Viljandi JK Tulevik

[EldurKull]

Tuumikust pole ainsana Langi kohta infot. Juhkam andis teada, et tema ambitsioonid on meistriliigas mängida. Allik lõpetas karjääri, Saag Paides, Herol Paides.
Huvitav saab olema tõesti, mis järgmisel hooajal Viljandil esiliigas pakkuda on. Hetkel tundub nagu hakkavad sealgi tabeli lõpuosas võitlema.

No võtame kasvõi duubli koha teises liigas(10.). Seal oli päris mitu mängu, kus olid esinduses paljud abis.
Ma väga ei näe muud võimalust kui langemine ELB-sse. Seeder ka vast jääb ja vv-d ning Mets ka.

[Veel1v2rav]

Tuumikust pole ainsana Langi kohta infot. Juhkam andis teada, et tema ambitsioonid on meistriliigas mängida. Allik lõpetas karjääri, Saag Paides, Herol Paides.
Huvitav saab olema tõesti, mis järgmisel hooajal Viljandil esiliigas pakkuda on. Hetkel tundub nagu hakkavad sealgi tabeli lõpuosas võitlema.

[EldurKull]

Huvitav oleks teada, et mis nimekirjaga Ilves siis jätkab. Ma saan aru, et Marekul häbi siin sõna võtta, kuid võiks nüüd ikka FB-s listi välja panna

[Intertoto]

Postimehes hea ülevaade:

https://majandus.postimees.ee/7418422/kas-profiliiga-pidamine-kaib-eestile-majanduslikult-ule-jou

Kas profiliiga pidamine käib Eestile majanduslikult üle jõu?

Carl-Robert Puhm
MAJANDUSAJAKIRJANIK

• Viljandi Tulevik loobus majanduslike raskuste tõttu kõrgliigakohast
• Alaliidu arendusjuht: kui tahame kõrgliigat, peame klubisid ka ise toetama
• Klubid deklareerisid mullu keskmiselt 68 000 eurot sponsortulusid

Kuigi möödunud nädalal Eesti kõrgliiga kohast loobunud Viljandi Tuleviku jalgpalliklubi kõrvalejäämise otsene ajend oli sponsori kadumine, on otsuse majanduslikud juurpõhjused ääremaastuvale Eestile üdini iseloomulikud.

Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ei väsi kordamast, kuidas maailma populaarseim spordiala on tema tööriist ühiskonna arendamiseks. Selle mõttega käib kaasas kujutelm, kus kogu Eestit katavad selge identiteediga kogukondlikud klubid, mis pakuvad vaatamist ka siis, kui kohalik näitetrupp on eesriide jäädavalt ette tõmmanud või kultuurimajas pole kino näidatud viimased kümme aastat.

Üheks linnaks, mis eesrindlikult säärase ideaali poole püüdles, oli Viljandi. Eesti suuruselt kuues linn, kus parimatel päevadel käib tippmatše vaatamas üle 500 inimese ning veel tänavu sügisel said kohalikud oma silmaga kaeda, kuidas hilisem Eesti meister Levadia koduplatsil selili pandi.

Pärast viit aastat tipptasemel ütlevad aga 17 000 elanikuga linna esindusklubi juhid, et tippmeeskonna ülal pidamine käib neile majanduslikult üle jõu. Viimaseks hoobiks sai peasponsor FenixBeti toetuse kadumine, kes aitas esindusmeeskonda tänavu üle 50 000 euroga. «Põhjused loobumiseks olid tõepoolest rahalised. Tippjalgpall läheb iga aastaga järjest kallimaks ning uueks hooajaks oli meil ikka päris arvestatav summa puudu. Kuna katteallikad ei olnud silmapiiril ning raskustesse sattumine seadnuks ohtu tegelikult terve klubi püsimajäämise, otsustasime profimeeskonnast loobuda ja keskenduda senisest enam noortetööle,» selgitas klubi president Raiko Mutle Postimehele.

Summad ületavad poolt miljonit

Viljandi jalgpalliklubi tänavuse aasta kogueelarve jäi tänavu ligi 600 000 euro kanti. Selle sees on nii esindusvõistkondade kui ka ligi 400 noore treenimisega seotud kulud. Seejuures on tähelepanuväärne, et suurim osa tuludest ei tule mitte omavalitsuselt või sponsoritelt, vaid hoopis jalgpalliliidust, kes mullu klubi 170 000 euroga toetas. Alaliidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht möönab, et Eesti-suuruses riigis, kus pole suuri telerahasid, fännihorde ega muid eeldusi, ongi professionaalse liiga loomine suur ülesanne ja alaliidu toetusmehhanismid möödapääsmatud.

«Ideaalis võiksid muidugi klubid olla isemajandavad, aga Eesti oludes ei ole see ilmselt sajaprotsendiliselt võimalik. Seega oleme alaliidu poolt selgelt mõistnud, et kui tahame luua professionaalset kümne meeskonnaga kõrgliigat, siis peame klubisid ka ise tugevalt toetama ja tulusid ümber jagama,» ütleb Uiboleht.

Arendusdirektori sõnutsi on 170 000 euro suurune summa selle sihi toetuseks. «Selle sees on väga mitmed eriotstarbelised meetmed: kõrgliigaklubi arengutoetus mängijate palkamiseks, noortemängijate stipendiumid, naiste kõrgliigas osalemise tasu, UEFA toetus noortetöö arendamiseks, noorte U17-eliitliiga transpordikulude kompenseerimine ja palju muud,» selgitab Uiboleht tulurida, millest enamikuga saavad arvestada kõik kõrgliigas osalejad.

Kuid nagu Tuleviku näide illustreerib, ei pruugi ka see piisav olla. Uibolehe sõnul on võimalikku ohukohta mõistnud ka alaliit ise ning klubide majanduslik jätkusuutlikkus on seatud põhifookusesse.

«Oleme just viimase kahe kuu jooksul analüüsinud klubide majandusnäitajaid ja teinud kokkuvõtteid. Meie selge sõnum on, et lisaks era- ja avalikust sektoritest tulevatele toetustele on klubidel senisest enam vaja tekitada kõikvõimalikke lisatulusid. Need on tulud, mida saab luua alates ürituste, võistluste ja ka kõikvõimalike koolituste korraldamisest, lõpetades baaside rentimise, fännitoodete müügi ja LHV jalgpallikaardiga. Üksikult ei paista tuhanded eurod muidugi kõrgliigaklubi eelarvereal suurena, aga kui neid on palju, siis on summa juba arvestatav. Meie selge soov on, et tulude pilt oleks võimalikult kirju, et leevendada neid sponsorprobleeme, mis toetaja kadumisel võivad tekkida.»

Jalgpalliliidu andmetel deklareerisid 2020. aastal klubid keskmiselt 68 000 eurot sponsortulusid, Tulevik 48 000.

Pole saladus, et Eestis on klubisid, kes sõltuvad peatoetajatest tunduvalt rohkem. «Viljandi puhul oli tulubaas mitmekülgne, aga silma hakkas palgakulu ja tulubaasi suhtarv. See number oli neil tõepoolest suur,» meenutab Uiboleht.

Klubijuht Mutle ütleb, et osaliselt olid palgakulud kõrged ka tuluteenimise eesmärki silmas pidades.

«Meid on kritiseeritud, et miks me palkasime juurde välismängijaid nii Eestist kui välismaalt ega mängi ainult omaenda noortega. Ühest küljest oli see põhjus puhtalt sportlik: meil pole endal piisavalt tasemel konkureerimiseks mängijaid. Teisalt peitus nende palkamises ka soov mängijate edasimüügi pealt teenida, mis on jalgpallimaailmas väga levinud võimalus. Aga pean ausalt ütlema, et läbi nende aastate klubi arendades ei jõudnud me lõpuks ikkagi olukorda, kus oleksime võimelised enda arendatud mängijaid stabiilselt edasi müüa. Esindusmeeskonnaga me seda paraku piisavalt ei suutnud, nüüd saame proovida noortega,» hindab president.

Postimehega vestelnud jalgpalliinimesed möönavad kõik, et kuigi omatulude kasvatamine peab olema eesmärk, on profimeeskondade ülalpidamiseks vaja ka omavalitsuste ja erasektori tugevat toetust.

Kuigi Tuleviku eelarvesse laekub Viljandi linnalt ca 57500 eurot, peitub suure numbri taga tegelikult noortespordi tegevustoetus. Kõrgliigas mängivaid esindusmeeskondi toetas Viljandi linn tänavu 6500 euroga. «Olen teiste alade esindajatelt just kuulnud, et me panustame jalgpalli liiga palju. Käesoleval aastal sai Viljandis valmis jalgpallihall, kuhu linn pani pea poolteist miljonit eurot. Samuti on noorsportlastele spordibaaside kasutamine tasuta. Näiteks uue jalgpallihalli küttekulu, mis eelmisel kuul oli 17 000 euro suurune, on meie õlul. Ma ei ütleks, et oleksime jalgpalli vähe toetanud. See konkreetne esindusmeeskonna toetus on muidugi arutelu koht, mis kindlasti ka nüüd tõstatub.»

Linnapea arvab, et paari aasta pärast on Tulevik kõrgliigas tagasi, ning näeb lahendusena erasektori ärkamist.

«Ma usun, et poole miljoni suuruse eelarve klubi olemasolu ei ole Viljandi linnale midagi üle jõu käivat. Väga loodan, et juhtunu sütitab mõnd kohalikku ettevõtjat, et äkki võiks ka oma õla alla panna. Tegelikult usun, et see juhtub ka. Peale selle, et Viljandi on kultuurne linn, oleme me ka eksportiv tööstuslinn. Küll leidub ka ettevõtjad, kellele on oluline ka kogukondliku elu arendamine.»

Kooli isadepäeva korraldama

Mutle sõnul on nad oma tegevuses püüdnudki linnaelus võimalikult aktiivselt osaleda, et inimesed ja võimalikud toetajad jalgpalliklubi tähtsust laiemalt tajuksid. «Jalgpall on meie tegevuse üks külg, aga kuna me oleme väga selgelt näoga Viljandi inimeste poole, siis püüame kogukonnale tagasi anda niipalju kui võimalik. Kui on näiteks lastekaitsepäev, siis helistab Viljandi linn meile, et korraldame koos,» kirjeldab klubijuht.

Kuigi Mutle kirjeldatud tegevusi saab teha ka esiliigas mängides, on jalgpalliliidu hinnangul igale linnale ja maakonnale hea, kui neil oleks meeskond välja panna just kõrgeimas sarjas. «Selles, et Viljandile on vaja Ugala näol professionaalset teatrit, ei kahtle arvatavasti keegi. Ei tule ju mõttesse, et teeme seda edasi vabatahtlikkuse alusel. Meie näeme, et Viljandi-suuruses linnas on täpselt sama oluline koht ka jalgpallimeeskonnal. Täna on teatri ja jalgpalliklubi rahastusmudelid väga erinevad, aga tegelikult täidavad nad natuke ka samu avalikke funktsioone. Võib-olla peaks ka sellele mõtlema, kui regionaalpoliitiliselt mõelda.»

Mutle soovib rõhutada, et nendega juhtunu tuletab teravalt meelde, et väiksemates kohtades ei tule midagi lihtsalt ega iseenesest. «Väiksemates kohtades on asju keerulisem ja kallim ette võtta kui suurlinnades. Selleks, et säärased ettevõtmised õnnestuksid, peavad kõik asjaosalised tublisti ja pidevalt panustama. Meie puhul võib-olla tekkis natuke ka see, et meie olemasolu kõrgtasemel hakati võtma iseenesestmõistetavalt. Aga Viljandi puhul see nii ei ole.»

Cleveroni juht: kahju, nad on Viljandis tähtsal kohal

Viljandi pakirobotite tootja Cleveroni juht Arno Kütt ütles Postimehele, et linnale on jalgpallimeeskonna kadumine kõrgliigast selge kaotus.

«Ma isiklikult ei ole selle teemaga väga detailselt kursis, aga loomulikult on kahju, meil kõrgemail tasemel jalgpall ära kaob. Tuleviku nimi käib ikka Viljandi asjadest pidevalt läbi ning nad on tähtsal kohal. Ei saaks öelda, et nad kuskil vaikselt nurgas ainult oma asju oleks ajanud.

Ega see lihtne tõenäoliselt ei ole, eks siin meie poole ka pöördutakse üle päeva erinevate toetussoovidega. Pöörduvad eri alade tegijad. Cleveronis on meie fookus olnud noorte hariduse teemal. Isiklikult olen läbi oma teise ettevõtte toetanud siis ka sõudmist ja Kaspar Taimsood, kes samuti Viljandist pärit. Kui ettevõttel pole parimad ajad, siis on raske ka toetust leida,» rääkis Kütt.

Samas ütleb ta, et Viljandi pole nii väike koht, et sponsorraha üldse ei saaks.

Iga ettevõte teeb otsuseid, mida ta toetab. Viljandis käib see üldjuhul läbi isiklike tutvuste. Kui toetuse küsijal neid pole, on parajalt keeruline.

Siiski on Kütil ka soovitusi. «Turunduslikult võiks võibolla natukene vaadata, kuidas Ameerikas neid asju seal tehakse, muidugi suuremalt. Äkki saaks midagi üle tuua. Jalgpallis on muidugi see pluss, et klubide nimed on üle hooaegade samad. Ei ole nii, et üks hooaeg mängib lihatööstus ja järgmisel hooajal piimakombinaat.»

kahju, et Marek_T kadunud on.

[tpx]

... Samas kui on vaja teha Viljandisse mingi debiilne Joala kuju või mõni muu välijõusaal, siis selleks leiab 50k€ iga kell. Kui on vaja toetada kohalikku spordiklubi, kes on kogukonna osa, toob inimesi staadionille, treenib noori, pakub emotsiooni, siis yolo, ei saa midagi. Kurb. See 6k on ikka väga armetu summa, kui vastab tõele. Võtab ilusti kokku.

Joala kuju Viljandis on õpikunäide sellest, kuidas silmipimestav võimu- ja kuulsusejanu debiilse idee realiseerimise läbi vastu vahtimist lendab. 50K ühiku eelarvest eradamine "LED lampidega MP3 boomboxi" parki püsti panekuks polnud mingi probleem. Kohalikke ühendava spordiklubi toetuseks täiendava raha leidmine - on probleem.

[mitte_viljandi]

See oli suht nali väljaütlemine, et Viljandis linn ei toeta. Pigem tunnevad teised spordialad Viljandis, et selgelt eelistatakse hetkel jalgpalli ja Tuleviku tegemisi teistele aladele.

Jalgpallihalli ehitamisega seoses: "Halli valmimist rahastati riigieelarvest ning Viljandi linnavalitsus eraldas eriprojekti alusel valmiva olmehoone ehituseks oma eelarvest lisaks ligi 1,5 miljonit eurot." - https://jktulevik.ee/mannimae-jalgpa...sai-nurgakivi/

Lisaks taob linn kinni jalgpallihalli üüratuid kommunaalarveid. "Viljandi jalgpallihalli avakuu elektri- ja küttekulu oli kokku ligi 20 000 eurot, millest lõviosa kulus soojatootja Esro arve tasumiseks." - https://sakala.postimees.ee/7407815/...ruse-kuttearve (PS. Viljandis on seni veel soodne kaugküte)

Ja otse Viljandi Tuleviku toetustega seoses: "43 000 eurot antakse mittetulundusühingule Viljandi Tulevikujalgpalli Klubi jalgpalli arendamiseks ja tervislike eluviiside propageerimiseks treeningute, mängude ja ühiskondliku tegevuse kaudu." - https://sakala.postimees.ee/7408572/...aajad-on-teada


On välja öeldud, et väga ootamatult kadusid ära peasponsorid. Milles põhjus oli? See, et Viljandi mees Sander Post käis FenixBeti konkurendi Betsafe'i saates?

[Spordivoistlus]

Viljandi linn halli yldse ei investeerinud? Et kui ei, siis sealt ka ei toetanud.

[jorquera]

Pärnu linna eelarvest ei õnnestunud välja lugeda täpseid toetuste saajaid, sest seal oli vist ühel real kõik sporditoetused koos vms. Rohkem pole aega ega viitsimist olnud hetkel uurida linnade eelarveid.

EDIT. Kaks numbrit leidsin veel.

Paide - 20 000 eurot (https://www.upload.ee/image/13748507/Paide.jpg)
Tammeka - 60 000 eurot (https://www.upload.ee/image/13748508/Tartu.jpg)

[jorquera]

Narva linna toetused. Narva Jalgpalli Liit MTÜ on Narva United.

Narva Trans saab linnalt viimased aastad 89 890 eurot, mida lisaeelarvetega aasta jooksul on vahel veidi suurendatud.

Pilt: https://www.upload.ee/image/13748383/Narva_Trans.jpg

[jorquera]

Viljandi 6k on tehniliselt õige summa, sest Aivar kasutas väljendit "esindusmeeskonna toetus" vms, aga päris täieliku tõega tegemist pole. Kokku toetas Viljandi linn klubi summas 43 000 eurot, millest 6500 eurot oli esindusmeeskonna toetus. Taotlus esitati 100 tuhande euro peale.

Viljandi linna 2021. aasta tegevustoetuste määramine: https://atp.amphora.ee/viljandilv/index.aspx?itm=754570
Viljandi Tuleviku tegevustoetuse taotlus 2021. aastaks: https://atp.amphora.ee/viljandilv/index.aspx?itm=741892

[Silver]

Mis need summad teistel meistriliiga satsidel on, kus omavalitsus või linn toetust jagab? Pole nagu väga läbi käinud, aga teades meie kultuuri, siis tõenäoliselt olematud. Näitab selgelt ära, et ajad sa seda tippjalgpalli asja siin või mitte, siis vastu keegi ei tule. Heal juhul lõikab mõne lindi ja sellega asi piirdub. Samas kui on vaja teha Viljandisse mingi debiilne Joala kuju või mõni muu välijõusaal, siis selleks leiab 50k€ iga kell. Kui on vaja toetada kohalikku spordiklubi, kes on kogukonna osa, toob inimesi staadionille, treenib noori, pakub emotsiooni, siis yolo, ei saa midagi. Kurb. See 6k on ikka väga armetu summa, kui vastab tõele. Võtab ilusti kokku.

[-RoMaRiO-]

Siin on numbrid, kui palju Leedu liiga A-divisjoni klubisid toetavad kohalikud omavalitsused.

Žalgiris 850k
Sūduva 290k
Žalgiris Kaunas 175k
Panevėžys 300k
Hegelmann Litauen 15k
Riteriai 0
Džiugas 130k
Banga 170k
Dainava 127k
Nevėžis 180k

Viljandi 6k

Viljandi Tuleviku saagat saab käsitleda väga erinevate nurkade alt. Kahtlemata on asju, mida oleks saanud ja tulnud teha mõistlikumalt ja paremini, aga kui see summa tõele vastab, siis see võtab küll täiesti sõnatuks. Kui midagi on Tulevik Eesti oludes teinud väga hästi, siis on see idee tõelisest kogukonnaklubist, et ka Tallinna ja Tartu kõrval oleks Viljandi väärt paik, kus elada ja kokku tulla. Kui seda "tunnustatakse" kohaliku omavalitsuse poolt sellisel moel, siis endal tekiks ilmselt küll tahtmine päevapealt pillid kotti panna.

[EldurKull]

Rahalised erinevused tulevad mujalt. Turvatöötajate arv mängul. Premium liigas minimaalselt üks kvalifikatsiooniga turvajuht ja neli kvalifikatsiooniga turvatöötajat. Esiliigas üks kvalifikatsiooniga turvatöötaja ja kaks korrapidajat. Premium liigas peab olema mängukava. Esiliigas soovituslik. Premium liigas toitlustus kohustuslik. Esiliigas soovituslik. Esiliigas on mängude salvestamine kohustuslik. Mänguväljak peab Premiumliigas valmis olema 90 minutit enne mängu, Esiliigas 60 minutit. Premium liigas peab mängueelseks koosolekuks olema oma ruum. Esiliigas võib see toimuda kohtunike riietusruumis. Need on vaid mõningad nüansid meistrivõistluste juhendist.

Ilmselgelt need korralduslikud elemendid täidetakse ka praegusel juhul probleemideta, kuid peamine probleem on selles, et teatud suursponsorite toetuseta ei suudeta meeskonda palgata. Usutavasti on endiste mängijatega ka läbirääkimistes oldud ja paljud pole sellise panusega sellise raha eest nõus ja siin oligi klubil suur mõttekoht, et mida teha? Ilmselgelt tajuti, kuna noortetööle pole minevius väga suurt tähelepanu pööratud siis nüüd on käed seotud ja polegi kellegiga mängida tuleval hooajal ehk tagalat pole ning mõistlikum on loobuda, kui nalja teha premmis.

[Jaan95]

Rahalised erinevused tulevad mujalt. Turvatöötajate arv mängul. Premium liigas minimaalselt üks kvalifikatsiooniga turvajuht ja neli kvalifikatsiooniga turvatöötajat. Esiliigas üks kvalifikatsiooniga turvatöötaja ja kaks korrapidajat. Premium liigas peab olema mängukava. Esiliigas soovituslik. Premium liigas toitlustus kohustuslik. Esiliigas soovituslik. Esiliigas on mängude salvestamine kohustuslik. Mänguväljak peab Premiumliigas valmis olema 90 minutit enne mängu, Esiliigas 60 minutit. Premium liigas peab mängueelseks koosolekuks olema oma ruum. Esiliigas võib see toimuda kohtunike riietusruumis. Need on vaid mõningad nüansid meistrivõistluste juhendist.

[$$$]

Kusjuures vahe pole suur, Meistriliiga maks on veitsa üle 4000, Esiliiga ja EB maks umbes 3000.

kajakas