Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Nii. Tagasi. Susanne Sundfor jäi mulle varasemast meelde depressiivse videoga loole "White Foxes". Nüüd on talt ilmunud ühemõttelise pealkirjaga plaat "10 Love Songs", mis sisaldab sisuliselt üsna (kohati häiriva) elektroonilise tümmiga emotsemist. Samas laul Kamikaze on päris tore. Plaat ise mõnevõrra üle keskmise. Colleen Green laulis paar aastat tagasi, et kuidas "my boyfriend is so great", aga nüüd laulab, et tahaks selle tropi unustada ja et tema elu on nii halb. Trummimasin taustaks, kergem instrumentaal peale, mitte just kõige arenenum vokaal, aga kokkuvõttes marulõbus kuulamine. Eriti, kui võrrelda esimese plaadiga. Lady Lamb The Beekeeper kippus tegema võimsa orkestreeringuga ja vinge lõpuga lugusid, mis täitsid 2012 minu kuulatuimate lugude edetabelit üsna mitme looga. Nüüdne plaat on ka kohe-kohe ilmumas ja lugu "Billions of Eyes" on üks soovitatavatest träkkidest. Kuna sain plaadi hommikul, siis kuulasin korra läbi ja plaanin teistkorda sama teha. Seega rohkem laule ei soovita.
Üksikutest lauludest soovitan veel:
Unknown Mortal Orchestra - Multi-Love - taas falsetiga suvine hõljumine.
Courtney Barnett - Pedestrian At Best. Courtney on kohe-kohe enda päris-päris plaati välja andmas ja kui ta seda samal tasemel hoiab, siis ma hakkan ilmselt kiljuma nigu plika, sest vähemalt see lugu on oossom.
Lisan siia senise aastanumbriga lugude top15-e. Siiani.
Courtney Barnett – Pedestrian At Best
Unknown Mortal Orchestra – Multi-Love
Natalie Prass – It Is You
Jazmine Sullivan – Dumb
Viet Cong – Death
Natalie Prass – Violently
Gaz Coombes – The English Ruse
Toro y Moi – Empty Nesters
Rhiannon Giddens – Tomorrow is my Turn
Susanne Sundfør – Kamikaze
Lady Lamb the Beekeeper – Billions Of Eyes
of Montreal – Bassem Sabry
Pinkshinyultrablast – Holy Forest
Susanne Sundfør – Delirious
Will Butler – What I Want
Gallagheril pole veel plaat väljaski ju. A noh intrnt. Lisaksin juurde sellesse aastanumbrisse: Pond - Man It Feels Like Space Again Psühhedeeliahuvilistele igati soovitatav. Kolmas plaat tüüpidelt, kes mängisid Tame Impalas tuuril (Impala teatavasti muidu ühemehebänd). Parem kui nende eelmine, endiselt seiklusrikas, humoorikas, aga ka üsna meloodiline. Nimilugu ja Sitting Ontop Of Our Crane on tipud. The Charlatans - Modern Nature Manchesteri indieveteranide järgmine üllitis, väga mõnus ja suvine, kuigi ega nende hiilgeaegadele lähedale ei jõua. Parim siit Tall Grass Meatbodies - Meatbodies Kõvematsorti garaažrokki, sinna Ty Segalli kämpi, aint et paremini. Debüüt kah veel. Curtis Harding - Soul Power veel üks debüüt ja paras kandidaat aasta parimale souli albumile. Üldsegi pole ammu nii head souli plaati välja tulemas näinud. D'Angelo taolised on liiga silutud popi poole mu jaoks, niiet see on siin veits funkym ja gruuvim. John Carpenter - Lost Themes Tõsise kraami huvilistele. Süngeid helimaastikke ja pulseerivaid taustabiite filmi- ja filmimuusika meistrilt. Siis seni valgust nägemata tükke segatud uutega. Kui sinna kanti värk meeldib, siis tema kaheksakümnenda soundtrack oma filmile Escape From New York on soovitatav. Black Roots - Ghetto Feel Täitsa korralik rege. Traditsioonilise rege viljelejad Inglismaalt, Bristolist.
Veel head esitused Grooms - Comb Your Feelings Through Your Hair (shoegaze) Panda Bear - Meets The Grim Reaper (veider indie-pop) Sleater-Kinney - No Cities To Love (tüdrukute punk, nii nagu nad seda alati teind) Duke Garwood - Heavy Love (folk)
Pettusin natuke Gaz Coombesi plaadis, vast kuna kaua Supergrassi austand ja seda uut plaati kiideti tohutult ette. Ta on ok. Ja Pop Groupi kambäk. Vast, et pikka aega möödas ja ootad enamat.
Dylani plaadis pidi pettuma - põhimõtteliselt lihtsalt vanad Sinatra esitatud lood isutult ümber tehtud. Kriitikud kiidavad ei tea kas selle pärast, et, noh Dylan ju. Tempest kordades-kordades parem.
Neljapäeval oli uue muusika austajatele ühe ajastu lõpp. Lugematul arvul hitte ja esmaettekandeid kuulajateni toonud Zane Lowe lahkus BBC R1-st ning kolis üle lombi inglite linna Apple palgale. Ameti võtab üle R1-st Annie Mac. Lowe viimane ja suhteliselt emotsionaalne saade kus ta mängib lemmiklugusid BBC ajast on kuulatav siit.
pluss üks mõnukale - courtney barnett on tõesti vahva, kuigi mulle meeldivad need nirvana mõjutustega lood rohkem kui need vahepealsed viski-soigumised.
ibeyi piffide omanimeline LP on ajas paremaks muutumas, kuigi sellist pauku nagu nende lugu oya seal minu jaoks ei ole.
vessels - dilate. senise aasta lemmik tapeet. elektroonilise mussi eelistajatele kohustuslik. kellele säherdune asi meeldib, aga tahaks natuke metamat muusikat, kaevugu kõige hipsterimasse lable'isse - triangle records - ja vaadaku mis pinnale ujub.
frustratsioon 2015 on the amazing - picture you. rootsi asi. teeb teeb teeb, aga kaant maha ei löö. väga hea plaat ja selle pärast ajabki tigedaks, et ei saa öelda sitaks fuckin hea. sama keiss mis mullu war on drugsiga.
veits psühhedeeliat ka - the bright light social hour. päris vinge, kohati vajub lonti, aga all&all läheb esimese päriselt sooja ilmaga pikemat sõitu tehes peale ja eks alles siis saab aru, kas upub või ujub.
pluss üks mõnukale - courtney barnett on tõesti vahva, kuigi mulle meeldivad need nirvana mõjutustega lood rohkem kui need vahepealsed viski-soigumised.
'tiagi veel.. tema esimese plaadi austajana pole see teine veel klikkinud miskipärast, kuigi saab igast suunast kiitusi praegu. Mu meelest sobis talle vähem produtseeritud lo-fi stiil rohkem kui see nirvaanarokkimine.
Kusjuures temaga sarnane on veel üks hiljuti debüteerind tüdruk Sarah Bethe Nelson plaadiga Fast Moving Clouds - soovitan sellises teemas jätkates.
Paari naasnud veterani etteasted on vahepeal toimunud ja teretulnud: shuugeisi kütjad Swervedriver tuli järsku lagedale väga mõnusa Teenage Fanclubiliku uue plaadiga. Veel ilmutas end ei tea kust välja vana post-punk kombo Monochrome Set suht ok plaadiga.
Kõige kuulatumad lood märtsikuus (aastanumbriga 2015)
Kendrick Lamar – King Kunta
Natalie Prass – Violently
Courtney Barnett – Pedestrian at Best
Toro y Moi – Empty Nesters
Sufjan Stevens – Eugene
Natalie Prass – It Is You
Ghostpoet – Nothing In The Way
Laura Marling – False Hope
S. Carey – Bullet Proof... I Wish I Was
Carl Barât and the Jackals – March Of The Idle
Sufjan Stevens – All of Me Wants All of You
Unknown Mortal Orchestra – Multi-Love
Rhiannon Giddens – Tomorrow is my Turn
Susanne Sundfør – Kamikaze
The Districts – 6 AM
Rhiannon Giddens – She's Got You
of Montreal – Bassem Sabry
Will Butler – What I Want
Purity Ring – Begin Again
Lady Lamb the Beekeeper – Billions Of Eyes
Uued märkimisväärsed plaadid leiab siit muidugi ka üles:
Sufjan Stevensi uus on väga kõva.
Minusuguse "ega ma väga tihti hiphippi ei kuula"-tüübi jaoks on üllatavalt kõva, vist kõige kõvemgi, Kendrick Perk, ptüi, Lamar.
Courtney Barnetti plaat on samuti väga ühtlaselt tugev.
Laura Marling on natuke keeruline, aga kokkuvõttes väga heade lugudega masendusplaat.
Lisaks soovitan veel Ghostpoeti plaati, Steven Wilsonit.
Järgmisel kuul saavad märgi kirja Passion Pit, Blur, Hot Chip ja ilmselt midagi veel.
Kõige kummalisem üritus on ikka endiselt Prodigy. 16-aastaselt olid nad minu lemmikuteks ja ilmselt oleks see plaat samamoodi toona mu lemmik olnud. Nende kahjuks on aeg edasi liikunud, nemad mitte. Päris piinarikas kuulamine oli.
P.S. Vahepeal lisaksin veel ühe kummalisema loo. Obnox - Ohio. Nagu oleks võetud Jack White, ta natuke katki tehtud ja siis mängima pandud. Kui kõlarid lükata valjema heli peale, siis kõlab üsna lahedalt.
Kõige kuulatumad lood märtsikuus (aastanumbriga 2015)
Kendrick Lamar – King Kunta
Natalie Prass – Violently
Courtney Barnett – Pedestrian at Best
Toro y Moi – Empty Nesters
Sufjan Stevens – Eugene
Natalie Prass – It Is You
Ghostpoet – Nothing In The Way
Laura Marling – False Hope
S. Carey – Bullet Proof... I Wish I Was
Carl Barât and the Jackals – March Of The Idle
Sufjan Stevens – All of Me Wants All of You
Unknown Mortal Orchestra – Multi-Love
Rhiannon Giddens – Tomorrow is my Turn
Susanne Sundfør – Kamikaze
The Districts – 6 AM
Rhiannon Giddens – She's Got You
of Montreal – Bassem Sabry
Will Butler – What I Want
Purity Ring – Begin Again
Lady Lamb the Beekeeper – Billions Of Eyes
Uued märkimisväärsed plaadid leiab siit muidugi ka üles:
Sufjan Stevensi uus on väga kõva.
Minusuguse "ega ma väga tihti hiphippi ei kuula"-tüübi jaoks on üllatavalt kõva, vist kõige kõvemgi, Kendrick Perk, ptüi, Lamar.
Courtney Barnetti plaat on samuti väga ühtlaselt tugev.
Laura Marling on natuke keeruline, aga kokkuvõttes väga heade lugudega masendusplaat.
Lisaks soovitan veel Ghostpoeti plaati, Steven Wilsonit.
Järgmisel kuul saavad märgi kirja Passion Pit, Blur, Hot Chip ja ilmselt midagi veel.
Kõige kummalisem üritus on ikka endiselt Prodigy. 16-aastaselt olid nad minu lemmikuteks ja ilmselt oleks see plaat samamoodi toona mu lemmik olnud. Nende kahjuks on aeg edasi liikunud, nemad mitte. Päris piinarikas kuulamine oli.
Mulle on viimasel ajal hakanud meeldima artist nimega LoneLady, keda mh BBC 6 jõuliselt promob. Selline väikese vimkaga tantsumuusika, mis paneb tema lugusid aina uuesti ja uuesti kuulama.
the woman who hurt him must surely have trouble sleeping
because belle of st mark is a beauty extraordinaire
Mulle on viimasel ajal hakanud meeldima artist nimega LoneLady, keda mh BBC 6 jõuliselt promob. Selline väikese vimkaga tantsumuusika, mis paneb tema lugusid aina uuesti ja uuesti kuulama.
Ma ükspäev hetkeks kuulasin, aga ei jõudnud veel süveneda. Aga vähemalt esimesed hetked olid positiivsed.
Esimene aprillipurakas on ka tulnud. Death Gripsi duubelplaadi teine pool ehk Jenny Death on selles hiphipmaailmas taaskord väga võigas andmine. Tore plaat.
Kommentaar