Vivatbet
Collapse
Unconfigured Ad
Collapse
Premium liiga 2020
Collapse
X
-
Mulle tundub natuke lamp, et klubide enda tegemata töö pannakse liidu kraesse kõik. Samuti pole minu meelest välja käidud alternatiive praegusele juhtkonnale. Tundub lihtsalt sama jaur nagu see, et Riigikogus istub 101 kõrgepalgalist lojust. -
Kirjutise esimene lause reedab ära ka sisu. Lahmiv soperdis mis paraku pole ka ühestki otsast naljakas.Üldjuhul muidugi on alati tore, et elame riigis kus sõna on vaba, olgu siis arvamus milline iganes, aga see surve viimastel aegadel OJ suunas on läinud päris suureks juba ja ilmselgelt ei ole asi enam ammu kellegi üksikisiku arvamuses. Kellel iganes see sait kuulub saab ühe suure high five
https://vutielu.blogspot.com/2020/10...-mic-drop.htmlLeave a comment:
-
-
Üldjuhul muidugi on alati tore, et elame riigis kus sõna on vaba, olgu siis arvamus milline iganes, aga see surve viimastel aegadel OJ suunas on läinud päris suureks juba ja ilmselgelt ei ole asi enam ammu kellegi üksikisiku arvamuses. Kellel iganes see sait kuulub saab ühe suure high five
Leave a comment:
-
Meeletu tasemevahe noorteklassis. Andekamad pannakse ründavatele positsioonidele seepärast. Hiljem näed, et see 1.75 m vend hüpatakse ja lükatakse meeste tasemel lihtsalt igast asendist ära.Ma ei tea kas see on kõige õigem koht, aga..
Ma olen nüüd pmst 2019 suvest alates aina rohkem ja rohkem olnud Eesti liigat jälginud, erinevaid podcaste kuulanud jne. Üks lause mida ma olen mitmest ülekandest ja podcastist kuulanud mis häirib ming kohutavalt: "Mängija x on võimeline mängima paljudel erinevatel positsioonidel, noortes oli ainult ründaja, selle eelmise treeneri all vasak kaitsja ja nüüd mängib hoopis ründava poolkaitsja kohal". Sellist lauset olen ma kuulnud mitmete Eesti Premium liiga mängijate kohta ja see on kogu selle hetkel üleval oleva Eesti jalgpalli stiihia juures tõeliselt häiriv. Miks me klubid ei mängita ühte kindlalt mängjat ühel kindlal positsioonil, selliseid rändajaid on natukene liiga palju ja selle juures on see tõesti lamp kui nüüd eeldame, et kuskil 22 aastaselt peaks see noorsand olema oma positsioonil üli hea ja adekvaatne. - Samas kui me oleme seal U21 satsidest alates teda mingi 4904904 erineval positsioonil kasutanud.
Me räägime siin kehvast treenerite tasemest jne, seega peaks sellistest asjadest alustama, et kui tõesti pole täiesti uskumatut vigastuste kriisi või mingit absurdselt ebaadekvaatset komplekteerimist, siis äkki lõpetaks selle lolluse? Minu meelest kui keegi on hunt kriimsilm oma tuhande ametiga ei saa koguaeg olla kompliment, sest see pärssib noore mängija arengut ja tema konkreetse positsiooni arengut eriti.
Kujutaksid Henri Järvelaidu näiteks tipuründajana nagu ta seda kusagil 15 aastaselt noorteliigas oli?Leave a comment:
-
Ma ei tea kas see on kõige õigem koht, aga..
Ma olen nüüd pmst 2019 suvest alates aina rohkem ja rohkem olnud Eesti liigat jälginud, erinevaid podcaste kuulanud jne. Üks lause mida ma olen mitmest ülekandest ja podcastist kuulanud mis häirib ming kohutavalt: "Mängija x on võimeline mängima paljudel erinevatel positsioonidel, noortes oli ainult ründaja, selle eelmise treeneri all vasak kaitsja ja nüüd mängib hoopis ründava poolkaitsja kohal". Sellist lauset olen ma kuulnud mitmete Eesti Premium liiga mängijate kohta ja see on kogu selle hetkel üleval oleva Eesti jalgpalli stiihia juures tõeliselt häiriv. Miks me klubid ei mängita ühte kindlalt mängjat ühel kindlal positsioonil, selliseid rändajaid on natukene liiga palju ja selle juures on see tõesti lamp kui nüüd eeldame, et kuskil 22 aastaselt peaks see noorsand olema oma positsioonil üli hea ja adekvaatne. - Samas kui me oleme seal U21 satsidest alates teda mingi 4904904 erineval positsioonil kasutanud.
Me räägime siin kehvast treenerite tasemest jne, seega peaks sellistest asjadest alustama, et kui tõesti pole täiesti uskumatut vigastuste kriisi või mingit absurdselt ebaadekvaatset komplekteerimist, siis äkki lõpetaks selle lolluse? Minu meelest kui keegi on hunt kriimsilm oma tuhande ametiga ei saa koguaeg olla kompliment, sest see pärssib noore mängija arengut ja tema konkreetse positsiooni arengut eriti.Leave a comment:
-
Islandil 12 kõrgliigaklubiIsland: Reykjavikis elab 36% riigi elanikest ning pealinnas mängib 6/10 kõrgliigaklubist
Eesti: Tallinnas elab 33,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 5/10 kõrgliigaklubist
Taani: Kopenhaagenis elab 13,7% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
Soome: Helsinkis elab 11,9% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
Rootsi: Stockholmis elab 9,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/14 kõrgliigaklubist
Tundub jabur teemapüstitus.
Rootsil 16 kõrgliigaklubi.
1939/40 hooajal
Eestis kõrgliigas pealinna klubisid 6/8.
Islandis 4/4
Taanis 7/10
Soomes 4/8
Rootsis 1/12 + AIK Solna
Kõrgliigas mängisid 30-datel lisaks Tallinnale Tartu, Narva ja Pärnu klubid.
Kõige rohem hooajal 3 provintsiklubi kaheksast.Leave a comment:
-
Islandi puhul 3/10 tegelikult.Island: Reykjavikis elab 36% riigi elanikest ning pealinnas mängib 6/10 kõrgliigaklubist
Eesti: Tallinnas elab 33,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 5/10 kõrgliigaklubist
Taani: Kopenhaagenis elab 13,7% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
Soome: Helsinkis elab 11,9% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
Rootsi: Stockholmis elab 9,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/14 kõrgliigaklubist
Tundub jabur teemapüstitus.
Ja Eestis on see suhtarv vist de facto 7/10.
Ei ütleks, et jabur teemapüstitus. Tegemist on ju probleemiga, millele on ka varem tähelepanu juhitud.Leave a comment:
-
Island: Reykjavikis elab 36% riigi elanikest ning pealinnas mängib 6/10 kõrgliigaklubistPostimehes ilmus täna huvitav artikkel, mille peamine mõte on see, et mida rohkem on edukaid jalgpalliklubisid väljaspool pealinna, seda edukam on riik ka rahvusvahelises mõttes. Paralleele tuuakse just Islandi, Taani, Soome ja Rootsiga, kus pole nii nagu Eestis ehk jalgpallis ei domineeri pealinna klubid. Eesti klubijalgpallis on ka see probleem, et kuigi nimi ütleb, et tegutsetakse kusagil väikelinnas, siis treenitakse ikka Tallinnas, nt. Paide. Spordigeograafiliselt kehvas seisus Eestis on ka korvpall. Väga hea näide tuuakse võrkpallist, kus ongi täpselt nii, et head klubid on üle Eesti ning seetõttu näidatakse ka koondise tasemel head minekut.
https://leht.postimees.ee/7071608/pe...912.1598009683
Eesti: Tallinnas elab 33,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 5/10 kõrgliigaklubist
Taani: Kopenhaagenis elab 13,7% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
Soome: Helsinkis elab 11,9% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
Rootsi: Stockholmis elab 9,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/14 kõrgliigaklubist
Tundub jabur teemapüstitus.Leave a comment:
-
Postimehes ilmus täna huvitav artikkel, mille peamine mõte on see, et mida rohkem on edukaid jalgpalliklubisid väljaspool pealinna, seda edukam on riik ka rahvusvahelises mõttes. Paralleele tuuakse just Islandi, Taani, Soome ja Rootsiga, kus pole nii nagu Eestis ehk jalgpallis ei domineeri pealinna klubid. Eesti klubijalgpallis on ka see probleem, et kuigi nimi ütleb, et tegutsetakse kusagil väikelinnas, siis treenitakse ikka Tallinnas, nt. Paide. Spordigeograafiliselt kehvas seisus Eestis on ka korvpall. Väga hea näide tuuakse võrkpallist, kus ongi täpselt nii, et head klubid on üle Eesti ning seetõttu näidatakse ka koondise tasemel head minekut.
Leave a comment:
Bottom 300x250
Collapse
Vivatbet 1200x200 bottom
Collapse
Leave a comment: