Jepii, mõned päris head pärlid veel sellesse aastasse. Kõigepealt kaks septembris ilmunud albumit, mis siis kõrvust möödusid: Mild High Club (tegelenud MacDemarcode ja Ariel Pinkidega) on mõnusalt veider popp - mõtle Brial Wilsonilik barokk-pop Tame Impalalikus saundimaailmas.
ja teine oli Tamaryni uus plaat. Õigemini ma ei teadnudki teda/neid enne. Shoegaze Uus-Meremaalt MBVlike kitarride ja Cocteaulike vokaalidega, ainult mahlakam ja seksuaalsem. Plaat Cranekiss ja esimesed kaks pala kohe jalustrabavad:
Nüüd äsja ilmus ex-Corali, indie-skauseri Bill Ryder-Jonesi uus kauamängiv. Alati introspektiivne, kuid seekord rohkem kidra. Nimeks lokaalne West Kirby County Primary. Ja veel üks uus avastus - Brasiilia psühh/tropicana kombo Boogarins, kellelt nende teine album Manual. Harva juhtub, kui tellin omale plaadi peale esimest kuulmist. Selline värk, mis töötab terve albumina koos ja üksikuid lugusid pole mõtet välja tuua. Psühhedeelne, kuid mitte mõttetult noisy, vaid pigem leidlik.
ja teine oli Tamaryni uus plaat. Õigemini ma ei teadnudki teda/neid enne. Shoegaze Uus-Meremaalt MBVlike kitarride ja Cocteaulike vokaalidega, ainult mahlakam ja seksuaalsem. Plaat Cranekiss ja esimesed kaks pala kohe jalustrabavad:
Nüüd äsja ilmus ex-Corali, indie-skauseri Bill Ryder-Jonesi uus kauamängiv. Alati introspektiivne, kuid seekord rohkem kidra. Nimeks lokaalne West Kirby County Primary. Ja veel üks uus avastus - Brasiilia psühh/tropicana kombo Boogarins, kellelt nende teine album Manual. Harva juhtub, kui tellin omale plaadi peale esimest kuulmist. Selline värk, mis töötab terve albumina koos ja üksikuid lugusid pole mõtet välja tuua. Psühhedeelne, kuid mitte mõttetult noisy, vaid pigem leidlik.
Kommentaar