Päevapoliitika

[Nasfal]

Miks heidid kui laavid tegelt ää.

Minumeelest on kõik üle 27 aastased liberaalid ühiskondlikult vaenulikud elemendid ja teie pead peaksid veerema.

[urmar]

Ma pole tänaseid uudiseid veel lugenud, aga eilse põhjal tundub, et REF on ennast veidi ootamatult nurka mänginud. Polegi nagu rohkem valikuid, kui Keskiga paari heita. Isamaa on nagu teada, üpris jäärakas ja sooviks nüüd solvatuna pigem juba Ke-Ekre-Isa liitu.

Saab näha, kas ref neelab tulumaksu "normaliseerimise" idee luhtumise alla. Võiksid kokkuleppena muidugi teha nii, et maksuvabastus kaob jupphaaval alates 2000-2500 eurosest kuusissetulekust.

Eks see üldine 500 eurone vabastus ongi üüratult kallis lugu. Väidetavalt 247 miljonit aastas.

[urmar]

Lisan veel, et kogu lugupidamise juures EKRE suhtes, ei kujuta siiski ette, et EKRE võiks valitsusse pääseda, sest nende tingimused on ikka rängad, lühidalt: maksud totaalselt alla ja pensionid üles.

Koomiline on samas kuulata endiste kesikute kahjurõõmsast halinast valimiskaotuse puhul.

Olga Ivanova mainis Kirillitsas, et savika ajal saadi 27 kohta, nüüd aga peaministriparteina vaid 26 kohta. Ilgelt suur vahe küll. See, et Edgar vaid valimistulemusi tegi ilma lootuseta võimule pääseda, seda Ivanova ei mäleta. Aga mis seal ikka imestada inimese üle, kes valis 2017. aastal keski asemel Savika valimisliidu ja seal oodatult kõrbes. Miks ta seda kõrbemist koostöös invapoliitikuga ei aimanud? Ilmselt on temalgi häda mõistusega.

Eile õhtune Meedia Keskpunkt ka ülistas endiselt Savisaart, vähemalt peab Heimar Lenk nüüd õnneks muu tööga tegelema hakkama, või läheb hoopis pensionile. Lenk kurdab, et partei ei toetanud tema kampaaniat millegagi. Seda et jumal Edgar Keskile miljonilisi võlgu tagantjärgi organiseerib, seda sealne kolmik mainimisväärseks ei pea, sest jumal on lihtsal jumal ja kogu lugu.

Loodaks, et pärast kevadhooja lõppu saab läbi ka Meedia Keskpunkti nimeline imelik saade, mida Raul Rebane nimetab keski propagandaks, aga ilmselt ei kuula auväärne meediaekspert seda saadet just eriti tihti.

[zaz]

urmar räägib siin teemas täitsa mõistliku juttu! Päris mitmes postitus järjest juba võib nõustuda.
Aga Heimar Lenki puhul on pigem nüüd karta, et hakkabki kutseliseks saatejuhiks äkki? Kohta Riigikogus ta ju ei saanud.

[SleepWalking]

„Mida rohkem inimene teenib, seda rohkem ta meie ühisesse kassasse panustab ja mitte midagi ei taheta ju kelleltki ära võtta, kui maksuvaba osa on kõigile võrdselt 500 eurot."

Nii. Tänasega võrreldes tähendab kõigile 500 euro maksuvabaks tegemine 247 miljonit eurot aastas (vähemalt aastal 2020, edaspidi rohkemgi. Allikas: https://www.rahandusministeerium.ee/...mide-analuusid).
Nüüd võiks mõelda, kuhu see 247 miljonit läheb? See on üsna selge, eks. Kuna tuluskaala all otsas on täna juba 500 maksuvaba, raha läheb seega neile, kelle kuu keskmine sissetulek on 1200 eurot ja rohkem.
Aga eelarvelise loogika kontekstis (sest lubatakse samal ajal ju ka eelarve tasakaalu) on vaja vastata küsimusele, kust (kelle arvelt) see 247 miljonit aastas tuleb, mis tuluskaala ülemisse otsa suunatakse?

Ehk astudes sammu tagasi ja mõeldes, kas üleüldse saavad olla samal ajal tõesed väited:
a) 247 miljonit aastas jagatakse rohkem laiali
a) "mitte midagi ei taheta ju kelleltki ära võtta"

[lorenzo]

https://arileht.delfi.ee/news/uudise...al?id=85538473


Forsel toob välja, et alampalka saava inimese tööjõumaksud on täna ca 197 eurot, 1500 eurot palka saava inimese tööjõumaksud ca 760 eurot ja 2500 eurot palka saava inimese tööjõumaksud 1377 eurot. Kes neist kolmest rohkem makse maksab? „Mida rohkem inimene teenib, seda rohkem ta meie ühisesse kassasse panustab ja mitte midagi ei taheta ju kelleltki ära võtta, kui maksuvaba osa on kõigile võrdselt 500 eurot.




Forseli sõnul on praeguse süsteemi viga varimajanduse kasv, sest töötajad paluvad massiliselt, et 1200 makstaks ametlikult ja ülejäänu mustalt. Eriti ehitusvaldkonnas on sellist tendentsi näha, et palk oleks justkui kivisse raiutud selle 1200 euroga.

küsimus on selles et kui me anname see pea 250 miljonit ühiskonnas paremal järjel olevatele, siis me põhimõtteliselt anname nendele, kes juba niigi endaga hakkama saavad.
see muidugi hea demagoogia et kellegilt ju ära ei võta... riigi eelarve on üks summa summaarum. Kui me anname kuhugile, siis me tegelikkuses võtame ühisest potist ära. selle asemel võiks õpetajate palku tõsta või tervishoidu panustada. kõigile 500 eurot tulummaksuvabaks andmine ei lahenda mingit probleemi ühiskonnas, küll aga suurendab veelgi varanduslikku ebavõrdsust, sest me küll räägime et need 1200 või 2100 eurot teenivad ei ole teab mis jõukad, kuid selle otsusega annaksime see 100 eurot lisaks ka sellistele sissetulekutele nagu 5000 eurot või 10000 eurot ja see on ju lauslollus.

muidugi teine asi on see, et Forsel toob välja nagu tööjõumaks, ehk siis sotsmaks, oleks kuidagi töövõtja maks. siin on ju räägitud, et sotsmaksu võiks vähendada, aga tuleks siis näiteks klassikaline ettevõttetulumaks kehtestada

https://majandus24.postimees.ee/6538431/eduka-ettevotja-ootamatu-soov-valitsusele-taastage-firmade-tulumaks

[vtp]

Kogu teemale superlihtne lahendus ju olemas. REF on öelnud, et ei tagane lubadusest kehtestada kõigile ühtlaselt 500 eur miinimum. KESK, et nemad ei luba riigieelarvest jõukamate tarbeks 250 milli lüpsta. Järelikult kõigile 500 eur miinimum ja maksu piirmäär paar protsendipunkti kõrgemale, et säilitada tänast maksukoorma jaotust. Kõik täidavad oma lubadust ja kõik on õnnelikud, et saadakse sellest debiilsest pseudo astmelisest tulumaksust lahti.

[Saint13]

Nii. Tänasega võrreldes tähendab kõigile 500 euro maksuvabaks tegemine 247 miljonit eurot aastas (vähemalt aastal 2020, edaspidi rohkemgi. Allikas: https://www.rahandusministeerium.ee/...mide-analuusid).
Nüüd võiks mõelda, kuhu see 247 miljonit läheb? See on üsna selge, eks. Kuna tuluskaala all otsas on täna juba 500 maksuvaba, raha läheb seega neile, kelle kuu keskmine sissetulek on 1200 eurot ja rohkem.
Aga eelarvelise loogika kontekstis (sest lubatakse samal ajal ju ka eelarve tasakaalu) on vaja vastata küsimusele, kust (kelle arvelt) see 247 miljonit aastas tuleb, mis tuluskaala ülemisse otsa suunatakse?

Ehk astudes sammu tagasi ja mõeldes, kas üleüldse saavad olla samal ajal tõesed väited:
a) 247 miljonit aastas jagatakse rohkem laiali
a) "mitte midagi ei taheta ju kelleltki ära võtta"

Eelarve loogika kontekstis tuleb see 247 miljonit, nagu ka suur osa ülejäänud eelarvest, mis "tuluskaala ülemisse otsa suunatakse" ikka sellest tuluskaala ülemisest otsast.

Võrdsuse printsiip vasakpoolsete moodi: "Rikkad inimesed, teenige raha, makske oma tuluskaala ülemise otsa makse, et meie "tuluskaala madalam osa" peaks vähem töötama ja oma maksuvabastust nautida saaksime."

[lorenzo]

Eelarve loogika kontekstis tuleb see 247 miljonit, nagu ka suur osa ülejäänud eelarvest, mis "tuluskaala ülemisse otsa suunatakse" ikka sellest tuluskaala ülemisest otsast.

Võrdsuse printsiip vasakpoolsete moodi: "Rikkad inimesed, teenige raha, makske oma tuluskaala ülemise otsa makse, et meie "tuluskaala madalam osa" peaks vähem töötama ja oma maksuvabastust nautida saaksime."

mine räägi seda läänemaailmas, vaata kas saadakse sust aru.

mis on vähem töötamine? Näiteks kas toidupoe müüja töötab vähem kui kõrgemapalgalised? Kas seesama toidupoe müüja, kelle sissetulek on niivõrd madal, et elab suhtelises vaesuses, tegeleb igapäevaselt tegelikkuses ellujäämisega või naudib maksuvabastust?

[Saint13]

mine räägi seda läänemaailmas, vaata kas saadakse sust aru

Pole siin midagi aru saada, sest nii täpselt on.

Maksuprotsentidest ei sõltu absoluutselt, kui seda saaks kvantifiviseerida, siis solidaarsuse hulk ühiskonnas. See sõltub ainult absoluutarvudest. Nii kaua, kuni Eesti riigi SKT per capita ei ole võrdne lääneriikidega, ei suurenda maksuprotsentide tõstmine seda "solidaarsust". Maksude tõstmine, eriti ühiskonna kasumit teenival osal, aeglustab majanduskasvu ehk vähendab SKT-d.

Rikas ühiskond on solidaarne ühiskond, mitte vaene ühiskond, kus on kõrge ja astmeline tulumaks. See on põhjus, millepärast ei ole Eesti sotsiaalsüsteem võrreldav lääneriikidega. See ei ole astmete puudumise või madala maksustamise pärast.

Läheb aeg edasi, Eesti riik liigub läänemaailmale SKT per capitaga lähemale, suureneb ka solidaarsus.

[Halb ründaja]

Eelarve loogika kontekstis tuleb see 247 miljonit, nagu ka suur osa ülejäänud eelarvest, mis "tuluskaala ülemisse otsa suunatakse" ikka sellest tuluskaala ülemisest otsast.

Võrdsuse printsiip vasakpoolsete moodi: "Rikkad inimesed, teenige raha, makske oma tuluskaala ülemise otsa makse, et meie "tuluskaala madalam osa" peaks vähem töötama ja oma maksuvabastust nautida saaksime."

Mis värk sul sellega on, et madalapalgalised vähe tööd teevad?

[lorenzo]

Pole siin midagi aru saada, sest nii täpselt on.

Maksuprotsentidest ei sõltu absoluutselt, kui seda saaks kvantifiviseerida, siis solidaarsuse hulk ühiskonnas. See sõltub ainult absoluutarvudest. Nii kaua, kuni Eesti riigi SKT per capita ei ole võrdne lääneriikidega, ei suurenda maksuprotsentide tõstmine seda "solidaarsust". Maksude tõstmine, eriti ühiskonna kasumit teenival osal, aeglustab majanduskasvu ehk vähendab SKT-d.

Rikas ühiskond on solidaarne ühiskond, mitte vaene ühiskond, kus on kõrge ja astmeline tulumaks. See on põhjus, millepärast ei ole Eesti sotsiaalsüsteem võrreldav lääneriikidega. See ei ole astmete puudumise või madala maksustamise pärast.

Läheb aeg edasi, Eesti riik liigub läänemaailmale SKT per capitaga lähemale, suureneb ka solidaarsus.

Anna andeks mees, proovi, mitte keegi ei saa aru. Millest aru saadakse on see kui maksu % on liialt kõrge, aga mitte sellest kas on astmeline või mitte.

meist on väiksema SKT-ga per capita riike, kuid neil kehtib astmeline tulumaks ja ühiskond on solidaarsem. astmelise tulumaksu kehtestamine ei ole sõltuvuses olnud kui suur on SKT, vaid see ongi poliiitiline otsus. Kordan veelkord, et veel aastal 2004 oli meil tulumaks 26%. On lausa kuritegelik et meil kõrgemapalgalised, ja ma ei räägi siin 1200 eurost või 2100 eurost, vaid näiteks 5000 eurost, 10000 eurost jne, maksavad niivõrd vähe tulumaksu.

[vtp]

Pole siin midagi aru saada, sest nii täpselt on.

Maksuprotsentidest ei sõltu absoluutselt, kui seda saaks kvantifiviseerida, siis solidaarsuse hulk ühiskonnas. See sõltub ainult absoluutarvudest. Nii kaua, kuni Eesti riigi SKT per capita ei ole võrdne lääneriikidega, ei suurenda maksuprotsentide tõstmine seda "solidaarsust". Maksude tõstmine, eriti ühiskonna kasumit teenival osal, aeglustab majanduskasvu ehk vähendab SKT-d.

Rikas ühiskond on solidaarne ühiskond, mitte vaene ühiskond, kus on kõrge ja astmeline tulumaks. See on põhjus, millepärast ei ole Eesti sotsiaalsüsteem võrreldav lääneriikidega. See ei ole astmete puudumise või madala maksustamise pärast.

Läheb aeg edasi, Eesti riik liigub läänemaailmale SKT per capitaga lähemale, suureneb ka solidaarsus.

On sul mingi baas ka oma väidetele või niisama lahmid, mis pähe tuleb?

On suht korralik maht teaduskirjandust, mis on empiiriliselt näidanud, et madala sissetulekuga isikud reageerivad maksujärgse sissetuleku muutustele palju järsemalt kui kõrgema sissetulekuga indiviidid ning madalapalgaliste maksustamise kulu ühiskonnale on kordades suurem kui kõrgepalgaliste puhul. St on väga palju põhjust hoida üksikisiku tulumaksu süsteemi progressiivsena.

Sama asi on ka Eesti puhul 2008. aastal läbi käidud:

https://www.eestipank.ee/en/publication/working-papers/2008/32008-karsten-staehr-estimates-employment-and-welfare-effects-labour-income-taxation-flat-tax

Sealt tuleb suhteliselt üheselt välja, et Eesti süsteemi progressiivsemaks timmimine suurendaks märkimisväärselt seda, mida sina nimetad ühiskonna rikkuseks.

[Saint13]

Mis värk sul sellega on, et madalapalgalised vähe tööd teevad?

Üldiselt on tehtud töö hulk ikka palgaga korrelatsioonis või kuidas? Kui sinna lisada see, et üks osa on investeerinud osa aega ja muideks ka vaeva haridusse, mis annab natuke (mitte palju) parema tunnipalga, siis tundub hiljem saadav töötasu mulle ikkagi väga hästi olevat korrelatsioonis tehtud töö hulgaga.

[lorenzo]

üldiselt on tehtud töö hulk ikka palgaga korrelatsioonis või kuidas? Kui sinna lisada see, et üks osa on investeerinud osa aega ja muideks ka vaeva haridusse, mis annab natuke (mitte palju) parema tunnipalga, siis tundub hiljem saadav töötasu mulle ikkagi väga hästi olevat korrelatsioonis tehtud töö hulgaga.

tõesti? huvitav oleks kuulda milline on mõõdik millega sa hindad tehtud töö hulka