Vivatbet

Collapse

Unconfigured Ad

Collapse

Premium liiga 2020

Collapse
X
 
  • Aeg
  • Show
Puhasta kõik
uued postitused

  • Vask
    replied
    Mulle tundub natuke lamp, et klubide enda tegemata töö pannakse liidu kraesse kõik. Samuti pole minu meelest välja käidud alternatiive praegusele juhtkonnale. Tundub lihtsalt sama jaur nagu see, et Riigikogus istub 101 kõrgepalgalist lojust.

    Leave a comment:


  • Veel1v2rav
    replied
    Suht random jah.
    Robert Sarvele tööd juurde

    Leave a comment:


  • MNa
    replied
    Algselt postitanud kasutaja Sambaz poolt
    Üldjuhul muidugi on alati tore, et elame riigis kus sõna on vaba, olgu siis arvamus milline iganes, aga see surve viimastel aegadel OJ suunas on läinud päris suureks juba ja ilmselgelt ei ole asi enam ammu kellegi üksikisiku arvamuses. Kellel iganes see sait kuulub saab ühe suure high five

    https://vutielu.blogspot.com/2020/10...-mic-drop.html
    Kirjutise esimene lause reedab ära ka sisu. Lahmiv soperdis mis paraku pole ka ühestki otsast naljakas.

    Leave a comment:


  • futbolidipaul
    replied
    Algselt postitanud kasutaja nonoh poolt
    Ma ei oskaks selle kirjutise peale muud teha kui õlgu kehitada.
    Täitsa pointless jah.

    Leave a comment:


  • nonoh
    replied
    Ma ei oskaks selle kirjutise peale muud teha kui õlgu kehitada.

    Leave a comment:


  • Sambaz
    replied
    Üldjuhul muidugi on alati tore, et elame riigis kus sõna on vaba, olgu siis arvamus milline iganes, aga see surve viimastel aegadel OJ suunas on läinud päris suureks juba ja ilmselgelt ei ole asi enam ammu kellegi üksikisiku arvamuses. Kellel iganes see sait kuulub saab ühe suure high five

      Mulle meeldiks alustada kohe väitega, et Ott Järvela on nii pede, et ma teen talle vikipeedia lehe. Tänaseks hetkeks ei arva internet, et ...

    Leave a comment:


  • Halb ründaja
    replied
    Algselt postitanud kasutaja JuriM poolt
    Ma ei tea kas see on kõige õigem koht, aga..

    Ma olen nüüd pmst 2019 suvest alates aina rohkem ja rohkem olnud Eesti liigat jälginud, erinevaid podcaste kuulanud jne. Üks lause mida ma olen mitmest ülekandest ja podcastist kuulanud mis häirib ming kohutavalt: "Mängija x on võimeline mängima paljudel erinevatel positsioonidel, noortes oli ainult ründaja, selle eelmise treeneri all vasak kaitsja ja nüüd mängib hoopis ründava poolkaitsja kohal". Sellist lauset olen ma kuulnud mitmete Eesti Premium liiga mängijate kohta ja see on kogu selle hetkel üleval oleva Eesti jalgpalli stiihia juures tõeliselt häiriv. Miks me klubid ei mängita ühte kindlalt mängjat ühel kindlal positsioonil, selliseid rändajaid on natukene liiga palju ja selle juures on see tõesti lamp kui nüüd eeldame, et kuskil 22 aastaselt peaks see noorsand olema oma positsioonil üli hea ja adekvaatne. - Samas kui me oleme seal U21 satsidest alates teda mingi 4904904 erineval positsioonil kasutanud.

    Me räägime siin kehvast treenerite tasemest jne, seega peaks sellistest asjadest alustama, et kui tõesti pole täiesti uskumatut vigastuste kriisi või mingit absurdselt ebaadekvaatset komplekteerimist, siis äkki lõpetaks selle lolluse? Minu meelest kui keegi on hunt kriimsilm oma tuhande ametiga ei saa koguaeg olla kompliment, sest see pärssib noore mängija arengut ja tema konkreetse positsiooni arengut eriti.
    Meeletu tasemevahe noorteklassis. Andekamad pannakse ründavatele positsioonidele seepärast. Hiljem näed, et see 1.75 m vend hüpatakse ja lükatakse meeste tasemel lihtsalt igast asendist ära.

    Kujutaksid Henri Järvelaidu näiteks tipuründajana nagu ta seda kusagil 15 aastaselt noorteliigas oli?

    Leave a comment:


  • JuriM
    replied
    Ma ei tea kas see on kõige õigem koht, aga..

    Ma olen nüüd pmst 2019 suvest alates aina rohkem ja rohkem olnud Eesti liigat jälginud, erinevaid podcaste kuulanud jne. Üks lause mida ma olen mitmest ülekandest ja podcastist kuulanud mis häirib ming kohutavalt: "Mängija x on võimeline mängima paljudel erinevatel positsioonidel, noortes oli ainult ründaja, selle eelmise treeneri all vasak kaitsja ja nüüd mängib hoopis ründava poolkaitsja kohal". Sellist lauset olen ma kuulnud mitmete Eesti Premium liiga mängijate kohta ja see on kogu selle hetkel üleval oleva Eesti jalgpalli stiihia juures tõeliselt häiriv. Miks me klubid ei mängita ühte kindlalt mängjat ühel kindlal positsioonil, selliseid rändajaid on natukene liiga palju ja selle juures on see tõesti lamp kui nüüd eeldame, et kuskil 22 aastaselt peaks see noorsand olema oma positsioonil üli hea ja adekvaatne. - Samas kui me oleme seal U21 satsidest alates teda mingi 4904904 erineval positsioonil kasutanud.

    Me räägime siin kehvast treenerite tasemest jne, seega peaks sellistest asjadest alustama, et kui tõesti pole täiesti uskumatut vigastuste kriisi või mingit absurdselt ebaadekvaatset komplekteerimist, siis äkki lõpetaks selle lolluse? Minu meelest kui keegi on hunt kriimsilm oma tuhande ametiga ei saa koguaeg olla kompliment, sest see pärssib noore mängija arengut ja tema konkreetse positsiooni arengut eriti.

    Leave a comment:


  • Silver
    replied
    Hea lugemine. https://sport.delfi.ee/news/jalgpall...ha?id=91219395

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Algselt postitanud kasutaja LaRaBla poolt
    Island: Reykjavikis elab 36% riigi elanikest ning pealinnas mängib 6/10 kõrgliigaklubist
    Eesti: Tallinnas elab 33,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 5/10 kõrgliigaklubist
    Taani: Kopenhaagenis elab 13,7% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
    Soome: Helsinkis elab 11,9% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
    Rootsi: Stockholmis elab 9,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/14 kõrgliigaklubist

    Tundub jabur teemapüstitus.
    Islandil 12 kõrgliigaklubi
    Rootsil 16 kõrgliigaklubi.

    1939/40 hooajal
    Eestis kõrgliigas pealinna klubisid 6/8.
    Islandis 4/4
    Taanis 7/10
    Soomes 4/8
    Rootsis 1/12 + AIK Solna

    Kõrgliigas mängisid 30-datel lisaks Tallinnale Tartu, Narva ja Pärnu klubid.
    Kõige rohem hooajal 3 provintsiklubi kaheksast.

    Leave a comment:


  • LaRaBla
    replied
    Algselt postitanud kasutaja Jeti88 poolt
    Islandi puhul 3/10 tegelikult.
    Ja Eestis on see suhtarv vist de facto 7/10.

    Ei ütleks, et jabur teemapüstitus. Tegemist on ju probleemiga, millele on ka varem tähelepanu juhitud.


    Ma ei tea, kuidas sa 3/10 said. 5/10 võiks isegi nõus olla, sest üks tiim pole päris pealinnast, vaid mingist Peetri taolisest kohast Reykjaviki külje all vms.

    Leave a comment:


  • Jeti88
    replied
    Algselt postitanud kasutaja LaRaBla poolt
    Island: Reykjavikis elab 36% riigi elanikest ning pealinnas mängib 6/10 kõrgliigaklubist
    Eesti: Tallinnas elab 33,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 5/10 kõrgliigaklubist
    Taani: Kopenhaagenis elab 13,7% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
    Soome: Helsinkis elab 11,9% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
    Rootsi: Stockholmis elab 9,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/14 kõrgliigaklubist

    Tundub jabur teemapüstitus.
    Islandi puhul 3/10 tegelikult.
    Ja Eestis on see suhtarv vist de facto 7/10.

    Ei ütleks, et jabur teemapüstitus. Tegemist on ju probleemiga, millele on ka varem tähelepanu juhitud.

    Leave a comment:


  • LaRaBla
    replied
    Algselt postitanud kasutaja NoWay poolt
    Postimehes ilmus täna huvitav artikkel, mille peamine mõte on see, et mida rohkem on edukaid jalgpalliklubisid väljaspool pealinna, seda edukam on riik ka rahvusvahelises mõttes. Paralleele tuuakse just Islandi, Taani, Soome ja Rootsiga, kus pole nii nagu Eestis ehk jalgpallis ei domineeri pealinna klubid. Eesti klubijalgpallis on ka see probleem, et kuigi nimi ütleb, et tegutsetakse kusagil väikelinnas, siis treenitakse ikka Tallinnas, nt. Paide. Spordigeograafiliselt kehvas seisus Eestis on ka korvpall. Väga hea näide tuuakse võrkpallist, kus ongi täpselt nii, et head klubid on üle Eesti ning seetõttu näidatakse ka koondise tasemel head minekut.

    https://leht.postimees.ee/7071608/pe...912.1598009683
    Island: Reykjavikis elab 36% riigi elanikest ning pealinnas mängib 6/10 kõrgliigaklubist
    Eesti: Tallinnas elab 33,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 5/10 kõrgliigaklubist
    Taani: Kopenhaagenis elab 13,7% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
    Soome: Helsinkis elab 11,9% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/12 kõrgliigaklubist
    Rootsi: Stockholmis elab 9,5% riigi elanikest ning pealinnas mängib 3/14 kõrgliigaklubist

    Tundub jabur teemapüstitus.

    Leave a comment:


  • NoWay
    replied
    Postimehes ilmus täna huvitav artikkel, mille peamine mõte on see, et mida rohkem on edukaid jalgpalliklubisid väljaspool pealinna, seda edukam on riik ka rahvusvahelises mõttes. Paralleele tuuakse just Islandi, Taani, Soome ja Rootsiga, kus pole nii nagu Eestis ehk jalgpallis ei domineeri pealinna klubid. Eesti klubijalgpallis on ka see probleem, et kuigi nimi ütleb, et tegutsetakse kusagil väikelinnas, siis treenitakse ikka Tallinnas, nt. Paide. Spordigeograafiliselt kehvas seisus Eestis on ka korvpall. Väga hea näide tuuakse võrkpallist, kus ongi täpselt nii, et head klubid on üle Eesti ning seetõttu näidatakse ka koondise tasemel head minekut.

    Majandusgeograaf Jaak Kliimask, Eesti Maaülikooli õppejõud, avastas sportmängudes väikeriikide tulemusi uurides, et Euroopas saadab edu neid maid, kus tugevad meeskonnad ei ole koondunud pealinna, nagu Eestis, vaid tegutsevad tulemuslikult ka väikestes kohtades.

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    Derbi lükkub edasi.

    Leave a comment:

Töötlen...