320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Premium liiga 2020

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • Nahkpea
    replied
    Algselt postitas Clingfilm Vaata postitust
    Minule meeldib enamus euroopa jalgpalli liigade süsteem. Mängitakse 30 +- mängu. Ja võitja on on see kellel lõpuks rohkem punkte. Eurokohad jagunevad vastavalt kohtade arvule ja liiga tabelile. Pluss karikavõitja.
    Lihtne, loogiline.
    Ka mina olen sellise klassikalise liigasüsteemi pooldaja.

    Liigat poolitades oleks veel eriti narr kogutud punktid omakorda poolitada. Lõpufaasis võib see ju pinget ja tähtsust juurde tuua, aga algfaasis võtab omakorda põnevust oluliselt ka vähemaks.

    Leave a comment:


  • -RoMaRiO-
    replied
    Algselt postitas Stok
    Kas kuskil liigas tulevad esiliigast ambitsioonikad klubid? Ma jälgin ainult Inglise Premmi ja Serie A-d, mõlemas on ülestõusjate ainus eesmärk püsima jääda. Heal päeval pakuvad sparringut ka, eriti esimesel, tuhhi-hooajal. Viimase 15 aasta jooksul (mil mina Meistriliigat jälginud olen) on ainult Kalju ja Sillamäe uustulnukatena tabeli esimeses pooles lõpetanud, aastal 2008. Isegi Impotendid ei suutnud seda.
    Ma nüüd nii täpselt ei jälgi, aga mulle on jäänud mulje, et näiteks Leeds Unitedi eesmärgid on siiski veidi kõrgemad. Aga ei pidanudki ambitsioonikuse all silmas seda, et peaks esimesel hooajal kohe kõrgesse mängu sekkuma, vaid eelkõige ikkagi seda, et suudetaks kõrgliigavääriline meeskond komplekteerida, kellest ülesõit ei oleks mängupäeval ainult vormistamise küsimus. Seni on tabeli ülemise ja alumise poole puhul enne kohtumist enamus juhtudel ainus küsimus, kas vahe jääb alla või üle kolme värava ning tippklubi võidu tõenäosus 90-95% ringis. Just seda vahet tuleb eelkõige vähendada (ja loomulikult mitte seeläbi et ülemine ots järele annaks), et paberil ei oleks mõttetuid mänge mõlema osapoole jaoks. Selliseid mänge, mis lõppevad ühe poole selge paremusega on ja jääb olema igal tasandil ja mängukäik võib tuua täiesti ebareaalseid stsenaariumeid (kasvõi eilne Paide - Flora 1:7), aga see on juba anomaalia.

    Leave a comment:


  • peters
    replied
    1. Kesa pakub tavaliselt ulmet, mida ei saa siiski arvesse võtta.

    2. Kui liigast rääkida, siis Flora konkurendid, esmalt Leva ja Kalju võiksid ehk vaheaasta võtta ja proovida arendada oma noori, mis on siiski enamuses teistest klubidest toodud, mida alati Florale ette heidetakse. Vanadele hobustele uusi lepinguid pakkudes pole lihtsalt võimalik Florat püüda. Arbeiteri väitel ju pakuti Zakale lihtsalt kõvasti rohkem, kui Soomes, mis on nats kummaline siiski.

    3. Hea on see, et näeme järgmisel aastal oma silmaga, kas Zakal oleks perspektiivi koondises.

    Leave a comment:


  • Clingfilm
    replied
    Algselt postitas kesa Vaata postitust
    Austra 12 klubiline ja 32 vooruline Bundesliga keerab näiteks atrktiivsuse ja põnevuse tõstmiseks veel vinti peale
    Peale kogu seltskonna kodus-võõrsil ringi, enne poolitamist, jagatakse kogutud punktid pooleks, et iga lõpufaasi mäng tasemelt võrdsema vastu omaks veel suuremat pinget ja tähtsust
    Kirsiks tordil play-off Europa League kohale, esmalt play-off alumise kuuiku esimese kahe vahel ja siis nende võitjal play-off esikuuiku esimesena eurokohast väljajäänud klubiga.

    Austria esiliigas 16 klubi kodus-võõrsil.
    Järgmiseks anname publikule puldid kätte. Rohkem poolthääli saanud meeskond saab ühe boonus värava või ühe lisa mängija või..

    Tõsisemalt.
    Minule meeldib enamus euroopa jalgpalli liigade süsteem. Mängitakse 30 +- mängu. Ja võitja on on see kellel lõpuks rohkem punkte. Eurokohad jagunevad vastavalt kohtade arvule ja liiga tabelile. Pluss karikavõitja.
    Lihtne, loogiline.

    Milleks on vaja mingit jama leiutada?

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Algselt postitas kalamajahipster Vaata postitust
    See lause, millest kinni haarasid oli suunatud kesa kolmeringilise variandi vastu. Selle kohaselt kaotaksid profiklubid kolm omavahelist mängu. Olen nõus, et sinu pakutu on mõistlikum. Samas ei ole nõus, et Premium liiga kaks viimast ja Esiliiga kaks esimest on võrdse tasemega ja arvan, et seetõttu kaasneks muudatusega ka keskmise taseme langus. Jään selle juurde, et kui soovime Eesti tippliigade taset tõsta, siis nende laiendamine ei tule kõne alla. Eesti on rahvaarvult väike riik ja sellest tulenevalt ei saa me ka eeldada, et meil oleks potentsiaali suure arvu heade jalgpallurite kasvatamiseks. Välismaalaste sisse toomine ja Eesti mängijate klubide vaheline liikumine on aga juba praegu tänu kehtivatele ETM ja KTM reeglitele liiga piiratud. Kui aga Premium liigat laiendada, siis süveneb tasemel mängijate defitsiit veelgi, sest 10 klubi asemel peaksid nad nüüd jagunema 12 klubi vahel.
    Võib ka 12 klubi ja peale kodus-võõrsil ringi poolitamist mõlemale kuuikule veelkord kodus-võõrsil. Kokku 32 vooru.
    Ei usu mina paari klubi Premiumi lisandumisega müstilisse tasemelangusesse.
    Esiliigas veel vähem. Esiliigad ühendada, ei oleks seal klubidel erilist tasemevahet midagi.

    Pigem tuleks panustada liigasüsreemi atraktiivsusele, probleem pole Premium Liiga tasemega mängijate puuduses vaid mängijate liigselt varajases mängimisest loobumises.
    Keskmiselt mängib üks mängija Premium Liigas vaid ca 4 hooaega, siis kaob kuhugi, heal juhul madalamatesse liigadesse.

    Austra 12 klubiline ja 32 vooruline Bundesliga keerab näiteks atrktiivsuse ja põnevuse tõstmiseks veel vinti peale
    Peale kogu seltskonna kodus-võõrsil ringi, enne poolitamist, jagatakse kogutud punktid pooleks, et iga lõpufaasi mäng tasemelt võrdsema vastu omaks veel suuremat pinget ja tähtsust
    Kirsiks tordil play-off Europa League kohale, esmalt play-off alumise kuuiku esimese kahe vahel ja siis nende võitjal play-off esikuuiku esimesena eurokohast väljajäänud klubiga.

    Austria esiliigas 16 klubi kodus-võõrsil.

    Leave a comment:


  • -RoMaRiO-
    replied
    Algselt postitas Stok
    Mis nüüd eesmärgiks on siis, kas Premium liiga tippude arendamine, et nad saaks rohkem omavahel ja vähem nõrkadega mängida või Esiliiga taseme tõstmine, et nad Premium liigas automaatselt rongi alla ei jääks? Ärge nüüd päris kommunismi ka kalduge, palun.
    Sulle võib näida see kommunismina, aga primaarseim ongi terve jalgpallipüramiidi taseme tõstmine, mille tulemusena konkurentsitihedas liigas ei oleks mänge, kus enne avavilet saaks punktid kirja panna ning alt oleks tulemas ambitsioonikaid klubisid, kes suudaks kõrgliigas pakkuda väärt sparringut. Kui need tingimused on tagatud, siis tõuseb sellest tulenevalt ka tippude tase.

    Leave a comment:


  • kalamajahipster
    replied
    Algselt postitas Hyrax Vaata postitust
    Aga see mudel justnimelt ei puudutaks tugevate tiimide omvahelisi mänge vaid vähendaks nõrgemate tiimidega mänge tugevamate tiimidega (ja kogu mängude hulka).

    10 võistkonnaga mudel - kõik meeskonnad 4 korda omavahel mängivad ehk kokku 36 mängu nendest nõrkade tiimidega 4x nõrkade tiimide arv - ütleme, et see on 2-4 ehk 8-16 nõrka mängu hooaja peale
    6+4 mudel - kõik meeskonnad mängivad 3 korda omavahel ja pärast 6+4 jaotust mängivad 1 korda omavahel ehk 27 mängu + tabeli ülemised 5 mängu, tabelise 4 viimast 3 mängu. Ülemised tiimid 32 mängu, alumised tiimid 30 mängu. 2-4 nõrga tiimi puhul on 6-12 nõrka mängu hooaja peale
    6+6 mudel - kõik meeskonnad mängivad 2 korda omavahel ja pärast 6+6 jaotust mängivad 2 korda omavahel ehk 22 mängu + 10 mängu. Kõik tiimid 32 mängu. 2-4 nõrga tiimi puhul + 2 juurde tulnud tiimide hulga laiendamisega on 8-12 nõrka mängu hooaja peale.

    Nendest esimene (praegune mudel) soodustab rohkem mänge nõrgemate tiimidega. Teised 2 varianti on suht võrdväärsed top tiimide jaoks eeldusel, et Kuresaare, Tallinna Kalev, Maardu ja Vaprus on suht sama tasemega tiimid (mida nad on ka). Kokkuvõttes väheneb kogu mängude hulk nõrkade mängude arvelt mõlema variandi puhul. Ainuke vahe on 6+4 ja 6+6 mudeli osas nõrgemate tiimide karastamine Premmi tempoga aastalt aastale.
    See lause, millest kinni haarasid oli suunatud kesa kolmeringilise variandi vastu. Selle kohaselt kaotaksid profiklubid kolm omavahelist mängu. Olen nõus, et sinu pakutu on mõistlikum. Samas ei ole nõus, et Premium liiga kaks viimast ja Esiliiga kaks esimest on võrdse tasemega ja arvan, et seetõttu kaasneks muudatusega ka keskmise taseme langus. Jään selle juurde, et kui soovime Eesti tippliigade taset tõsta, siis nende laiendamine ei tule kõne alla. Eesti on rahvaarvult väike riik ja sellest tulenevalt ei saa me ka eeldada, et meil oleks potentsiaali suure arvu heade jalgpallurite kasvatamiseks. Välismaalaste sisse toomine ja Eesti mängijate klubide vaheline liikumine on aga juba praegu tänu kehtivatele ETM ja KTM reeglitele liiga piiratud. Kui aga Premium liigat laiendada, siis süveneb tasemel mängijate defitsiit veelgi, sest 10 klubi asemel peaksid nad nüüd jagunema 12 klubi vahel.

    Leave a comment:


  • Hyrax
    replied
    Algselt postitas -RoMaRiO- Vaata postitust
    Arutelud liigareformi üle on asjakohased, aga ärgem päris segamini ka oma ideedega minge. Poolitamise eesmärk on eraldada põhihooaja jooksul selgunud tulemuste põhjal erinevatesse tabelipooltesse kuuluvad meeskonnad, mis tähendab ka ühtlasi seda, et alumise grupi esimesel ei ole võimalik hooaja lõppedes edestada ülemise grupi viimast sõltumata sellest, kas justkui on punkte tabelis rohkem või mitte. Või mis see loogika seal taga on, ma päris täpselt ei suutnudki aru saada, et enne hooaega tehakse selgeks juba, et millised satsid on ülemises grupis ja millised üle 7nda koha mängida ei saa? Liigasüsteemi aluseks on ikkagi võrdsetel tingimustel samalt stardijoonelt alustamine. Või et kui Levadia paneb soojenduseks kaks ringi ülemise otsaga ja Legion paneb alumise otsaga, siis saame sealt teenitud punktidega põhihooajaga alustada? Puudu oleks vaid see, et eeldatavalt nõrgematele enne hooaega händikäpi annaks.

    12 meeskonna loogika selles plaanis on õige, et see vähendaks praegusel hetkel järgmiste klubide (tänavuse hooaja põhjal Vaprus ja Maardu) tasemevahet Premium liigaga, aga edasi oleks me täpselt samas olukorras või tegelikult hullemaski, sest 13. ja 14. võistkonnal oleks veel raskem Premium liigaga kohaneda olukorras, kus Esiliiga supp läheks veel lahjemaks.
    Selle viimase mõttega nõus. Esiliiga supp ongi hetkel tsipa kõrgem tänu Premium liigas käivatele pendel klubidele. Eks ideaalis pikemas perspektiivis on vist mõtekas oodata kuni esiliigas on 5-6 klubi, kes on Maardu, Vapruse jms tasemel. Siis saaks ilmselt premmi 12ne peale lükata ja esiliigasse jääks 3-4 tiimi ikka, kes taset üleval hoiavad.

    Selle aja peale on muidugi oht, et Prem on tasemelt veelgi ära läinud eest. Seda tõusva klubi tasemete vahet on raske ära hoida igatepidi lühiajaliselt. 12se Premmi puhul tekivad ka pendel klubid, kes esiliiga taset järele lohistavad. 12 tiimiga oleks muidugi jõukohasemaid mänge rohkem uuel tulijal, et oleks rohkem võimalusi punkte vähemalt tabelisse saada.

    Leave a comment:


  • -RoMaRiO-
    replied
    Algselt postitas Vask Vaata postitust
    Kas 6+6 puhul peab liiga poolitama hooaja lõpus või oleks kaalutav variant, kus hooaeg algab poolitades ja pärast 10 vooru mängitakse 2 ringi kõik omavahel läbi?
    Arutelud liigareformi üle on asjakohased, aga ärgem päris segamini ka oma ideedega minge. Poolitamise eesmärk on eraldada põhihooaja jooksul selgunud tulemuste põhjal erinevatesse tabelipooltesse kuuluvad meeskonnad, mis tähendab ka ühtlasi seda, et alumise grupi esimesel ei ole võimalik hooaja lõppedes edestada ülemise grupi viimast sõltumata sellest, kas justkui on punkte tabelis rohkem või mitte. Või mis see loogika seal taga on, ma päris täpselt ei suutnudki aru saada, et enne hooaega tehakse selgeks juba, et millised satsid on ülemises grupis ja millised üle 7nda koha mängida ei saa? Liigasüsteemi aluseks on ikkagi võrdsetel tingimustel samalt stardijoonelt alustamine. Või et kui Levadia paneb soojenduseks kaks ringi ülemise otsaga ja Legion paneb alumise otsaga, siis saame sealt teenitud punktidega põhihooajaga alustada? Puudu oleks vaid see, et eeldatavalt nõrgematele enne hooaega händikäpi annaks.

    12 meeskonna loogika selles plaanis on õige, et see vähendaks praegusel hetkel järgmiste klubide (tänavuse hooaja põhjal Vaprus ja Maardu) tasemevahet Premium liigaga, aga edasi oleks me täpselt samas olukorras või tegelikult hullemaski, sest 13. ja 14. võistkonnal oleks veel raskem Premium liigaga kohaneda olukorras, kus Esiliiga supp läheks veel lahjemaks.

    Leave a comment:


  • Vask
    replied
    Kas 6+6 puhul peab liiga poolitama hooaja lõpus või oleks kaalutav variant, kus hooaeg algab poolitades ja pärast 10 vooru mängitakse 2 ringi kõik omavahel läbi? See aitaks ehk uustulijatel tempoga harjuda, alustades enda masti meeskondadega. Millistes hooajafaasides tavaliselt suuremad pakid tulevad, kas hooaja alguses või lõpus? Kunagi mäletan, et meie tippklubid hakkasid suureskoorilisi võite saama pärast euromänge, aga viimastel aastatel ei julge seda dünaamikat enam kinnitada.
    Liiga suurendamine 12-ni annaks võimaluse jalgpallikaarti mitmekesistada ja kui näiteks Elva või Võru juhtub olema uustulnukaks, siis on ka tõenäoline, et senised toetajad jätkavad ning see võib aidata juurde tekitada ka uusi entusiaste. Eestis on 10 meeskonnaga liigasüsteem oma aja ära elanud, kuna see soodustab liigset Tallinnakesksust.
    Esiliigadest on kuulda olnud soovi reformida esiliigat 16 klubiliseks, kuna aastast aastasse 4 korda aastas samade vastastega mängida pole motiveeriv ja 30 mängu võiks ka päris paras hulk olla. Ma arvan, et kui Pohlaku puhul on miskit, mis tõsiselt kriitikat vajab, siis see ongi vastuseis tippliigade suurendamisele.

    Leave a comment:


  • Hyrax
    replied
    Algselt postitas kalamajahipster Vaata postitust
    Ma arvan, et viimase aja tulemused rahvusvahelisel tasemel näitavad selgelt, et eesmärgiks peab olema Eesti tippliigade taseme tõstmine. Ilma selleta ei ole loota paremaid tulemusi eurosarjades ega koondise või U21 koondise puhul, kes suures osas Eesti klubide mängijatele toetuvad. Selles kontekstis ei saa küll aru nendest ettepanekutest liigades meeskondade arvu suurendada, kuna see viiks selgelt liigade keskmist taset alla. Kui tänast Premium liigat vaadata, siis see on juba mõnes mõttes kahetasandiline - ühelt poolt on justkui neli profiklubi, kel on positiivne väravatevahe ja on tabelis pikalt teistest ees ja teisalt kuus poolprofi klubi, kes jäävad selgelt maha. Ilmselt see on ja jääb Eesti reaalsuseks, aga seda arvestades ei tohiks küll reformida liigasüsteemi viisil, mis viiks profiklubide omavaheliste mängude vähendamiseni. Mängude üldarvu vähendamist võib aga kaaluda küll, sest nagu näiteks Soome ja Rootsi kogemus näitab, siis ei pea liigaga tingimata veebruari lõpus või märtsi alguses alustama. Siiski oleks vast mõistlik, et enne märtsi koondistepausi mingid võistlusmängud oleks, sest muidu paneme end ise halba olukorda, aga need ei pea tingimata olema liigamängud. Selle aasta põhjal ütleks, et poolitamine on olnud täitsa huvitav ja see on täitsa mõistlik viis mängude arvu vähendamiseks.
    Aga see mudel justnimelt ei puudutaks tugevate tiimide omvahelisi mänge vaid vähendaks nõrgemate tiimidega mänge tugevamate tiimidega (ja kogu mängude hulka).

    10 võistkonnaga mudel - kõik meeskonnad 4 korda omavahel mängivad ehk kokku 36 mängu nendest nõrkade tiimidega 4x nõrkade tiimide arv - ütleme, et see on 2-4 ehk 8-16 nõrka mängu hooaja peale
    6+4 mudel - kõik meeskonnad mängivad 3 korda omavahel ja pärast 6+4 jaotust mängivad 1 korda omavahel ehk 27 mängu + tabeli ülemised 5 mängu, tabelise 4 viimast 3 mängu. Ülemised tiimid 32 mängu, alumised tiimid 30 mängu. 2-4 nõrga tiimi puhul on 6-12 nõrka mängu hooaja peale
    6+6 mudel - kõik meeskonnad mängivad 2 korda omavahel ja pärast 6+6 jaotust mängivad 2 korda omavahel ehk 22 mängu + 10 mängu. Kõik tiimid 32 mängu. 2-4 nõrga tiimi puhul + 2 juurde tulnud tiimide hulga laiendamisega on 8-12 nõrka mängu hooaja peale.

    Nendest esimene (praegune mudel) soodustab rohkem mänge nõrgemate tiimidega. Teised 2 varianti on suht võrdväärsed top tiimide jaoks eeldusel, et Kuresaare, Tallinna Kalev, Maardu ja Vaprus on suht sama tasemega tiimid (mida nad on ka). Kokkuvõttes väheneb kogu mängude hulk nõrkade mängude arvelt mõlema variandi puhul. Ainuke vahe on 6+4 ja 6+6 mudeli osas nõrgemate tiimide karastamine Premmi tempoga aastalt aastale.

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    Algselt postitas käbi Vaata postitust
    Müüvad oma Sinjavski d ja Kreida d maha
    Tahaks, et nad müüksid neid kiiremas korras.

    Leave a comment:


  • käbi
    replied
    Nii ta on ja tegelt kõige rohkem vajaks leegionäre klubi, kes on omal loonud strateegia neid mitte tuua. Müüvad oma Sinjavski d ja Kreida d maha ja toovad asendused konkurendi juurest, selle asemel et ka väljast midagi otsida.

    Leave a comment:


  • zaz
    replied
    Kui tahta liigataset tõsta, siis selleks on ainuõige variant leevendada võõrmängijate piirangut või ktm reeglit. Viimast nii kui nii ei tehta, seega on variant muuta esimest. Kui konkurents võistkondades on madal, siis ei tule ka tulemust.
    Meil võib ju profiliiga olla, kuid arvatavasti on see Euroopa kõige viletsama tasemega profiliiga. Ja paranemine ei saa tulla ju selle pealt, et järsku meie kodune mängijavalik plahvatuslikult suureneb (kuskohast?) või mängijate kvaliteet märkimisväärselt paraneb.

    Kuna on näha, et juhtkond ei muutu ja usutakse enda valitud teed, siis pigem tasuks ära harjuda ning võtta rahulikult seda reaalset seisu.

    Leave a comment:


  • kalamajahipster
    replied
    Ma arvan, et viimase aja tulemused rahvusvahelisel tasemel näitavad selgelt, et eesmärgiks peab olema Eesti tippliigade taseme tõstmine. Ilma selleta ei ole loota paremaid tulemusi eurosarjades ega koondise või U21 koondise puhul, kes suures osas Eesti klubide mängijatele toetuvad. Selles kontekstis ei saa küll aru nendest ettepanekutest liigades meeskondade arvu suurendada, kuna see viiks selgelt liigade keskmist taset alla. Kui tänast Premium liigat vaadata, siis see on juba mõnes mõttes kahetasandiline - ühelt poolt on justkui neli profiklubi, kel on positiivne väravatevahe ja on tabelis pikalt teistest ees ja teisalt kuus poolprofi klubi, kes jäävad selgelt maha. Ilmselt see on ja jääb Eesti reaalsuseks, aga seda arvestades ei tohiks küll reformida liigasüsteemi viisil, mis viiks profiklubide omavaheliste mängude vähendamiseni. Mängude üldarvu vähendamist võib aga kaaluda küll, sest nagu näiteks Soome ja Rootsi kogemus näitab, siis ei pea liigaga tingimata veebruari lõpus või märtsi alguses alustama. Siiski oleks vast mõistlik, et enne märtsi koondistepausi mingid võistlusmängud oleks, sest muidu paneme end ise halba olukorda, aga need ei pea tingimata olema liigamängud. Selle aasta põhjal ütleks, et poolitamine on olnud täitsa huvitav ja see on täitsa mõistlik viis mängude arvu vähendamiseks.

    Leave a comment:

Working...
X