Publiku juurdekasv Eestikatel

[tudeng]

Kalju vastu 1493 pealtvaatajat

oli Summer Cup. (mitte, et see halb oleks)

[Taux007]

See liiga poolitamise idee on idiootsus. Mitte kedagi väljaspool Tallinna ei huvita Tallinna Lahtised Meistrivõistlused. Ja keegi ei viitsi vaadata Tammeka - Kure neljandat kohtumist sellel kuul. Peletate selle viimasegi alles jäänud publiku ära. Duubli liiga eraldi, oleks pidanud olema juba 30 aastat tagasi. Saaks Esiliiga, taas, kokku lüüa mis oleks ka normaalne. Aga kahjuks seda ei juhtu kuna Aivaril on protsessid jne.

Me ei ole nii suure rahvaarvuga riik, et omale lubada duublitele eraldi liigat.

Varem olin liiga poolitamise poolt, sest vahed meeskondade vahel olid suured ja tipul puudus point mängida alumise otsa meeskondade vastu. Nüüd on aga mingi huvitav nihe toimunud ning kui Paide saadad Harjuga kokku või Pärnu ükskõik kellega, siis ei ole seal enam midagi kindlat. Pluss ka veel see, et Pärnu on suutnud korraliku kogukonna kokku ajada. Kalju vastu 1493 pealtvaatajat, Paide vastu 649. 40 000 elaniku kohta on tegu päris korralike numbritega, kuigi tõsi on see, et suvi ja rannastaadion kokku annavad lisaboosti.
image.png

[boobek]

See liiga poolitamise idee on idiootsus. Mitte kedagi väljaspool Tallinna ei huvita Tallinna Lahtised Meistrivõistlused. Ja keegi ei viitsi vaadata Tammeka - Kure neljandat kohtumist sellel kuul. Peletate selle viimasegi alles jäänud publiku ära. Duubli liiga eraldi, oleks pidanud olema juba 30 aastat tagasi. Saaks Esiliiga, taas, kokku lüüa mis oleks ka normaalne. Aga kahjuks seda ei juhtu kuna Aivaril on protsessid jne.

[trk]

Aeg on küps duublite liigaks. Duubltega kaks suuremat probleemi, esiteks sportlik, kuna praegust tasavägist esiliigat ei tohiks mõjutada see, kas esinduse mäng on enne või pärast duubli mängu. Ja veelgi rohkem mõjutavad duublid käesolevat teemat, kuna nende mängud pole publikule atraktivsed ega hakka ka kunagi olema.

[kesa]

Kahjuks käib see Aivari protsesside ja loogikate vastu. Järgmised 4a kindlasti midagi sellist ei juhtu

Ja oletame, antakse taoline liigareform praeguste PL klubide otsustada, arva ära mis klubid kindlasti vastu oleksid.....

[Mister]

Kusjuures hetkel on Esiliiga tabelis vinge seis
Tabeli esimesed 5 klubi on iseseisvad ja punktivahe duublitega märgatav.
Nagu Harju tänavu ja ka United eelmisel hooajal näitas, poleks mingi probleem Premium Liiga 12 klubi peale koos poolitamisega viia.
Seda enam, et küsijate nelja klubi publikuhuvi on tugevas konkurentsis Premium Liiga klubidega.ja ei ole Sportlandi klubid.

Kahjuks käib see Aivari protsesside ja loogikate vastu. Järgmised 4a kindlasti midagi sellist ei juhtu

[kesa]

Kusjuures hetkel on Esiliiga tabelis vinge seis
Tabeli esimesed 5 klubi on iseseisvad ja punktivahe duublitega märgatav.
Nagu Harju tänavu ja ka United eelmisel hooajal näitas, poleks mingi probleem Premium Liiga 12 klubi peale koos poolitamisega viia.
Seda enam, et küsijate nelja klubi publikuhuvi on tugevas konkurentsis Premium Liiga klubidega.ja ei ole Sportlandi klubid.
Eelmisel hooajal külastatud United-Flora mängukorraldus oli ideaalilähedane, mida meil klubidel võimalik korraldada.
Paraku mängu algusaeg, Laupäeval 12.30, keeras kogu selle kogumulje parajalt pekki.

[Taux007]

Esiliiga mängudele pole kas kunagi sattunud või siis väga ammu aega tagasi. Igatahes sattusin eile Kalju U21 - Levadia U21 mängule Hiiul täiesti kogemata ja see oli positiivne üllatus, et värav oli avatud ja piletiraha maksma ei pidanud. Ilm oli ilus, rahvast ka veidi oli. Küll aga jäin mõtlema, et kui palju saaks veel paremaks teha? Staadionivärava ees olid autod pargitud ja sellist möödaminejat on väga raske kõnetada. Kusagil väljas ei ole ühtegi teavitust, et liigamäng - väravaesine võiks ju puhas olla ja suurel tahvlil kirjas alati järgmine liigamäng koos kellaajaga. Ühtegi flaierit postkasti ka ei jõua ning jalgpalliliidu veebist otsima minna, et millal järgmine mäng staadionil toimub - ma ei tea kas see on üldse võimalik? Esiliiga poleks nagu üldse eesmärk. Aga kas jalgpallikultuur ei hakka pihta mitte sellest, et toetatakse kõiki, mitte vaid kõige kõrgemat tippu?

[enrito]

Kõik õige aga odav vorst, õlu jm. pudin-padin, pluss õiged mänguajad, päevad, atraktiivne liigasüsteem, on aga see minimaalne, mis aitaks ehk juba mängule meelitatud publikut alles hoida. See on meie suurim probleem. Loobujad.
Oma 20+ aasta jooksul, mil olen liigamänge tribüünilt jälginud, on meie staadionitelt liigamängudelt läbi voolanud kümneid tuhandeid. Kus nad on? Miks nad kaovad.
Otsatribüünilt olen täheldanud, et keskmine on ca 2-3 hooaega, mis vastu peetakse. Kui tullakse tribüünile sõpruskonnaga, siis kaotakse kui loobub sõpruskonna eestvedaja, jäävad üksikud kui tullakse üksinda, siis sõltub, kas sulanduakse klubifännide seltskonda. Kui tullakse lapsevanemana, siis reeglina, mõnede eranditega, loobutakse kui laps lõpetab trennis käimise või siirdub teise klubisse, koos lapsevanematega.

Täitsa nõus. Olles ise märgatavalt vähem aastaid käinud tekitab kõige rohkem tuska kuskil märtsikuus sportlandil käies ampsu 5eurot õlut ostes see mõtteprotsess kui purk lahti tehakse. Ma tean juba eos, et sellest õllest tuleb seal piin sest miks sportlandile tribüünile ääri ehitada kui sealt saab mõnus tuulekülm läbi vihiseda. Järgmine mõte käib läbi kui ampsu teenindaja mulle seda välja valama hakkab. Kui A le coq on premium liiga suursponsor siis miks ma seda õllet nii suure juurdehindlusega üldse ostan. Mõtted käivad läbi, kuidas ma selle eest kodus praktiliselt kuuspakki nautida saaks ja oleks ilmselt ka märksa õdusam. Aga seal ma ikka olen ja maksan selle piina eest veel üle ka.

Teine kindel tähelepanek on nagu kesa mainis liiga atraktiivsus. No ausalt sa pead ennast teinekord suruma neid mänge vaatama minema. Mängid neli korda sama vastasega ja seda ebaatrakiivsetel kellaegadel. Kui sa vähemalt 90% oma meeskonna mängudel käid siis see klubi peab sul olema number prioriteet elus, peavad puuduma muud hobid või tegemised. Lõpuks ikka motiveerivad need inimesed, kes sul kõrval on sest need tingimused ja sisu seda emotsiooni tagasi ei annaks. Ma siiski pooldaks 2 korda läbi mängida + tabel pooleks. Säilib atraktiivsus ja iga mäng ilmselt suurema väärtusega ka, et roniks meelsamini kohale.

Ma ei tea, kas asi on minus aga mulle on esiliiga ajad isegi märksa sümpaatsemad ja mind ei häiriks kui 3 mängu samal ajal. Kahtlen, et neid inimesi liiga palju on kes üritavad kõikidele mängudele jõuda.

[JuriM]

Eks me ole sellele ilmselt kõik mõelnud ja minu arust taandubki see asi ühele lihtsale asjale - tavalisel Eesti jalkafännil ei ole Eestis oma lemmikklubi. Pm kõikidel minu jalkafännidest sõpradel on oma kindel klubi mõnes tippliigas, aga mitte ühelgi ei ole Eesti lemmikut. Ja see taandubki kõik järjepidevusele. Nt minu kodus oli spordil alati suur roll, eriti jalgpallil, aga Eesti liigast oli kõigil suva. Koondisest mitte, sest see oli/on meie oma rahvuskoondis ja muidugi oled omade poolt kui möngitakse Läti või Poola vastu.

Ja no ega siin lihtsaid lahendusi pole, seda teame me kõik.

Ma kasvasin üles ema ja vanaemaga kes ei teanudki mis moodi jalgpall välja näeb pmst Samas minust sai täiesti ebareaalne spordi vend kes jälgib kõike ja oskab nautida 50km klassikat eraldistardist* sama moodi nagu 100m jooksu.

[Mõnuagent 007]

Huvitav kokkusattumus.

Ma kogun, eks, jalgpallurite autogramme. Ma mäletan umbes siiamaani, kui ma ootamatult sain esmakordselt autogrammi (Dion Dublin) ja kui oossom see oli ja kuidas see hobi minuga aastakümneid hiljem käib. Mul praegu poiss, eks, 10. Ta vahel uurib, et kes see vanamees on ja see teine vanamees, kelle ma parasjagu saanud. Igatahes poissi veidi huvitas ka, tahaks muidugi Yamali ja Mbappet ja muud säärast, aga Eesti koondis on ka jummala ok. Kõiki mängijaid ta veel peast ei tea, aga kui keegi värava lööb, siis ikka teab.

Ühesõnaga kui Moldovat võideti, siis lõi Peetson värava. Käidi ja Sappineni autogrammi sai ta kunagi avatud treeningult, aga Peetsoni siis vist ei olnud või ei jõudnud küsida. Ühesõnaga, ma siis ütlesin, et temalt saab ju ka kirja teel küsida. Väikese sõnastusabi ja kirja vormistamise osas tegin ma enda töö ära (loe: panin ümbrikusse, ostsin margid ja panin posti). Kiri läks posti 27. märtsil. Poiss käis järgmised nädalad postkastist vaatamas, et kas tuleb, ei tulnud. Mingi kuu eest ta küsis, et vist ei saadetagi ja, noh, ma ütlesin, et ei ole hullu.

Täna kirjutab mulle lapse ema ja saadab pildid. Peetson oli õhtul poisi ukse taga, kaasas koondisesärk, millele ta allkirja andis ja siis piltidel poseerisid. Ma usun, et poisi emotsioon on selline, mis jääb talle eluks ajaks meelde ja ilmselt selle kaudu on Levadia nüüd järgmised paar aastat see meeskond, kelle mängudele ma temaga minema pean. Ehk sellised asjad loevad. Just need emotsioonid, mida noortele saad anda sellise lähenemisega.

Kuddos, Levadia ja Peetson. See oli mega!

[MNa]

Eks me ole sellele ilmselt kõik mõelnud ja minu arust taandubki see asi ühele lihtsale asjale - tavalisel Eesti jalkafännil ei ole Eestis oma lemmikklubi. Pm kõikidel minu jalkafännidest sõpradel on oma kindel klubi mõnes tippliigas, aga mitte ühelgi ei ole Eesti lemmikut. Ja see taandubki kõik järjepidevusele. Nt minu kodus oli spordil alati suur roll, eriti jalgpallil, aga Eesti liigast oli kõigil suva. Koondisest mitte, sest see oli/on meie oma rahvuskoondis ja muidugi oled omade poolt kui möngitakse Läti või Poola vastu.

Ja no ega siin lihtsaid lahendusi pole, seda teame me kõik.

[kesa]

Ütleks sellepärast, et klubidel puudub mõttestatud järjepidevus - kui sa ikka paar aastat käid näiteks ja ikka sama vana staadioni ront ja null kogukondlikku tegevust või max 1-2 mängu hooajal kus asi suuremaks* mängitakse siis on ikka maru jama. Visuaalselt progressi on lihtsalt nii vähe + kvaliteet ja tulemused on ka pigem jamad kui mitte jamad.

Pmst seda kõike mis me siin räägime oleks pidanud hakkama kõige hiljem aastal 2000 päriselt tegema. ja siis me praegu näeks tulemusi. Kui me alustame 2025/2026 siis räägime aastal 2050 kas järjepidevus jäi püsima ja kuidas läks. Asja peab võtma pikaajaliselt.

90-datel oli meie Jalkaliidul publikust niivõrd poogen, et isegi publikunumbreid ei avaldatud
Saadaval on numbrid alates 2004 a-st. Vutifänne peeti üksikuteks hullludeks.
Kusagil 10-15 aastat tagasi tegeles kogu meedia vutifännide lausmaterdamisega. Sisuliselt kõik uudised olid negatiivsed ja kujundasid avalikku arvamust jalkafännidest kui huligaanidest, pättidest,
Sellest ajajärgust oleme ehk üle saamas,

[JuriM]

Kõik õige
aga odav vorst, õlu jm. pudin-padin, pluss õiged mänguajad, päevad, atraktiivne liigasüsteem, on aga see minimaalne, mis aitaks ehk juba mängule meelitatud publikut alles hoida. See on meie suurim probleem. Loobujad.
Oma 20+ aasta jooksul, mil olen liigamänge tribüünilt jälginud, on meie staadionitelt liigamängudelt läbi voolanud kümneid tuhandeid. Kus nad on? Miks nad kaovad.
Otsatribüünilt olen täheldanud, et keskmine on ca 2-3 hooaega, mis vastu peetakse. Kui tullakse tribüünile sõpruskonnaga, siis kaotakse kui loobub sõpruskonna eestvedaja, jäävad üksikud kui tullakse üksinda, siis sõltub, kas sulanduakse klubifännide seltskonda. Kui tullakse lapsevanemana, siis reeglina, mõnede eranditega, loobutakse kui laps lõpetab trennis käimise või siirdub teise klubisse, koos lapsevanematega.

Ütleks sellepärast, et klubidel puudub mõttestatud järjepidevus - kui sa ikka paar aastat käid näiteks ja ikka sama vana staadioni ront ja null kogukondlikku tegevust või max 1-2 mängu hooajal kus asi suuremaks* mängitakse siis on ikka maru jama. Visuaalselt progressi on lihtsalt nii vähe + kvaliteet ja tulemused on ka pigem jamad kui mitte jamad.

Pmst seda kõike mis me siin räägime oleks pidanud hakkama kõige hiljem aastal 2000 päriselt tegema. ja siis me praegu näeks tulemusi. Kui me alustame 2025/2026 siis räägime aastal 2050 kas järjepidevus jäi püsima ja kuidas läks. Asja peab võtma pikaajaliselt.

[kesa]

Kõik õige
aga odav vorst, õlu jm. pudin-padin, pluss õiged mänguajad, päevad, atraktiivne liigasüsteem, on aga see minimaalne, mis aitaks ehk juba mängule meelitatud publikut alles hoida. See on meie suurim probleem. Loobujad.
Oma 20+ aasta jooksul, mil olen liigamänge tribüünilt jälginud, on meie staadionitelt liigamängudelt läbi voolanud kümneid tuhandeid. Kus nad on? Miks nad kaovad.
Otsatribüünilt olen täheldanud, et keskmine on ca 2-3 hooaega, mis vastu peetakse. Kui tullakse tribüünile sõpruskonnaga, siis kaotakse kui loobub sõpruskonna eestvedaja, jäävad üksikud kui tullakse üksinda, siis sõltub, kas sulanduakse klubifännide seltskonda. Kui tullakse lapsevanemana, siis reeglina, mõnede eranditega, loobutakse kui laps lõpetab trennis käimise või siirdub teise klubisse, koos lapsevanematega.