Premium liiga 2013

[chac]

Väike OT aga kui teise töökohta ei tohi minna teatud aeg siis eelmine tööandja peab maksma hüvitist kas selle perioodi eest nagu näiteks 12 kuud või ühekordne kokkulepitud summa..Seda vist jalgapallis ette ei tule...

tööleping on üks tervik. ja tehakse nii nagu kokku lepitud. vabalt võib olla lepingu lõppedes ühekordne "kuldne käepigistus" aga võib ka mitte olla... võimalik et eelnev palk või boonuste süsteem vms on piisavalt hea et seda pole vajagi, lõpuks tööleping ikkagi kahe poole kokkulepe...

[Nahkpea]

Kokkuleppemängud ja kihlveopettused olid ju teema ka Bosmani reegli eelsel ajastul, kuid need mõõtmed olid võrreldamatud käesoleva olukorraga.

Bosmani reegel pole küll ainus süüdlane selles, kuid igatahes on ta andnud olulise tõuke kihlveopettuste ja kokkuleppemängude massiliseks levikuks. Kuritegelikud sündikaadid teavad väga hästi, et lüüa tuleb hella kohta ja ka see nn agent-klubide teema on päris otseselt sellega seotud.

Kui tuua mingi paralleel, siis mida vaesem on riik, seda suurem mõju on seal kuritegevusel. Paraku jalgpallis tabab see kõige valusamini ikkagi neid väiksemaid ja haavatavamaid. Suured on muutunud nii ehk naa Araabia sheikide ja multimiljonäride hobiks ning mängukanniks.

[metssiga]

no samahästi võib süüdistada selles tv, internetipangandust ja neti totalisaatoreid.....

[Marek_T]

no samahästi võib süüdistada selles tv, internetipangandust ja neti totalisaatoreid.....

...mis on vahendid pettuste sooritamiseks, mitte pettusejuhtumite arvu kasvu põhjustajad...

[metssiga]

no mitmete nende vahendite tekitatavat anonüümsustunnet võib arvu põhjustajaks pidada küll. ent see pole siiski päris see teema muidugi, mida siin lahkama peaks.

[zaz]

Jätkates teemaväliselt...

tööleping on üks tervik. ja tehakse nii nagu kokku lepitud. vabalt võib olla lepingu lõppedes ühekordne "kuldne käepigistus" aga võib ka mitte olla... võimalik et eelnev palk või boonuste süsteem vms on piisavalt hea et seda pole vajagi, lõpuks tööleping ikkagi kahe poole kokkulepe...

Konkurentsikeeld on kehtiv ainult siis, kui selle eest ka tasu makstakse. Töötaja peab seesuguse kokkulepe talumise eest saama seega mõistlikku hüvitist, vastasel korral on selline kokkulepe tühine.
Kui mingit aumeeste kokkulepet pead silmas, siis võimalik see ju on. Aga midagi sunduslikku või kohustavat seal ei ole.

[Kaarel]

Nagu siin on õigesti märgitud, siis konkurentsikeeluga on tõepoolest nii, et ilma vastava lisatasuta on see tühine. Teine oluline nüanss on selles, et jalgpallur on ikka eriti kitsa valdkonna tegelane, kellel muud optsioonid puuduvad. Kui pangajuht ei saa konkurentsikeelu tõttu oma sektoris teatud aja jooksul toimetada, saab ta näiteks minna minsteeriumisse nõunikuks, siis juhtida mingi aeg suurt riigiametit ja seejärel olla rahahädas riikliku lennukompanii nõukogu esimees. Jalgpallurid sellise haardega ilmselgelt ei ole.

Eespool räägiti mh Ajaxist ja väikeklubide raskustest. On tõsi, et Ajaxi 90-ndate keskpaiga imemeeskonna lagunemisel mängis Bosmani reegel suurt rolli. Samas ei ole kohane panna Ajax väikeklubi kategooriasse. Laias mastaabis on tegu ikkagi suurklubiga, kelle miinuseks on hoopis asjaolu, et koduliiga mõistes tegutseb ta väiksel turul (Hollandi liiga), mis paneb Ajaxi võrreldes Euroopa teiste suurtega ebavõrdsemasse olukorda.

Siit jõuamegi kahe peamise põhjuseni, mis on väikeklubide probleemiks, kusjuurs kumbki neist pole otseselt Bosman.

Esiteks, kogu Euroopa jalgpallisüsteem on juba olemuselt üles ehitatud (majanduslikult) ebavõrdsele võistlusele. Seda nii kontinendi võistlustel kui ka suuremal-väiksemal määral koduliigas. Meistrite Liigas teenitakse punktide eest küll võrdset tasu, kuid olulisem, teletulu sõltub suuresti mängu populaarsusest elik klubi suurusest. Seetõttu on kuulub ManU alati parimate teenijate hulka, isegi kui nad väga kaugele ei jõua. Euroopa liiga auhinna- ja telerahade võrdlus peaks samuti kõigile teada olema. Samuti on vähemal ja suuremal määral ebavõrdne koduliigade süsteem. Väga lihtne näide Hispaania liigast, kus iga klubi müüb oma teleõigused ise. Barcale ja Realile see muidugi sobib ning nii nad ajavadki hunnikutes suuremat raha kokku kui ülejäänud La Liga, rääkimata järgmistest liigaastmetest. Inglismaal on teada-tuntud Sky & Premier League tandem ning siis ülejäänud liigad. Selle taga on 90-ndate alguses sõlmitud nö eraldumine, mille tagajärg on see, et Premieri seltskond muutub aina rikkamaks võrreldes Football League'i seltskonnaga. Lisame juurde muud tuluallikad, mida suured kordades rohkem teenivad. Ühesõnaga, kogu Euroopa jalgpallimaastik on üles ehitutatud (majanduslikule) ebavõrdsusele.

Teiseks, väikeklubide hädad tulenevad valdavalt halvast majandamisest ja ka selles ei ole kohane süüdistada Bosmani. Nendel juhtudel kui mingi silmapaistev talent väikeklubis kerkib, siis ta üldjuhul ka asjakohase summa eest suurtele müüakse. See tähendab, et väikeklubi teenib tulu ning tegemist pole tasuta üleminekuga. Pealegi teatud vanuseni saab kompensatsiooni nõuda ka lepingu lõppemisel. Probleemis on hoopis üle jõu elamine, mis on viimastel aastakümnetel saanud tavaks paljudel elualadel ja nähtavasti levinud varasemast rohkem ka jalgpalli. Tihtipeale on tegemist (väike)klubijuhtide vastutusvõimetusega. Soovitakse suurte poistega suurt mängu kaasa mängida, ilma et selleks oleksid looduse poolt antud pikk kasv, suured muslikd ja muud sünnipärased eeldused. Tagajärjeks on krediiti elamine, maksejõuetus, sellele järgnev aferstide lahkumine juhtkonnast. Viimane asjaolu on muidugi positiivne, kui kerkivad esile uued inimesed õigete aadetega, kuid tagasitee normaalsusesse on raske ja vaevaline.

Tulles ringiga tagasi koduõuele. Eesti liigas esimene kirjeldatud probleemidest ei saa eksisteerida, kuna spordimajanduse mõttes puudub kohalikus jalgpallis turg, mis annaks tulu. Seetõttu, kuna raha ei tule, ei saa olla ka selle ebavõrdset jagamist. Kui Flora välja arvata, siis üle jõu elamine ilmselt väga suur probleem ei ole. Kui peakski tekkima maksejõuetus, siis on muidugi lahendus lihtne - klubi kaob ja kõik (TVMK). Kuna puudub toetajaskond, siis ei ole ka inimesi, kes maksejõuetu klubi omale õlule võtaksid, kuid samas jääb ära ka sotsiaalset laadi kriis, mida mujal Euroopas jalgpalliklubi kadumine kogukonnas põhjustaks. Nii et iroonilisel kombel ei peaks kaks suurimat väikeklubide probleemi Euroopa tasandil olema Eestis asjakohased. Meil on muud probleemid.

[budu]

Mitme viimase lehekülje teemad peaks üldse "probleemide " alla kolima

[jyriöö]

Kaarli jutule saab vaid kahe käega alla kirjutada. Lihtne on aina enam globaliseeruvas, kommertsialiseeruvas ning väikeklubide marginaliseerumist tunnistavas klubivutis vaest Bosmani süüdistada. Mängijate vaba üleminekukorra kehtestamine ei põhjustanud massiivset raha juurdevoolu tervesse segmenti (kuigi peab möönma selle rolli maailma parimate Euroopasse koondumisel, millest tingitult ka rahapaki kõrgendatud huvi) ega võimaldanud suurtel klubidel sellest aina kasvavast potist väga paksu koore riisumist. Otsesed mõjud olid ikka seotud mängijate enda olukorra paranemisega, millega kahetsusväärselt kaasnes küll ka agentide massi pealetung. Kui Eestis tagada noorte kasvatajaklubidele korralikud kompensatsioonimehhanismid, siis võiks minu poolest nö vanade peerude liikumise siseturul lepingute lõppedes rahulikult vabaks jätta.

[Jasper]

Esiteks, kogu Euroopa jalgpallisüsteem on juba olemuselt üles ehitatud (majanduslikult) ebavõrdsele võistlusele. Seda nii kontinendi võistlustel kui ka suuremal-väiksemal määral koduliigas. Meistrite Liigas teenitakse punktide eest küll võrdset tasu, kuid olulisem, teletulu sõltub suuresti mängu populaarsusest elik klubi suurusest. Seetõttu on kuulub ManU alati parimate teenijate hulka, isegi kui nad väga kaugele ei jõua.

Otseselt ManUtd enda fännihordide pealt raha ei teeni. Kaudselt mõjutab see pirukat, mis jagatakse riikide kaupa. Ehk ManUtd populaarsus suurendab Inglise klubide teenimist. CL market pool jaotatakse riikide kaupa ja kaheks osaks. 50% jagatakse eelmise aasta tulemuste põhjal riigi meistrivõistlstel ja 50% vastavalt mängude arvu protsendile CL'is riigisiseselt.


Clubs can also potentially do better if fewer representatives from their country reach the group stage, as the available money is divided between fewer clubs. - swissramble

[kesa]

[QUOTE=Stok;1472566]Whoa, ühe kuuerealise lausega jõudsid Bosmani juurest turvareegliteni. Avaldan kiitust!

QUOTE]

Keegi peab selle raharalli kinni maksma, fännitribüünil hüppav ja teinekord väikest viisi vempe viskav ultrafänn pole just see sihtgrupp, kellele kalleid pileteid pähe määrida ja kelle rahakotist pappi välja meelitada.

[optiums]

Whoa, ühe kuuerealise lausega jõudsid Bosmani juurest turvareegliteni. Avaldan kiitust!

Kui Eestis kehtiks Bosmani reegel, siis kes keelab klubidel hoolt kanda selle eest, et mängija tahaks nendega lepingut pikendada? Või kui klubil pole finantse, et mängijat enda juures hoida, siis ta õigeaegselt maha müüa, kui on selge, et mängija ei soovi lepingut pikendada? Klubi kaotab rahaliselt ainult sel juhul, kui mängijale ei leidu ostjat, aga pärast lepingu lõppemist keegi ta ikkagi omale võtab, kuid seda vist väga heade mängijatega ei saa juhtuda, või kuidas?

Eks sellepärast meil see reegel ongi, et ükski klubi ei taha ju teiselt mängijat osta, vaid loodab tasuta saada. Põhjuseks on tavaliselt, et raha pole. Samas välismaalt tuuakse küll mängijaid, mis imeliku loogika põhjal on odavamad, kuigi seal on tavaliselt palgad kõrgemad ja meie mängijad omakorda lähevad sinna heameelel, kui vaid keegi neid tahab.

[spekter]

Samas välismaalt tuuakse küll mängijaid, mis imeliku loogika põhjal on odavamad, kuigi seal on tavaliselt palgad kõrgemad ja meie mängijad omakorda lähevad sinna heameelel, kui vaid keegi neid tahab.

loogika peaks olema selles, et välismaa liigas pingil istuv mängija on mõtet kasvõi tasuta (laenule tasuta, kohalik kindlustab toidu ja majutuse, lepingulise palga jms) saata näiteks Eesti liigasse, kus on tagatud tema piisav mängupraktika, mis on ju väga oluline komponent mängija taseme säilitamiseks. ilmselt sellisel põhimõttel saab toimida ka Kalju välismaalaste värbamispoliitika?

[Nahkpea]

loogika peaks olema selles, et välismaa liigas pingil istuv mängija on mõtet kasvõi tasuta (laenule tasuta, kohalik kindlustab toidu ja majutuse, lepingulise palga jms) saata näiteks Eesti liigasse, kus on tagatud tema piisav mängupraktika, mis on ju väga oluline komponent mängija taseme säilitamiseks. ilmselt sellisel põhimõttel saab toimida ka Kalju välismaalaste värbamispoliitika?

Ja mitu võõrmängijat on siin laenulepingu alusel?

[spekter]

mina ei tea. minu lause lõpus oli küsimärk. kui üks võimalus, kuidas neid odavamalt siia saada võib.