvatustega kaotava/ründava koondise iga kell. Väravad lüüakse meile nkn, Rüütli siin rolli ei mängi. Aga kaitses passides ei löö me neid ise.

      Kommentaar


        Algselt postitas realking Vaata postitust
        Kui sa vaataks üleüldist mängupilti jm, kui paljas tulemus ja väravatesaldo, arvestad sinna juurde veel mängijatevaliku jm faktorid, siis Rüütli on tegelikult ülimalt hästi hakkama saanud. Tema jäämist soovivad ka mängijad (vt Klavani sõnavõttu).

        Teie võite ju soovida enda flora=koondis aegset umbkaitset ning kaitses tilli näppimist, aga mina võtaks üksikute sähvatustega kaotava/ründava koondise iga kell. Väravad lüüakse meile nkn, Rüütli siin rolli ei mängi. Aga kaitses passides ei löö me neid ise.
        Minu jaoks on olulised ainult viimase kahe aasta valikmängud Hollandi, Rumeenia, Türgi ja Ungariga. Need on need mängud, mis loevad. Eksole. Ja ma tõesti pole nendes mängudes näinud mängupildis midagi sellist, mis lootust tekitab.

        Kunagi tõi keegi välja esimese kolme valikmängu pealelöögistatistika (pole kindel, kas 100% tõene)
        Löögid MM'i esimesed 3 mängu ON target/OFF target:
        vs RUM 0/1
        vs TUR 0/1
        vs HUN 3/6
        Mul on kuri tunne, et ka viimase kolme mängu saldo on üsna samalaadne. Okei, statistika on statistika, aga tegelikkuses vastasid need numbrid mängupildile. Ehk ma ei saa aru, kus nähti selles valiktsüklis pallivaldamist ja mitte-kaitses-passimist. Mängupilt on ju pigem võrreldav 10a taguse ajaga. Või ma eksin?

        Kommentaar


          Jah, Rüütli ilmselgelt otsis toimivaid lahendusi, aga sama ilmselgelt ta neid valiktsükli jooksul ja lõpuks leidnud pole. Ehk mulle kõrvaltvaatajana tundub, et midagi on mäda. Loomulikult võin ka eksida.
          Ehk tõesti on mäda aga nende su näidetega, et miks pole leitud toimivat keskkaitsepaari ja skoorivat ründajat, on raske nõustuda. Keskkaitse - Piiroja oli juba eelmisel aastal vigane ja peaaegu loobumas, nüüd jälle; suvel sai Morozov viga- raske on treenerile ette heita, et ta Reintamit või Bärengrubi peab kasutama või nendega imet ei tee. Ründes põhimõtteliselt sama asi - ei ole hetkel sellist meest nagu parimate päevade Oper, Anier on ju kokkuvõttes koondise eest mängu näidanud küll aga Euroopas pole väga palju rahvuskoondisi kuhu ta oma hetketasemega pääseda võiks (sama käib sisuliselt kõigi me ründajate kohta). Võib-olla on eksperimente olnud tõesti liiga palju aga teisest küljest - kes otsib, see leiab.
          Mulle endale tundub eriti viimase mängu põhjal, et probleeme on võitluslikkuse osas ja motivatsioonis ehk siis vaimses plaanis, ilmselt oli peale eelmise valiktsükli eufooriat kukkumine tavatasemele tagasi mängijatele liiga valus. Selles mõttes võiks treenerivahetus mingi positiivse raputuse tuua. Pigem siiski ajutise ja lühiajalise. Mitmed mängijad on Rüütlit just motiveerijana esile tõstnud.

          Kommentaar


            Kõrvalt põnevusega seda keskustelu jälgides saab öelda, et mõlema poole argumendid on päris tugevad. Ise küsiksin nii: kui meil oli viimase EM-valiktsükliga võrreldes äsjalõppenud MM-tsükli paljudes mängudes puudu Rähn (või... kas ta üldse mängis, ei mäletagi enam), Piiroja, Oper ja täiesti kadunud Stepanov, siis kas nende nelja mehe puudumine (kellest vaid üks on tõeliselt raskesti asendatav - Piiorja) on tõesti see, mis meeskonna mängupildi halvab, resultatiivsuse nullib, kaitsesse ebakõlad sisse lööb, keskväljal kummi tühjaks laseb? Raske uskuda.

            Selles mõttes ma pigem nõustun Eikaga. Mehed näitasid EM-tsüklis, et saab mängitud küll, kõik võidud ei olnud ju õnn ega koba - võideldi lõpuni, tehnikat näidati, osati täpselt sööta. Mis siis selle tsükliga nii diametraalselt muutus? Ja see Eika välja toodud lakkamatu koosseisuga mängimine on ju jabur küll, millega seda põhjendada saaks?

            Ojamaa on mul natuke hingel, aga see võib olla pigem lihtsalt sihuke... Emotsioon. Ühesõnaga, mulle tundub, et Ojamaa oleks võinud duhhi pealt põrutada oma lennu alguses (Motherwelli siirdudes) päris kenasti koondisemängudes. Balti Turniir eelmisel aastal näiteks, rahvas skandeeris Ojamaad, aga põhisse ei saanud. Järgnenud tsüklimängud - sama lugu. Miks Rüütli meest, kellel tahtmine peas punnitab, niimoodi ignoreeris? Ma ei imestaks ausalt öeldes eriti, kui Ojamaal see pisut kettasse käis, et ta sageli alles siis platsile sai, kui sitta süüa vaja oli ja võimalused selle sita lõpunisöömiseks juba kaunis ahtakesed.

            Isiklikult pigem eelistaks verevahetust treeneripingil, aga ei näe ka totaalkatastroofi, kui Rüütli ühe perioodi veel jätkama peaks. Sitemaks ikka minna ei saa. Ju... Või? Või...

            Kommentaar


              Eesti koondislased lõid kogu valiktsükli jooksul raamidesse 23 korda, 2,3 korda mängu kohta.
              Meist kasinamad olid ainult Kazahstan 2,2, Malta 1,8 , San Marino 1,3 ja Andorra 0,9

              Mööda löödi 4,3 korda keskmiselt, selles arvestuses on Eesti 36.

              Kommentaar


                Algselt postitas kesa Vaata postitust
                Eesti koondislased lõid kogu valiktsükli jooksul raamidesse 23 korda, 2,3 korda mängu kohta.
                Meist kasinamad olid ainult Kazahstan 2,2, Malta 1,8 , San Marino 1,3 ja Andorra 0,9

                Mööda löödi 4,3 korda keskmiselt, selles arvestuses on Eesti 36.
                Mängude kaupa ka statti on? Või kui suure osa pealelöökidest moodustasid mängud Andorraga.

                Kommentaar


                  Minule tundub, et asi on pigem mängijates kui Rüütlis. Enamuse mängudest ei ole ma näinud poiste silmades seda mida oli näha näiteks mängus Hollandiga - seda tahtmist ja soovi "suurtele" ära teha. Ja viimastel aastatel on millegi pärast need "suured" mängud alati ka paremini välja tulnud kui pallimised keskmike või nõrgematega. Suurtel mängudel on ju alati ka suurem meedia tähelepanu ja kajastus. Kas läbi selle soovitakse koondise abil välisklubidele silma jääda vms aga poiste silmades on näha seda miskit, mis paneb nad 100% pingutama.
                  Viimastes mängudes aga .... ei saa ju märkamata jätta valesid sööte 3 meetri pealt, soovimatust oma võistkonnakaaslasele tuge pakkuda, olgu see ründetegevuses või kaitses. Tundub et jalg lasteks pehmeks enne kui on sooritus lõpuni viidud- sealt ka need eksimused, sinna sumbuvad meie rünnakud ja sealt tulevad ka meie kaitseaugud.
                  Asi on mängijate peades! Motiveerides ennast igaks mänguks ja soovides mängida ühtse võistkonnana, võib see sats koos praeguse treeneriga veel palju saavutada

                  Kommentaar


                    Kes peab motiveerima? Ajakirjandus? Kust leida värsket verd kui sõpruskohtumised on vanade olijate preemia? Kui üks formatsioon on heasti toiminud, siis milleks seda järgmine mäng muuta?

                    Kommentaar


                      Rüütli on hea treener. Mingit keskmist välismaalast (loe: Jelle Goes/ Viggo Jensen) ei ole ka mõtet tuua.

                      Aga kuskil mädaneb midagi, kas Rüütli on liiga pehmeke või jalgpallurite suhtumine on nii sitt aga nagu mainiti, siis minuarust motivatsioon puudub mängijatel. Need kes pääsevad esimest korda väljakule peaks jooksma ja rassima väljakul nii, et veri väljas ja pilt silme eest must aga mulle rohkem mulje jäänud, et minnakse lihtsalt olukorda nautima ja üritatakse head mängu teha kuigi sellest ei piisa. Üldse kuttidel on nagu mugavustsoon hetkel, täpselt selline tunne nagu Rüütli ütleks riietusruumis mängijatele enne mängu et kui kaotame siis pole hullu, vastane ongi meist parem. Terve see valiktsükkel oli parajalt kusine, Hollandi vastu särasime aga muudmoodi olime pasad.

                      Kommentaar


                        Kui 2010. aasta MM valiktsükli mängud lõppesid, kas siis käis ka täpselt samasugune arutelu Rüütli jätkamise/mitte-jätkamise osas? Millised kaardid olid toona laual?

                        Aivarilt küsiti ka arvamust: Tarmole uus leping või välistreener. Mina ütleks, et mõistlik jutt.
                        The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.

                        Kommentaar


                          mulle tundub, et ongi liiga mugav elu ja kõik, kes kutsutakse peavad ka mängu saama, mis tingibki pideva siiberdamise formatsioonide ja teatavate meeste vahel. iga kord kuuleme mingeid otsitud vabandusi stiilis: eelmine mäng on jalgades. kas meie mehed on mingit isemoodi liiki, et kaks mängu ühe nädala sees on uskumatu vägitegu? see on jalgpalluri argipäev, kõik teised mängivad vabalt ära 2 mängu. muidugi pole rüütli viga ilmselt see, vaid see küsimus tekib ilmselt ka uue mehe saabudes, mille kuradi pealt mehi koondisse valitakse, kui treener ei käi pmst mitte kunagi vaatamas välismaal mängivate meeste klubimänge, mille pealt siis otsustab? video on paraku ju üsna petlik värk, kuna keegi ei filmi ju terve mängu spetsjom meie mehe müttamisi. see on jalgpalli liidu probleem. aga no rüütlile heidan mina eelkõige ette liigset omamehelikust mängijatega (just see võimalikult paljud mehed mängu), teiseks erinevate lahenduste mitteproovimist sõpruskohtumistes ja sellest tulenevalt ka sunnitud katsetusi valikmängudes. lisaks ka ilmselgelt mugavustsooni vajumist, pidades kõike liig endastmõistetavaks. vähemalt selline mulje on mulle jäänud ja pooldan uue alguse tegemist.

                          Kommentaar


                            Olen Pohlakuga nõus. Kas tuua mõni kallis ennast tõestanud välistreener või jätkata Rüütliga.

                            Kommentaar


                              Lätlastel on hoki, Leedukatel korvpall. Mis on meie rahvuslik uhkus meeskonna aladel? Hiljutine Islandi triumf näitab, et kui üks väike riik tahab, siis ta ka saab! Rahvuskoondise treener on ainult üks osa suurest pildist ja tihti peab ta tegelema tagajärgedega mitte põhjustega. Olukorras kus noored pallurid peavad 20 kraadise külma käes betoonkõvadel väljakutel harjutama ei saa me loota tippliigade tasemel mängijate tootmist. Kui Soome esiliiga mees peab võitlema Premier League ässadega, siis ei saa ka peatreenerilt imesid nõuda. Kui te tahate head koondist, siis alustage põhjustest! Nõudke oma kohalikelt poliitikutelt korralike väljakuid ja sisehalle ning toetage oma kodukandi klubisid!

                              Kommentaar


                                Algselt postitas Myrgel Vaata postitust
                                Lätlastel on hoki, Leedukatel korvpall. Mis on meie rahvuslik uhkus meeskonna aladel? Hiljutine Islandi triumf näitab, et kui üks väike riik tahab, siis ta ka saab! Rahvuskoondise treener on ainult üks osa suurest pildist ja tihti peab ta tegelema tagajärgedega mitte põhjustega. Olukorras kus noored pallurid peavad 20 kraadise külma käes betoonkõvadel väljakutel harjutama ei saa me loota tippliigade tasemel mängijate tootmist. Kui Soome esiliiga mees peab võitlema Premier League ässadega, siis ei saa ka peatreenerilt imesid nõuda. Kui te tahate head koondist, siis alustage põhjustest! Nõudke oma kohalikelt poliitikutelt korralike väljakuid ja sisehalle ning toetage oma kodukandi klubisid!
                                õnneks on kalju selleks juba esimesed sammud teinud ja oma ridadest tihhoni ja terehhovi probleemi lahendama saatnud!

                                Kommentaar

                                Working...
                                X